a) Viskoossus b) Roomavus c) Plastsus d) Tugevus 3. Kang on tasakaalus, kui a) Toime- ja takistusjõud on võrdsed b) Toimejõud on suurem kui takistusjõud c) Takistusjõu õlg on suurem kui toimejõu õlg d) Toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed 4. Lihaskontraktsiooni liiki, kus väline koormus on lihases tekkivast pingest suurem ja lihas pikeneb, nimetatakse a) Ekstsentriliseks kontraktsiooniks b) Kontsentriliseks kontraktsiooniks c) Isomeetriliseks kontraktsiooniks d) Isotooniliseks kontrsaktsiooniks 5. Liigutustegevuse dünaamiline analüüs seisneb: a) Tekkepõhjuste selgitamises b) Liigeste liikumise uurimises c) Välise pildi uurimises d) Lihaste aktiivsuse uurimises 6. Punktmassi (keha) kiirendus kulgliikumisel võrdub: a) Kiiruse ja nihke korrutisega b) Kiiruse ja nihke suhtega c) Kiiruse ja aja suhtega d) Kiiruse ja aja korrutisega 7. Liigutuste tempo (sagedus) on: a) võrdeline üksikute liikumisfaaside kestuste suhtega
maksimaalse amplituudidga ja kestab muutumatuna kogu ärritamise aja. Ärritamissageduse optimumi ületavaid sagedusi nim pessimaalseteks ning nende rakendamisel hakkab lihase kokkutõmbe amplituud langema. Lihase isolmeetriliseks kontra nim kontraktsiooni(lühenemist) lihase järejestikku ühendatud elastsete kiudude(jadaellastususe) arvelt, sest lihase mõlemad otsad on kinnitatud nii, et nende vaheline kaugud ei saa lüheneda. Lihase isotooniliseks kontraktsiooniks nim lihase lühenemist kostantse pinge või koormuse juures. Lihasväsimus avaldub kokkutõmbe- lõõgastusfaasi aeglustumisena ning kõkkutõmbejõi ja amplituudi vähenemisena.
a. toime-ja takistusjõud on võrdsed b. toimejõud on suurem kui takistusjõud c. takistusjõu õlg on suurem kui toimejõu õlg d. toime- ja takistusjõu momendid on võrdsed 4. Lihaskontraktsiooni liiki, kus väline koormus on lihases tekkivast pingest väiksem ja lihas lüheneb nimetatakse: a. ekstsentriliseks kontraktsiooniks b. kontsentriliseks kontraktsiooniks c. isomeetriliseks kontraktsiooniks d. isotooniliseks kontraktsiooniks 5. Liigutustegevuse kinemaatiline analüüs seisneb: a. tekke põhjuste selgitamises b. Energeetiliste aspektide uurimises c. välise pildi uurimises d. jõudude mõju uurimises 6. Punktmassi (keha) kiirus kulgliikumisel võrdub: a. nihke ja kiiruse korrutisega b. nihke ja kiiruse suhtega c. nihke ja aja suhtega d. nihke ja aja korrutisega 7. Liigutuse ajaline rütm on: a
Kehasse jääva vee ülekaal põhjustab positiivse veebilansi mahu suurenemise koos hüperhüdratatsiooniga. Kuna vee ja elektrolüütide sissevõtmine ja väljaviimine kulgevad alati ekstratsellulaarruumi, toimub häirete edasine klassifitseerimine esmajoones ekstratsellulaarruumistoimuvate muutuste alusel. Klassifitseerimisel lähtutakse võrdlusest ekstratsellulaarruumi normaalse osmootse kontsentratsiooniga, mida nimetatakse isotooniliseks kontsentratsiooniks ehk isotooniaks. Vähenenud osmootse kontsentratsiooni korral on tegemist hüpotoonilise, suurenenud osmolaarsuse korral hüpertoonilise hälbega. Nende klassifitseerimistunnuste järgi on võimalikud tasakaalus olevast bilansist kõrvalekaldumise 6 vormi. Dehüdratatsioon * Isotooniline dehüdratatsioon tekib alati siis, kui organism kaotab isotoonilist vedelikku. See võib toimuda ekstratsellulaarvedeliku kaotamise tagajärjel (nagu näiteks verekaotus) või
2. Tsentrifuugi bakterid põhja 2 min maksimumpööretel toatemperatuuril 3. Eemalda ettevaatlikult pipetiga sööde (supernatant ehk selge lahus sademe kohal) eppendorfi põhja on kogunenud rakusade. 4. Re-suspendeeri pellet (väike hunnik rakke epsi põhjas) 0,2 ml-s E1 lahuses Ole hoolas: lahusesse jäävad klämbud ei lüüsu järgmises etapis täielikult ja seega saad vähem plasmiidi. Glükoos muudab E1 lahuse isotooniliseks, EDTA seob kahevalentsed katioone (seega inhibeerib paljusid ensüüme, kes töötamiseks neid enda koostisse vajavad) ja Tris on puhverdav reagent. RNAas A eemaldab bakteraalse RNA prepsist(ehk prepareeritavast plasmiidsest DNAst) 5. Lisa 0,2ml E2 lahust ning pipeteeri mitu korda edasi-tagasi. E2-s sisalduv SDS solubiliseerib (lahustab pisikesteks puhvris ujuvateks mullikesteks e
