pehmendatakse välismõjust tingitud liigutuste teravust 3. Staatiliste pingutuste füsioloogiline iseloomustus 2. Staatilised harjutused - Staatiline töö põhineb isomeetrilisel lihaskontraktsioonil, mille tulemusena muutub lihase pinge, kuid pikkus jääb muutumatuks (staatilised asendid, raskuste hoidmine). Lihaspinge suurus varieerub suures ulatuses. - Max. lihaspinge – maksimaalne jõud, mida isomeetrilistes tingimustes mõõdetakse dünamomeeritga (1s). - Lihastoonus – teatud kehaosade hoidmine pika aja jooksul – hoitakse mittetahteliselt motoorse tingitud refleksi abil. - Lihaste staatiline pinge takistab normaalset lokaalset vereringet. Suurtel pingutustel tekib lihases sisepinge, mis surub veresooned kokku ja raskendab vere liikumist. Jaotus liigutuste struktuuri alusel: 1. Tsüklilised harjutused Omavahel seoses olevate liigutuste üksikfaaside muutumatu järgnevus mitmest üksikfaasist
erutumisel sarkoplasmasse diffundeerunud Ca2+-ioonid seotakse regulaatorvalk troponiiniga (troponiin C-ga). Puhkeolekus ristisillakesi (müosiini päid) blokeerinud tropomüosiin troponiinikompleksis toimuvate konformatsiooniliste muutuste tulemusena vabanevad aktiini - aktiivsustsentrid. PTP hüdrolüüsil vabanev energia läheb üle müosiinile, tekib müosiini aktiivne vorm ja ristisillakesed aktiini ja müosiini vahel aktiveeruvad ning lihaskiud lüheneb või kui see on takistatud (isomeetrilistes tingimustes), tekib tema sees pinge. Libisemisteooria põhiseisukohad: *Jämedate (müosiini-) ja peente (aktiini-) müofilamentide pikkus kontraktsiooni käigus ei muutu. *Sarkomeeri pikkuse muutused kontraktsioonil on müosiini- ja aktiinifilamentide omavahelise pikisuunalise nihkumise tulemus. *Müosiinifilamentidest lähtuvad ristsillakesed on paiugtunud nii, et võivad ühineda aktiini komplementaarsete aktiivsustsentritega. *Kontraktsiooniaparaadi
annaabi.ee 
