Eesmärk: Mõõta isolatsioonitakistus toiteosa (faas ja maa koos) ja kaitsejuhi vahel. Tingimused: 1. Miinimum: 2.0 MOhms. 2. Toitelüliti ja -juhe peavad olema sees. Tulemused: Tulemus: >200 --Test läbitud-- OHT: Kui tulemus on väike ja seadet puutuda võib saada elektrit. Katse 3: Isolatsioonitakistus - Patsiendi kontaktide ja kere vahel 4 Eesmärk: Mõõta isolatsioonitakistust patsiendi kontaktide ja kaitsejuhi vahel. Tingimused: 1. Miinimum: 10.0 MOhms. 2. Toitelüliti ja -juhe peavad olema sees. Tulemused: Tulemus: >200 --Test läbitud-- OHT: Kui tulemus on väike ja seadet puutuda võib saada elektrit. Katse 4: Maalekkevool: Normaalolukord Eesmärk: Mõõta maalekkevoolu kui seade on ühendatud vooluvõrku. Normaalpolaarsuse ja pööratud polaarsusega. 5 Tingimused:
Neutraaljuhita, maast isoleeritud IT-juhistikus ei saa juhistiku enda rikete tõttu tekkida ajutisi liigpingeid. Liigpinged võivad siiski tekkida võrgu toitealajaama ülempingepoole maaühendusel. Kui IT-juhistikus on kõrvaldamata maaühendus, on liigpinged oluliselt suuremad, kuigi mitte nii suured, kui teiste juhistike korral. Sellekes et maaühenduse teket kohe kindlaks teha, tuleb IT-juhistik varustada signalisatsiooni- ja mõõteseadmega. Selline seade kontrollib võrgu isolatsioonitakistust ning annab heli- ja valgussignaale maaühenduse tekkimisel või isolatsiooni takistuse vähenemisel alla lubatud väärtuse. IT-süsteemi töökindluse eelised ilmnevadki ainult siis, kui selles kasutatakse nüüdisaegseid isolatsiooni korrasoleku järelevalve- ja mõõteaparatuuri. TT-juhistik TT-juhistikus on neutraaljuht toiteallika juures maandatud, kuid seda ei kasutata kaitsejuhina. Tegemist on talitlusmaandusega, mis peab tagama, et
otsale lähemal. Põhjalikumalt on toodud koodid ja eri firmade tähistussüsteemid käsiraamatus LI. Kondensaatori aseskeem Reaalsed kondensaatorid erinevad ideaalsest eelkõige neis esinevate kadude ja niinimetatud "keritud"' konstruktsiooni puhul ka mingi väikese induktiivsuse poolest. Nimetatud tegureid arvestades tuleks vaadelda kondensaatorit joonisel 2.1 toodud aseskeemi kohaselt. JOONIS 2.1 Vaadeldaval aseskeemil kajastab Rp isolatsioonitakistust, Rs plaatide materjali takistust ja L kondensaatori induktiivsust ning C kondensaatori põhiparameetrit, s.o. mahtuvust Kadude määramise lihtsustamiseks võetakse kõik kondensaatori kaod kokku ühte järjestiktakistusse Rs ja väljendatakse nad nn. kaonurga tangensina: tg = RS/XC = RSC Toodud valemist selgub, et kaonurga tangens sõltub sagedusest. Reaalselt on see sõltuvus aga veelgi keerulisem. sest ka kadusid arvestav takistus sõltub sagedusest. Joonisel 2.2
Isolatsioonitakistuse mõõtmisel ühendatakse mõõdetav takistus klemmide (M) vahele. Pöörates vänta kiirusega 2 p/s määratakse takistuse suurus. Enne isolatsioonitakistuse mõõtmist on tarvis mõõdetavatelt objektidelt pinge välja lülitada. Valgustusseadmete juhtmestiku isolatsioonitakistuse mõõtmisel on lülitid sisselülitatud asendis ja pirnid pesadest välja võetud. Elektrijuhtmestiku, mootorite ja teiste seadmete isolatsioonitakistust mõõdetakse kõigi faasijuhtmete (toitejuhtmete) vahel ja ka faasijuhtmete ja maa (maandatud seadme osa, nulljuhtme) vahel. Laboris on mõõdetavateks objektideks viiesooneline kaabel, elektrimootor ja valgusti. 3 Kaabli mõõtmisel kantakse protokolli faasijuhtmete (kaetud tumedama isolatsiooniga, A, B, C) vahelised ning faasijuhtmete ja neutraaljuhtme (kaetud sinise isolatsiooniga, 0) vahelised takistused ja samuti ka maanduse suhtes (M).
lühise tekkimist lühiajalise töökatkestuse korral või elektroodihoidja juhuslikul kukkumisel metallesemele. Elektroodihoidja käepide peab olema mittepõlevast dielektrilisest materjalist. Keevitamisel kasutatav elektrood peab olema tööstuslikult valmistatud ja vastama keevitusvooluallika nimivoolule. Elektroodi vahetamisel keevitustööde ajal tuleb elektroodijupp asetada keevituskoha juurde paigutatud metallkasti. Keevitusahela voolujuhtiva osa isolatsioonitakistust tuleb kontrollida keevitusseadme valmistaja ja omaniku määratud tähtaegadel. Töötamise või tööpäeva lõppedes tuleb elekterkeevitusseade toitevõrgust lahutada. Ketaslõikuriga metalli lõikamine Ketaslõikuriga metalli lõikamisel peab sädemete võimaliku sattumise kohas paiknev põlevmaterjalist tarind olema kaitstud mittepõleva lauspiirde, ekraani või katte abil või kastetud veega. Muu põlevmaterjal või -sisustus peab olema sellest kohast eemaldatud.
