Disainile lisavad efektsust tiigrite ja sebrade nahad. Armastatud motiivid on rombid, ruudud ja kolmnurgad eri väljendustes, kombinatsioonides ja suurustes. Imiteerimist leiavad ka loomanahkade mustrid. Sageli on Aafrika tekstiiltoodete värvigammagi põhjamaisele inimesele vastuvõetavalt valge- beezh-pruun, ehk pisut pruunikaspunast ja sutsu ookerkollast sisse põimitud. Ning tollest lõunamaa stiilist lahutamatud on ka kaunitest tekstiilidest valmistatud arutu hulk patju ja istumisaluseid. Aafrika hõimud. Aafrikas on tuhandeid hõime, aga mitte kõik neist ei ole loonud kujusid ega muid esemeid, mis oleksid ülendanud nende käsitööliste tehtu loovuse tippsaavutusteks. Põhiline osa mandri suurest ja kaunist skulptuuripärandist pärineb Ida- ja Lõuna-Aafrikast. Aafrika kultuskujud on alati olnud üksnes paiksete hõimude looming. Esteetika ei eksisteeri seal kunagi ilma pühaduse jõuta.
kännuistmeks. Tehti ka kolmejalgseid järisid, sest sellised istumisalusel seisid rehetoa konarlikul põrandal paremini kui neljajalgsed. Mõned seljatoega järid olid juba toolisarnased.16 17.-18. sajandil tunti toole juba mõisates ja kõrtside sakstekambris, kuid taludesse jõudsid need alles 1830. aasta paiku.17 Eesti vanimad toolid pärinevad 19. sajandi keskpaigast, kuid Gösekeni 1660. aasta sõnaraamatust võib järeldada, et sedalaadi istumisaluseid tunti juba ka 17. sajandil.18 19. sajandi lõpus hakkasid toolmeistrid valmistama toole. Levisid raamtoolid, mille põhjad olid punutud õlgedest, kõrkjatest, nöörist, vitstest või valmistatud lauast.19 19. sajandil on toolid taludes olnud ka nii haruldased, et neid kingiti vaid pulmadeks. Neid nimetati pulma- või pruuttoolideks. Kombeks oli, et ristivanemad kinkisid oma ristilastele need pulmadeks või harvemal juhul sünnipäevadeks