Suurenda pilte! a) Gustave Doré. Jaakob maadlemas Jumalaga. Piibli illustratsioon. b) Rembrandt. Jaakob õnnistab Joosepi lapsi. Riiklik Kunstimuuseum, Kassel. Jaakobit kutsuti ka Iisraeliks, sest ta oli nooruses maadelnud Jumala endaga. (Mees maadles unes tiivulise olendiga.) Iisrael ongi tõlkes "Jumalaga võitleja". Alates Jaakobist nimetatakse temast ja tema soost võrsunud heebrealasi israeliitideks (juutideks). Neid sündis aja jooksul Egiptuses üha rohkem ja rohkem. Joosep oli israeliitidele kindlustanud Egiptuses hea elujärje ja paljud neist hakkasid pidama Egiptust oma kodumaaks. Olles egiptlaste hulgas vähemuses, ei jäänud neil muud üle, kui mõelda oma järeltulijate heale kasvatusele. (Nii oli ka eestlastega, kes pärast Teist maailmasõda võõrsile sattusid.). Jaakobi kaheteistkümnest pojast pärinevadki juudi rahva kaksteist suguharu. Iga suguharu kandis ühe Jaakobi poja nime. Jaakobi poegade järeltulijaid e. juute on tänapäeval circa1 13 miljonit
Suurenda pilte! a) Gustave Doré. Jaakob maadlemas Jumalaga. Piibli illustratsioon. b) Rembrandt. Jaakob õnnistab Joosepi lapsi. Riiklik Kunstimuuseum, Kassel. Jaakobit kutsuti ka Iisraeliks, sest ta oli nooruses maadelnud Jumala endaga. (Mees maadles unes tiivulise olendiga.) Iisrael ongi tõlkes "Jumalaga võitleja". Alates Jaakobist nimetatakse temast ja tema soost võrsunud heebrealasi israeliitideks (juutideks). Neid sündis aja jooksul Egiptuses üha rohkem ja rohkem. Joosep oli israeliitidele kindlustanud Egiptuses hea elujärje ja paljud neist hakkasid pidama Egiptust oma kodumaaks. Olles egiptlaste hulgas vähemuses, ei jäänud neil muud üle, kui mõelda oma järeltulijate heale kasvatusele. (Nii oli ka eestlastega, kes pärast Teist maailmasõda võõrsile sattusid.). Jaakobi kaheteistkümnest pojast pärinevadki juudi rahva kaksteist suguharu. Iga suguharu kandis ühe Jaakobi poja nime. Jaakobi poegade järeltulijaid e. juute on tänapäeval circa1 13 miljonit
Kaaluda tuleb erinevaid riiklike ehk ühishuvide vorme omavahel ja leidma, mis on riigile kasulik. Seega oli kõik suunatud ühishuvidele, mida kehastas väga otseselt kuninga võim. Sõda 50. Vana ja Uus Testament sõjapidamisest Vana Testamendi on täis kirjutisi sõdadest, mida on põhjendatud Jumala tahtega, käsuga. Sisaldab ka mitmeid vastuolulisi printsiipe. Moosese 2. raamat ütleb, et 'Sina ei pea mitte tapma', samas Moosese 5.raamatus on õpetus israeliitidele sõjapidamiseks. Alguses tuleb pakkuda rahu, kui see võetakse vastu, siis peab kogu selle linna rahvas sind teenima, kui rahu vastu ei võeta, tuleb tappa kõik selle linna meeskodanikud ja võtta endale naised, lapsed, loomad jm Nii tuleb talitada kaugete linnadega. Neis linnades, mis Jumal annab sulle pärisosaks, ei tohi elama jätta ühtegi hingelist. Vana Testament on radikaalne doktriin, kus teatud ebajumalaid kummardavad rahvad
annaabi.ee 