Juhtmed on väikese takistusega juhid. Takistust juhtmete üleminekukohtades, näitkes pistikus, nim üleminekutakistuseks. Väikese takistusega takistite ühendamisel tuleb arvestada ka ühenduskoha üleminekutakistust. Selle suurusjärk pistikuühenduses on millioom. Juhid on ohutuse tagamiseks tavaliselt kaetud isolatsiooniga. Kui teki vajadus arvestada isolatsiooni läbivat lekkevoolu, on vaja teada juhtmetevahelist isolatsioonitakistust. Takistite valikul tuleb silmas pidada vajalikku võimsust või voolutugevust, mis selles takistis on vajalik. Takistuse sõltuvust tempist Peale materjali ja suuruse sõltub takisti ja juhtme takistus veel temperatuurist. Temperatuuri tõus põhjustab metalljuhtide takistuse suurenemist ja temperatuuri langus vähenemist. Seda muutust iseloomustab temperatuuritegur Aine takistuse temperatuuritegur näitab, millise osa esialgsest takistusest (20C juures)
reostaat, magnetoelektriline mõõteriist ja klemmid, mille külge on ühendatud mõõdetav takisti, millega on rööbiti nuplüliti. Oommeetril on pööratud skaala, mille 0 asub skaala lõpus. Mõõdetav takisti ühendatakse oommeetri klemmidega, vajutatakse nuplülitile noing pööratakse reostaadi nuppu seni, kuni osuti näitab 0-i. Lüliti vabastamisel näitab osuti skaala takisti väärtust. Megeriga kontrollitakse isolatsioonitakistust. Megeri kerra on paigaldatud käsitsi vändatav püsimagnetiga alalisvoolugeneraator nimipingega 500 või 1000 V, mis toidab logomeetrit. Mõõteulatust saab muutu ümberlülitiga. Isolatsioonitakistuse mõõtemiseks tuleb juhtmestik lülitada pingevabaks, sulgeda kõik lampide ja mootorite lülitid, keerata lambid pesadest välja ning ühendada toitejuhtmed mootorite klemmide küljest lahti. Juhtme ja
Takistust juhtmete üleminekukohtades, näiteks pistikus, nimetatakse ülemineku- takistuseks. Mehhatroonikaseadmetes kasutatavad takistid on enamasti suure takistusega (10 ...10 M). Väikese takistusega takistite ühendamisel tuleb arvestada ka ühenduskoha üleminekutakistust. Selle suurusjärk pistikühenduses on millioom (m). Juhid on ohutuse tagamiseks tavaliselt kaetud isolatsiooniga. Kui tekib vajadus arvestada isolatsiooni läbivat lekkevoolu, on vaja teada juhtmetevahelist isolatsioonitakistust. Isolatsiooni- takistuse suurusjärk kaablis on näiteks 10 gigaoomi (10 G = 1010 = 10 000 000 000 ). 9 Üleminekutakistus Takistid mehhatroonikas Isolatsioonitakistus 10 -6 -3 0 3 6 9 12 15 10 10 10 10 10 10 10
Takistust juhtmete üleminekukohtades, näiteks pistikus, nimetatakse ülemineku- takistuseks. Mehhatroonikaseadmetes kasutatavad takistid on enamasti suure takistusega (10 ...10 M). Väikese takistusega takistite ühendamisel tuleb arvestada ka ühenduskoha üleminekutakistust. Selle suurusjärk pistikühenduses on millioom (m). Juhid on ohutuse tagamiseks tavaliselt kaetud isolatsiooniga. Kui tekib vajadus arvestada isolatsiooni läbivat lekkevoolu, on vaja teada juhtmetevahelist isolatsioonitakistust. Isolatsiooni- takistuse suurusjärk kaablis on näiteks 10 gigaoomi (10 G = 1010 = 10 000 000 000 ). 9 Üleminekutakistus Takistid mehhatroonikas Isolatsioonitakistus 10 -6 -3 0 3 6 9 12 15 10 10 10 10 10 10 10
Takistust juhtmete üleminekukohtades, näiteks pistikus, nimetatakse ülemineku- takistuseks. Mehhatroonikaseadmetes kasutatavad takistid on enamasti suure takistusega (10 ...10 M). Väikese takistusega takistite ühendamisel tuleb arvestada ka ühenduskoha üleminekutakistust. Selle suurusjärk pistikühenduses on millioom (m). Juhid on ohutuse tagamiseks tavaliselt kaetud isolatsiooniga. Kui tekib vajadus arvestada isolatsiooni läbivat lekkevoolu, on vaja teada juhtmetevahelist isolatsioonitakistust. Isolatsiooni- takistuse suurusjärk kaablis on näiteks 10 gigaoomi (10 G = 1010 = 10 000 000 000 ). 9 Üleminekutakistus Takistid mehhatroonikas Isolatsioonitakistus 10 -6 -3 0 3 6 9 12 15 10 10 10 10 10 10 10