Kui muuta pH esialgseks väärtuseks, siis bakterite genoomsed DNA molekulid agrigeeruvad ja tekitavad sadet soolade mõju tagajärjel ja plasmiidsed DNAd renatureeruvad tagasi. Nüüd fuugimisel lihtne genoomset DNAd eraldada plasmiidsest. 1. Võtsin kasvanud epsis bakterikultuur, fuugisin bakterid põhja 2 min maksimumpööretel ning eemaldasin pipetiga sööde sademe kohal. 2. Esimesena lisasin 0,2 ml E1 lahust (Glükoos teeb lahust isotooniliseks, EDTA seob katioone samas inhibeerib paljusid ensüüme, Tris-HCl on puhverdav reagent ning Rnaas A eemaldab bakteraalse RNA prepsist) 3. Teisena lisasin 0,2 ml E2 lahust (SDS lahustab bakteriraku mambraani fosfolipiidid ja denatureerib valgud, NaOH denatureerib DNA struktuurid) 4. Lahus muutus „tatiseks“. Pärast 5 min inkubeerimist laua peal lahus muutus selgemaks. 5. Nüüd pipeteerisin peale 0,2 ml E3 lahust (KAc peatab lüüsi ning normaliseerib pH, mille
Panin bakterid loksutavasse inkubaatorisse 16 tunniks kasvama 375 C juures 6.1 Praktikum – minipreparatsioon aluselise lüüsi meetodil Eesmärgiks on bakteris paljundatud plasmiidi välja puhastamine. Võtsin üleöö kasvanud bakterid ja fuugisin bakterid põhja Eemaldasin supernatanti Re-suspendeerisin pellet 0,2 ml-s E1 lahuses (50mM glükoos – teeb lahuse isotooniliseks, 25 mM Tris-HCl, pH 8,0, 10nM EDTA-Na2 – seob katioone, inhibeerides ensüüme(DNAaasid) ja destabiliseerib raku membraani, RnaasA 10 µl/ml – eemaldab bakteriaale RNA prepsist). Lisasin 0,2 ml E2 lahus(0,2 N NaOH, 1% SDS – detergent, lõhustab bakteriraku membraani, denatureerib valku ja laseb aluse DNAd degradeerima. Kuna plasmiidne DNA on tsirkulaarne, siis ahelad ei eralduvad), suspendeerisin.
9.5. Vee ja mineraalainete imendumine Ööpäevas läbib peensoolt 9L vedelikku, millest 2L pärineb toidust ja 7L näärmete endogeensetest ja soolesekreetidest. Üle 80% sellest resorbeerub peensooles, ülejäänud jämesooles ja roojaga väljub vaid ~100 ml vett. Vee liikumine läbi limaskesta toimub vaid koos lahustuvate ainetega (elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid). Peensoole algusosa läbilaskvus veele on suur, mistõttu muutub duodenumis küümuse osmolaarsus verega isotooniliseks mõne minuti jooksul. Vesi liigub läbi peensoole seina osmoosi teel, nii et kui osmootselt aktiivsed ioonid (Na+, Cl-) absorbeeritakse, järgneb neile vesi. Nii samuti võib vesi ka sekreteeruda läbi rakkude kui ka läbi rakkudevahelise ruumi. Jämesooles resorbeerub vesi osmoosi teel. Na+ resorptsioon on väga ulatuslik. Peensooles on aktiivsed ja passiivsed Na+ resorptsiooni mehhanismid: a) Elektrogeenne Na+ transport: Na+ toimetatakse läbi basolateraalse membraani
M= (1,86 x 10):0,617 = 30,1 Tegelikult on NaCl molekulkaal 58,5. Kui arvutada õige molekulkaalu järgi külmumistäpp, saame: t = (1,86 x 10):58,5 = 0,3180 242 Elektrolüüdid. Esialgu lisati osmootse rõhu arvutamiseks van`t Hoffi valemisse paranduskoefitsient i, mis arvutati iga aine jaoks eraldi ning valem omandas kuju: = iCRT ning i, mida nimetati isotooniliseks koefitsiendiks leiti suhtest i = (' :) = (t'keem:tkeem)= (t'külm:tkülm) 243 Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria. Arrhenius näitas, et mõõtes lahuse elektrijuhtivust, saab arvutada tema osmootset rõhku ja järelikult ka paranduskoefitsienti i. Arrheniuse järgi on elektrolüütide ülemäära kõrge osmootse rõhu põhjuseks elektrolüütide molekulide dissotsiaoon elektrolüütide molekulid
annaabi.ee 
