vedeldielektrikusse sattunud või tahke dielektriku pooridesse tunginud vesi tunduvalt dielektriku omadusi. Vee molekul on väga väike , seepärast võib see kergesti tungida väikse polaarsusega materjalidesse, Niiskuskindluse parandamiseks kaetakse tahked isoleermaterjalid mittemärguvate lakkide ja glasuuridega. 2. Isoleermaterjalid ja nende kasutamine 2.1 Gaasid Isomeermaterjalidena leiavad kõige rohkem kasutust õhhhk, lämmastik ja elegaas. Tihti isoleermaterjalidena kasutatavatel gaasidel ka teisi funktsioone, näiteks jahutamine. Kõige sagedamini on gaasilisek sdielektrikuks õhk. Õhk on isoleermaterjaliks näiteks õhuliini juhtmete ja mitmesuguste kõrg- ja madalpingeseadmete voolujuhtiovate osade vahel. Sageli on õhk samal ajal ka jahutavaks keskkonnaks ja õhklõlitites elektrikaart kustutavaks keskkonnaks.Õhu elektriline tugevus ei ole suur, seepärast on kõrgepingeseadmetes
produktid. Polümeerseid materjale liigitatakse: · Plastid · Lakid, värvid · Polümeerbetoonid · Tehiskiud Plastmass · Plastmass on materjal, mis koosneb polümeerist ja täiteainest, stabilisaatoritest, plastifikaatoritest. · Plaste kasuutatakse kile-, leht-, rull-, plaatmaterjalidena, piirde- ja kandekonstruktsioonides, põranda-, seina-, isoleermaterjalidena, torudena jt ehitusdetailidena. Plastmasside omadused ja kasutamine · Plastmassid on omadustelt elastsed ja taluvad pargunemata löökkoormusi, paljukordseid painutusi. · Kõrgendatud temperatuuridel plastmasside tugevus väheneb. · Plastmassidel on üldiselt madal temperatuuri-, kuuma- ja külmakindlus, nad vananevad suhteliselt kiiresti (määratakse pehmenemiskoefitsient).
,,Elektrimaterjalid" kokkuvõte Gaasidest kasutatakse isoleermaterjalidena enim õhkuu, lämmastikku ja elegaasi. Kõige sagedasemat kasutust leiab õhk, mis on isolaatoriks näiteks õhuliini juhtmete ja mitmesuguste muude pingeseadmete osade vahel. Õhk on samal ajal ka õhklülitites ka elektrikaare kustutajaks. Kõrgepingeseadmetes on voolujuhtivate osade vahekaugus suur. Vesinik leiab kasutust väikese tiheduse ja suure soojusmahtuvuse tõttu suurte elektrimasinate jahutamisel. Inertgaase kasutatakse hõõg- ja gaaslahenduslampide täitmisel. Heeliumi
Vaigud kuuluvad ruumiliste termoreaktiivsete polümeride hulka, neid ei töödelda polümerisatsiooni protsessiga.-> 1.Lahustamine ehk vedeltamine-> lakid, värvid; 2.plastifikaatorid ehk kõvendajad.-> liimid, komposiit materjal ehk armatuur->grafiit pulber; 3. Kompaundid- mikroelemendid vaiku valatud. Defloor 25-30 kV kuumuskindlus 250-300C Kuumuskindlamaid polümere on räni sisaldusega Anorgaanilised materjalid Need on mineroloogilise päritoluga, tahked ained kasutatakse isoleermaterjalidena nii looduslikke- kui tehismaterjale isolaatorite valmistamiseks. 1. Vilk ehk vilgukivi on kihiline klaasjas lõhestuv kivi, millel on suur eritakistus ja kõrgekuumuskindus, puuduseks on rabedus, kasutatakse plaatidena tuguelementideks valgustite kolbides. Vilgu töötlemisel tekkiv puru jahvatakse ja valatakse vaikudes vajaliku kujuga detailideks isolaatoriteks ja saadakse erinevate isolatsoon materjalid. 2. Muskoviit- suur mahueritakistus ja läbilöögitugevus ja kõrgesulamis temp
(sealhulgas luudes olev kollageen), kondid, hammaste pealmised kõvad kihid, suhkur, kvarts ja keraamilised materjalid Piesoelektriline efekt on ka ränikristallidel, mida kasutatakse ka tehnikas, näit. kvartsgeneraatorid. Piesoelektriline tantsupõrand 4.4 Gaasilised dielektrikud Dielektrikute hulka kuuluvad kõik gaasid ja nende segud, nagu õhk (N-78%; O2-21%; 0,03%; H2-0,01%; Ar-0,9%) koos veeauruga. Isoleermaterjalidena leiavad kõige sagedamini kasutamist õhk, elegaas, lämmastik ja vesinik . Sageli on isoleermaterjalina kasutavatel gaasidel ka teisi funktsioone, nagu seadme või süsteemi jahutamine ja elektrikaare summutamine. Kõige sagedamini on gaasiliseks dielektrikuks õhk. Õhk on isoleermaterjaliks tavaliste õhuliini juhtmete ja mitmesuguste kõrge- ja madalpingeseadmete voolujuhtivate osade vahel. Õhk on samal ajal ka jahutavaks ja õhklülitites elektrikaart kustutavaks keskkonnaks
Gaaside eritakistus on tavaliselt vahemikus 16 17 10 ...10 m . Vedelike juhtivus on gaaside omast suurem. Nende juhtivus sõltub molekuli ehitusest ja lisan- ditest. Neutraalsetes vedelike juhtivuses mängivad olulist rolli lisandite ioonid. Polaarsetel vedelikel lisanduvad veel vedeliku enda molekulide lagunemi- sel tekkivad ioonid (dissotsiatsioon). Temperatuuri tõustes vedelike juhtivus suureneb, kuna viskoos- suse vähenemise tõttu suureneb ioonide liikuvus. Isoleermaterjalidena praktikas kasutatavate neutraalsete vedeldielektrikute eritakistus on tava- 10 13 liselt vahemikus 10 ...10 m, polaarsetel 8 10 10 ...10 m. Tahkedielektriku mahujuhtivus on, sarnaselt vedelikega, põhjustatud lisandite ja ka dielektriku enda vabade ioonide liikumisest. Isoleermaterjali- dena kasutatavate neutraalsete tahkete dielektrikute 13 16 eritakistus on tavaliselt vahemikus 10 ..
annaabi.ee 