2. Millal on takistus üks oom? Kirjutada takistuse arvutamise valem. 3. Kuidas elektritakistust tähistatakse, mis ühikutes mõõdetakse? 4. Kirjutada juhtme takistuse arvutamise valem, mida tähendavad valemis olevad tähed? 5. Millega mõõdetakse elektritakistust, kuidas ühendatakse mõõteriist vooluringi? Miks seatakse mõõteriista osuti enne mõõtmist "0" asendisse? 6. 1 K = ... . 7. 1M = ... . 8. Millega mõõdetakse suuri takistusi ja isolatsioonitakistust? 9. Mida nimetatakse eritakistuseks? Mida nimetatakse juhtivuseks? 10.Mis on takistus ja mis on takisti? 11.Millest sõltub aine eritakistus ja juhtme takistus? 12.Mida nimetatakse üleminekutakistuseks? 13.Mida tuleb takistite valikul silmas pidada? 14.Kuidas muutub metalljuhtmete takistus temperatuuri tõusuga? 15.Mida nimetatakse ülijuhtivuseks? 16.Mida näitab aine takistuse temperatuuritegur (). 17.Kas on ka selliseid sulameid mille takistus temperatuuri muutudes ei muutu? Nimeta
aparatuuri on vaja sisse või välja lülitada teatud ajavahemiku möödudes. 3.4 SEADISTAMINE JA TEIMIMINE Tehasest, remondiettevõttest või laost saadud lülitus-, kaitse- ja automaatikaaparaadid tuleb enne töölerakendamist üle vaadata, kont- rollida vastavalt otstarbele, keskkonnatingimustele, pinge-, voolu ja võim- suspiirkondadele, reguleeritavate parameetrite vajalikule väärtusele jm. Enne pingestamist tuleb mõõta ka isolatsioonitakistust voolujuhtivate osade ja metallkerede ning eri potentsiaaliga osade vahel, mis peab olema vähemalt 1,0 M. Regulaatoritel ja kaitseseadistel tuleb välja reguleerida vastavad sätted. Seadistamine tähendab seadme kindlatele parameetritele reguleerimist, häälestamist. Kaitseaparaatide kindla rakendumise tagamiseks seadet ohusta- vates olukordades tuleb neid enne kasutuselevõtmist ja ekspluatatsiooni käigus ette nähtud tähtaegadel teimida. Tähtajad määratakse tavaliselt
otsale lähemal. Põhjalikumalt on toodud koodid ja eri firmade tähistussüsteemid käsiraamatus LI. 2.2. Kondensaatori aseskeem Reaalsed kondensaatorid erinevad ideaalsest eelkõige neis esinevate kadude ja niinimetatud "keritud"' konstruktsiooni puhul ka mingi väikese induktiivsuse poolest. Nimetatud tegureid arvestades tuleks vaadelda kondensaatorit joonisel 2.1 toodud aseskeemi kohaselt. JOONIS 2.1 Vaadeldaval aseskeemil kajastab Rp isolatsioonitakistust, Rs plaatide materjali takistust ja L kondensaatori induktiivsust ning C kondensaatori põhiparameetrit, s.o. mahtuvust Kadude määramise lihtsustamiseks võetakse kõik kondensaatori kaod kokku ühte järjestiktakistusse Rs ja väljendatakse nad nn. kaonurga tangensina: tg = RS/XC = RSC Toodud valemist selgub, et kaonurga tangens sõltub sagedusest. Reaalselt on see sõltuvus aga veelgi keerulisem. sest ka kadusid arvestav takistus sõltub sagedusest. Joonisel 2.2
Takistust juhtmete üleminekukohtades, näiteks pistikus, nimetatakse ülemineku- takistuseks. Mehhatroonikaseadmetes kasutatavad takistid on enamasti suure takistusega (10 ...10 M). Väikese takistusega takistite ühendamisel tuleb arvestada ka ühenduskoha üleminekutakistust. Selle suurusjärk pistikühenduses on millioom (m). Juhid on ohutuse tagamiseks tavaliselt kaetud isolatsiooniga. Kui tekib vajadus arvestada isolatsiooni läbivat lekkevoolu, on vaja teada juhtmetevahelist isolatsioonitakistust. Isolatsiooni- takistuse suurusjärk kaablis on näiteks 10 gigaoomi (10 G = 1010 = 10 000 000 000 ). 9 Üleminekutakistus Takistid mehhatroonikas Isolatsioonitakistus 10 -6 -3 0 3 6 9 12 15 10 10 10 10 10 10 10
annaabi.ee 
