Keha mass M=m0N = m0 ν NA = ν M m ν= M Kirjutame olekuvõrrandi välja kahe oleku jaoks: I olek – p1 v2 T1 II olek – p2 v2 T2 p1 V 1 m p1 V 1 p2 V 2 pV = R → = ehk =const T1 M T1 T2 T p2 V 2 m = R T2 M 3.5.1 Isotermiline protsess Protsessi, kus üks termodünaamilistest parameetritest ei muutu nimetatakse Isoprotsessiks. Isotermiline protsess- protsess, kus temperatuur ei muutu. Boyle - Mariotte’i seadus- Jäävat temperatuuri on antud gaasihulga rõhk pöördvõrdeline ruumalaga. p1 V2 ehk p 1 V 1= p2 V 2 p2 = V 1 3.5.2 Isobaariline protses Protsess kus rõhk ei muutu. Vaatame jääval rõhul gaasi kahte olekut ja kirjutame välja olekuvõrrandid m V T p1 V 1= R T1❑ 1 = 1 M ⇒ V 2 T2
millega võrdset või madalamat pole põhimõtteliselt võimalik saavutada. Sellele temperatuurile Celsiuse skaalas vastab – 273,15 C. 13.Termodünaamika käsitleb soojusnähtusi, eemaldamata seejuures aine molekulaarset ehitust. 14.Kehade siseenergiat saab vähendada temperatuuri muutmisega ja töö tegemisega. 15.Siseenergia on molekulide kineetiline ja potensiaalne energia. 16.Soojusvahetuseks nimetatakse soojuse kandumist ühelt kehalt teisele. 17.Isoprotsessiks nimetatakse protsessi, kus üks olekuparameeter on konstantne. 18.Isotermiline protsess- T on konstantne. Isobaariline protsess- P on konstantne. Isokooriline protsess- V on konstantne. 19.Graafikud!!!
26. Mida näitab antud valem? Q = U + A Antud valem on termodünaamika I prinsiibi matemaatiline väljendus. 27. Sõnasta termodünaamika I prinsiip. Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. 28. Mis asi on perpetuum mobile? Perpetuum mobile on igiliikur, mille abil püüti teha tööd ilma energiat tarbimata. 29. Mida nimetatakse isoprotsessiks? Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga 30. Nimeta termodünaamikas toimivad isoprotsessid. · Isobaarne protsess · Isokoorne protsess · Isotermne protsess 31. Joonisel on kujutatud isoprotsesside graafikud. Missuguste protsessidega on tegemist? A B C
Gaasi üleminekut ühest olekust Teisendame, võttes m/k=müü/R. Nullist x2 y2 2 xy teise nim. isoprotsessiks. Boyle’I-Mariotte’i erinevatel kõrgustel temperatuuri langedes 2 cos sin
1 c2 28. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. p,kulgliikumise energia, Ideaalgaasi ehk ka Clayperon-Mendelejevi võrrand seob omavahel gaasi olekuparameetreid. pV=nRT, kus p-gaasi rõhk(Pa), V-gaasi ruumala (m3), n-gaasi moolide arv (mol), R-universaalne gaasikonstant 8,314 J/K*mol, T-gaasi temperatuur (K) 3 kT kulgliikumise energia 2 29. Isoprotsessid. Olekuvõrrand. Isoprotsessiks nim oleku muutumist, milles mingi olekut iseloomustav parameeter jääb konstantseks. Isokooriliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi ruumala on konstantne V=const, siis Isotermiliseks nimetatakse protseessi, kus gaasi temperatuur on konstantne T=const, siis p1V1=p2V2 Isobaariliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi rõhk on konstantne p=const, siis Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses
temperatuuriga C) Gaasi töö. Soojushulk ja siseenergia Termodünaamika esimene seadus. Kui siseenergia muutub nii soojendamise- jahutamise kui ka töö tulemusena, siis on siseenergia muutus võrdne gaasile antud soojushulga ja gaasi poolt sooritatud töö vahega: U2 −U1 = Q − A, kus U – siseenergia, Q – soojushulk. Töö võib kirjutada ka plussmärgiga, siis on see välisjõudude töö, mis tehakse gaasi ruumala muutes. D) Soojus ja töö isoprotsesidel Isoprotsessiks nimetatakse sellist oleku muutumist, milles mingi olekut iseloomustav parameeter jääb konstantseks. E) Adiabaatiline protsess Adiabaatiliseks nimetatakse protsessi, milles termodünaamilisel süsteemil ei ole soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga ehk Q = 0. Adiabaatilise protsessi võrrand on: Termodünaamika esimesest seadusest: Adiabaatilisel paisumisel langeb rõhk kiiremini kui isotermilisel, kuna rõhku
27.Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalne gaas on selline gaas, mille osakesed on punktmassid ning mille vahel vastastikmõju puudu. Ideaalgaasi võrrand seob omavahel gaasi olekuparameetreid. pV=nRT, kus p-gaasi rõhk(Pa), V-gaasi ruumala (m3), n-gaasi moolide arv (mol), R-universaalne gaasikonstant 8,314 J/K*mol, T-gaasi temperatuur (K) 3 kT 2 kulgliikumise energia 28.Isoprotsessid. Isoprotsessiks nim oleku muutumist, milles mingi olekut iseloomustav parameeter jääb konstantseks. Isokooriliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi ruumala on konstantne p1 V 1 p2 V 2 V=const, siis = T1 T2 Isotermiliseks nimetatakse protseessi, kus gaasi temperatuur on konstantne T=const, siis p1V1=p2V2 Isobaariliseks nimetatakse protsessi, kus gaasi rõhk on konstantne V 1 V 2 p1 p2
