tähis a valem a vektor = v vektor/ t , ühik 1m/s 2. Raskusjõud 3. Kineetiline energia 4. Impulsimoment 5. MKT põhiväited Aine koosneb osakestest; Osakesed on pidevas kaootilises liikumises; Osakeste vahel on vastastikmõju. 6. Isoprotsessid Protsessid, kus üks makroparameeter ei muutu. Jaguneb: isotermne, isotoopiline, ... 7. Võimsuse ühik 8. Newtoni I seadus 9. Gaasid MKT põhjal 10. Ülesanded 3.16 Antud: F=150N; s=20m; =60° Leida: A=? Lahendus: A=Fs*cos=150*20*cos60°=1500J=1,5kJ 5.54 Antud: m=400g; t=37°; P=8,3*106 Pa; R=8,31J/molK; M=20g/mol. Leida T=? Lahendus: pv=mRT/M; T=t+273; V= RT/p; =m/M
fraktsioonid kiirtest on prootonid, millised heeliumi tuumad jne. Kõik looduslikud elemendid, mis on perioodilisustabelis, esinevad kosmilites kiirtes, umbes samades kogustes nagu nad esinevad päikesesüsteemis. Aga detailsed erinevused tagavad ,,sõrmejälje" kosmilise kiire allika kohta. Erinevate elementide hulga mõõtmine on võrreldavalt lihtne, kuna erinevad laengud igast nukleiidist annavad erinevaid tulemusi. Raskem mõõtmisviis, kuid parema ,,sõrmejälje" annab isotoopiline koostis (sama elemendi tuum aga erineva neutronite hulgaga). Et teha isotoopidel vahet, tuleb kaaluda igat aatomi nukleiidi mis läbib kosmilise kiire detektorit.[2] Umbes 90% kosmiliste kiirte tuumadest on vesinikud (prootonid), umbes 9% on heeliumid (alfa osakesed) ja kõik teised elemendid moodustavad ainult 1%. Isegi selles ühes protsendis on väga haruldasi elemente ja isotoope. Need vajavad suuri detektoreid, et koguda piisavalt osakesi
annaabi.ee 
