soojendavad selliseid järvi geotermaaljõud. · Erosioonilised tüüpilised liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete uuristatud nõod. · Akumulatiivsed järvenõod, mis kujunevad mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel. · Karstinõod kujunevad karbonaatse aluspõhja ja õhukese pinnakattega aladel. · Vulkaanilised järved võivad tekkida vulkaanipursete tagajärjel tekkinud maari või kaldeerasse. · Isostaatilised järvedeks võivad saada endised merelahed, mis maakoore isostaatiliste liikumiste tõttu on merest ära lõigatud. · Meteoriitsed järved võivad tekkida meteoriidikraatritesse. Näiteks Kaali järv Saaremaal. Taimed: Pilliroog: Pilliroog on Eesti suurim kõrreline. Ta paljuneb siin peamiselt vegetatiivselt, moodustades suuri kloone. Pilliroo seemned valmivad Eestis harva. Valge vesiroos ja väike vesiroos: Kromosoomide arv somaatilistes rakkudes
Älve - märg ajuti veega täidetud lohk JÄRV Järvenõgude teke Tektoonilised maailma sügavaim järv Baikal ning mitmed Ida-Aafrika riftivööndi järved. Vulkaanilised Ookeani reliktid järved võivad tekkida ka ookeanide sulgumisel, nt Kaspia meri Isostaatilised ehk rannajärved järvedeks võivad saada endised merelahed. Mandrijää-alused järved, mis on kaetud mandrijääga või muu jäämassiiviga (nt Vostoki Meteoriiditekkelised järved järved võivad järv). tekkida meteoriidikraatritesse. Näiteks Kaali järv
annaabi.ee 