Kui p1= p2=const, siis = . pV= nRT, kus p-gaasi rõhk, V-ruumala, T- absoluutne temperatuur, R-universaalne Sellest suhtest järeldub, et ruumala ja temp. gaasikonstant (=8,3145 J/mol/K), n gaasi on isobaarilisel protsessil võrdelises seoses. moolide arv ehk aine hulk. Võrdelisust iseloomustab Gay-Lussaci seaduse järgi seos V1= V0 T1 ja V2= V0 2.2. Isotermiline protsess. Selgituseks. Isoprotsessiks üldiseltmnimetatakse sellist oleku T2. Sama valem, siis kui temperatuur on Celsiuse kraadides: V= V0 (1+ T2). 2. Termodünaamika 2.1 Terodünaamika I printsiip Termodünaamikas vaadeldakse protsesse tavaliselt suletud ehk soojuslikult
K. Suvalise gaasikoguse korral pV = (m/M)RT , kus m on gaasikoguse mass, M molaarmass, R universaalne gaasikonstant, T gaasi absoluutne temperatuur ja ainehulk moolides. Kui ideaalse gaasi parameetrid muutuvad, siis gaas läheb ühest olekust teise. Sellist üleminekut nimetatakse protsessiks. Kui mingi protsessi käigus gaasikoguse mass on jääv ja kolmest olekuparameetrist (p, V, T) muutub ainult kaks, st üks parameeter ei muutu, siis nimetatakse protsessi isoprotsessiks. Kui jääv suurus on rõhk, nimetatakse protsessi isobaarseks, jääva ruumala korral isokoorseks ja jääva temperatuuri korral isotermseks. Neid protsesse kirjeldavaid võrrandeid saab tuletada ideaalse gaasi olekuvõrrandist, võttes ühe muutuja konstantseks. Isobaarset protsessi kirjeldab seos V/T = const. Kahe oleku võrdlemisel antakse see V1 V2 seos kujul = . Sellise protsessi esmakirjeldaja auks nimetatakse vastavat T1 T2
5. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyron-Mendelejev’i võrrand) Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus. Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K). 6. Isoprotsessid (+ valemid ja joonised) Isoprotsessiks nimetatakse oleku muutumist, kus olekut iseloomustav parameeter jääb samaks. 1) Isotermiline- on isoprotssess, mis toimub jääval temperatuuril. T=const 2)Isohoorilne- jääval ruumalal ja jääval gaasil toimuv isoprotsess(gaasi ruumala ei muutu). V=const 3)Isobaariline- isoprotsess mis toimub jääval rõhul. p=const 12 13. TERMODÜNAAMIKA 1.SEADUS 1. Termodünaamilise süsteemi siseenergia
dA = pS ds = p dV , kus p rõhk, S pindala, ds elementaarnihe, dV gaasi ruumala muutus. Kogu töö gaasi paisumisel ruumalalt V1 ruumalani V2 on: V2 A= p dV . V1 Positiivse töö tulemusena gaasi siseenergia väheneb, seega ka temperatuur väheneb. Ruumala seejuures suureneb. Negatiivse töö tulemusena siseenergia suureneb, temperatuur suureneb, aga ruumala väheneb. Töö isoprotsessidel Isoprotsessiks nimetatakse sellist oleku muutumist, milles mingi olekut iseloomustav parameeter jääb konstantseks. Isokooriline protsess Ruumala jääb muutumatuks, seega gaas ei tee ka tööd. tNR(T2 - T1 ) Q = U 2 - U1 = 2 Isobaariline protsess Rõhk jääb muutumatuks. V2 V2 A= p dV = p dV = p(V V1 V1 2 - V1 ) .
Interferentsiks nimetatakse lainete liitumisel (kohtumisel) esinevat amplituudi muutumist. See esineb ainult koherentsete lainete korral. Sel juhul on lainete faaside vahe ja lainepikkus muutumatu. Kui lained liituvad samas faasis (ühes "taktis") , on liitlaine amplituud maksimaalne ja siis räägitakse interferentsi maksimumist . Kui aga liituvad lained on vastandfaasis ("vastastaktis"), siis on liitlaine amplituud minimaalne ja räägitakse interferentsi miinimumist. Isoprotsessiks nimetatakse protsessi, mille käigus gaasikoguse mass on jääv ja kolmest olekuparameetrist (p, V, T) muutub ainult kaks, st üks parameeter ei muutu. 4 Kui jääv suurus on rõhk, nimetatakse protsessi isobaarseks, jääva ruumala korral isokoorseks ja jääva temperatuuri korral isotermseks. ja gammakiirgus. Joonkiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. Joonkiiruse
K. Suvalise gaasikoguse korral pV = (m/M)RT = RT, kus m on gaasikoguse mass, M molaarmass, R universaalne gaasikonstant, T gaasi absoluutne temperatuur ja ainehulk moolides. Kui ideaalse gaasi parameetrid muutuvad, siis gaas läheb ühest olekust teise. Sellist üleminekut nimetatakse protsessiks. Kui mingi protsessi käigus gaasikoguse mass on jääv ja kolmest olekuparameetrist (p, V, T) muutub ainult kaks, st üks parameeter ei muutu, siis nimetatakse protsessi isoprotsessiks. Kui jääv suurus on rõhk, nimetatakse protsessi isobaarseks, jääva ruumala korral isokoorseks ja jääva temperatuuri korral isotermseks. Neid protsesse kirjeldavaid võrrandeid saab tuletada ideaalse gaasi olekuvõrrandist, võttes ühe muutuja konstantseks. 39 Isobaarset protsessi kirjeldab seos V/T = const. Kahe oleku võrdlemisel antakse see seos V1 V2 kujul =
annaabi.ee 
