Euroopa ja Eesti õigusajalugu
Need nõudmised kujunesid siiski
liiga karmideks: vangidel tekkisid süühilised häired ja see sundis lubama kongide külastamist ka seal
töö tegemist. Süsteem levis teistesse riikidesse, kogemused segunesid. Kuna paljud vangid ei talunud
isolatsiooni, siis püüti rakendada teist süsteemi. See põhines vangide ühisel tööl, kuid ka karmil
vaikimisnõudel: vabal ajal hoiti vange üksteisest eraldatuna üksikkongides. 19 saj kasutati seda
süsteemi peaaegu kogu Euroopas, st. vaid isolatsioonireeglite rangusaste oli erinev. Need kehtisid kas
kohe algusest kõigi kohta või olid progresseeruvad nii, et vang oma hea käitumisega võis välja teenida
oma viimise kõrgemasse klassi, millel olid suuremad eelised, sh. ka teiste vangidega koosolemine.
Veel oli olemas ka Iiri progressiivsüsteem, mis oli 19 sajandi kohta kujunenud väga eeskujulikuks
resotsialiseerimismeetodiks. Vangistusaeg lõppes vabas asutuses, mida ei valvatud üldse või valvati
vähesel määral
annaabi.ee 
