Paigaldus- kaabel PPJ Eestis levinumate kaablite soonte tunnusvärvid 6 Juhtmed ja kaablid 2010 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Tabel. Isoleerjuhtmete tähistussüsteem Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 7 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Tabel. Kaablite tähistussüsteem . 8 Juhtmed ja kaablid 2010 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED Juhtmete ja kaablite kasutamine
Kaabellliinid- võrreldes õhuliinidega: · Töökindlamad · Ei häiri elukeskkonda Madalpingeline jaotusvõrk- lähtekohaks on jaotusalajaama madalpingepool kust toimub: · Elektri jaotamine fiibrite vahel · Kaitsmine rikete vastu(sulavkaitsmed, kaitseautomaadid) Madalpinge õhuliinid- tänapäeval peaasjalikult isoleerjuhtmed, eelised paljasjuhtmete ees: · Töökindlamad · Liinide gabariidid on väiksemad · Esteetilisem väljanägemine Rippkerdkaabel- isoleerjuhtmete kolm faasi keerutatakse ümber kandetrossi, milles kandetross toimib PEN-juhina(AMKA) (paljas kandetross) EX ALUS- isoleeritud juhtmetega võrdselt kandvate soontega rippkaabel Kaablite isolatsioon- kasutatakse enamasti polüeteenisolatsioon(PE,PEX,PEH,XLPE) Isolatsioonile esitatavad nõuded- · Elektriliselt isoleeritud · Takistama niiskuse levikut nii piki- kui põikisuunas Ristlõike tähistamine- 1. AMKA, EX ALUS 2. Numbrikonbinatsioon, kus:
Elektrilevi OÜ läheb siinkohal teist teed ja metsas paiknevad liinid paneb maakaablisse. Laias laastus maksab maakaabel koos paigaldusega 30/m. Selleks, et Saare- ja Hiiumaa piirkonna metsaspaiknevate keskpingeliinid panna maakaablisse kulub pea 30 miljonit eurot (see summa on tegelikkuses tunduvalt suurem, sest ühe fiidri maakaabli paigaldusega seoses vahetatakse välja ka vanad alajaamad, trafod; lagedatel aladel paiknevad paljasjuhtmed vahetatakse isoleerjuhtmete vastu ja maakaableid tihtipeale ei paigaldata mööda vana õhuliini sihti, vaid viiakse pikemat marsruuti pidi näiteks teede äärest tarbijateni). Kui arvestada, et igal aastal investeeritakse Saare- ja Hiiumaa võrku umbes 3 miljonit eurot, siis keskpingeliinide maakaablisse panekuks kulub vähemalt kümme aastat, arvestades, et mujale ei investeerita. See aga pole reaalsus ja ilmselt kulub kogu võrgu uuendamisse 30 ja enam aastat.
Magistraalliinidel eelistatakse ristlõikeid 70 või 95 mm2 ning haruliinidel 35 või 50 mm2 (SAX-keskpingeõhuliin). Universaalkaablid on ette nähtud paigaldada pinnasesse, õhku ja vette (AHXAMK-WM ehk Multi-Wiski ja EXCEL). Joonisel 5.16 näeb isoleerjuhtmetega ja paljasjuhtmetega liini looduses. Joonis 5.16 Isoleerjuhtmetega ja paljasjuhtmetega keskpingeõhuliin Paljasjuhtmetega õhuliini gabariit on suurem. Kaheahelaline liin mahub isoleerjuhtmete korral ära ühele mastile, paljasjuhtmete korral on tarvis eraldi seisvaid maste. Ka esteetilises mõttes on isoleerjuhtmetega õhuliinid vastuvõetavamad. Eestis kasutusel olevate õhuliinide juhtmete tehnilised andmed on tabelis 5.3, kus M tähistab vaskjuhtmeid, A alumiiniumjuhtmeid, AS terasalumiiniumjuhtmeid ja SAX isoleerjuhtmeid juhtmematerjalina alumiinium. Keskpingevõrkudes kasutatakse enam teras- või alumiiniumpaljasjuhtmeid.
Toodud arvutused tuleb teha kõigi liinis esinevate taandatud visangu pikkuste jaoks. Kandetrossiga universaalkaablite või kandva neutraal- (PEN-)juhtmega (kandurjuhtmega) rippkaablite puhul tuleb arvutus sooritada kandetrossi või kandva neutraaljuhtme kohta. Koormuste arvutamisel tuleb arvestada muidugi kogu kaablit. EE 0,4-20 kV võrgustandardi lisades on toodud kesk- ja madalpingeliinides enam kasutatavate terasalumiiniumjuhtmete, isoleerjuhtmete ja rippkaablite paigaldustabelid erinevate visangu pikkuste jaoks. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 29 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 3.8 JUHTMETE JA TROSSIDE VIBRATSIOONIKAITSE Et vältida juhtmete ja trosside katkemist vibratsioonist tingitud väsimuse tu- lemusel, tuleb ette näha vibratsioonikaitse.
annaabi.ee 
