· sülearvuti kaasaskandmine tekitab lihaspingeid kaelas. Kui sülearvutiga töötamise aeg on pikem kui 2 tundi, tuleks järgida järgnevaid soovitusi (Laptop Ergonomics): 1. kohanda sülearvuti asend abivahendite abil nii, et saaks vaadata ekraani ilma kaela pingutamata või lisada sülearvutile eraldi asetsev monitor; 2. ühendada sülearvutile eraldi klaviatuur ja hiir, et vältida käte vale asendit; 3. pöörata tähelepanu õigele istumisasendile (vt joonis 1). Kui tekib vajadus töötada kohas, kus pole korralikku töölauda ja tooli, tuleb kehaasendit tihti vahetada, teha sagedamini ja pikemaid pause. Joonis 1. Korrektne istumise asend arvutiga töötamisel. Allikas: http://www.accessbackcare.com Kasutatud allikad: Grossmann, T. (2009). Arvuti ja õpilase tervis. Publitseerimata bakalaureusetöö. Tartu Ülikool Eesti mehe statistiline portree. (2012). Külastatud aadressil
o pinged kaela- ja õlalihastes, seljalihaste väsimus, sellest tulenevad valud; o peavalud; o käte suremine; o jalgade paistetus ja tuimus; o silmade kuivus, punetus ja liiva tunne silmades. Kui teid vaevab mõni nimetatud tervisehäire, on viimane aeg pöörata tähelepanu oma töökoha ergonoomiale. Praktilised nõuanded: · Pöörake tähelepanu oma tööasendile istumisasendile. Ärge istuge jalg üle jala, mille tagajärjeks on häiritud verevarustus ja tursed jalgades. · Arvutiga töötades hoidke õlad vabalt. · Oluline on laua ja tooli kõrguste suhe. Tool peab olema reguleeritud nii, et te istuksite õlad vabalt, selja nimmepiirkond toetatud, küünarnukid keha ligidal, küünarvarred horisontaalselt, käed toetatud lauale. Kui tooli õige reguleerimise korral jalad ei ulatu vabalt põrandale, tuleb kasutusele võtta
annaabi.ee 
