24 MESILASEMADE KASVATAMINE MESILASEMADE KASVATAMINE 25 ning katta need tiheda kaanega. Enne tav on pehmem pudersööt. Pärast seda saab läbi kaanes oleva ava lasta puuri mesilasema isolaatorisse paigutamist mesilasema ning temaga kaasas olevaid saatemesilasi. Ema vabastatakse on vaja isolaatoriga raam panna 24 umbes ööpäevaga ning kui ta on mesilaspere poolt vastu võetud, hakkab ta tunniks mesilasperesse tutvumi- isolaatoris munema. Pärast vastuvõtmist võib ema täielikult vabaks lasta. seks ilma emalahutusvõrest kaaneta.
Käte desinfitseerimine toimub alkohoolse loputusvedelikuga. Käsi desinfitseeritakse: · enne töövahetuse algust ja selle järel · enne ravimite jagamist · protseduuri eel ja järel · enne ja pärast haavade, kateetri, kanüülide, dreenide, infektsioossete piirkondade, patsiendi limaskestade või teiste võimalike nakkusväratite puudutamist · enne ja pärast sidemete vahetamist · olukordades, kus on olnud kokkupuude vere või organismi vedelike või eritistega · isolaatorisse sisenemise eel (enneaegsed, põletushaavad) · enne infektsioonile vastuvõtlike patsientide hooldamist · pärast wc-s käimist · suu - ninamaski ettepanemise ja eemaldamise järel · pärast kinnaste käestvõtmist 1. võta dosaatorist piisavalt vedelikku 3 5 ml 2. hõõru seda peopesadele 3. hõõru sõrmede vahed esmalt käte seljapoolelt ja siis vastamisi 4. hõõru eraldi pöidlad, abistades teise käega 5. hõõru kõverdatud sõrmi vastamisi 6
u isolaatorile langev osapinge protsentides · Joonisel 2.41 on nooltega kujutatud isolaatorite mahtuvusi läbivate voolude suunad. · Isolaatorite ja maa (traaversi) vahelised mahtuvused c1 ja vastavad voolud on mõnevõrra suuremad kui isolaatorite ja juhtme vahelised mahtuvused c2 ja vastavad voolud. · Isolaatorist maha voolav vool vähendab järgmist isolaatorit läbivat voolu ja seega ka järgmisele isolaatorile rakenduvat pinget (kõver 1 joonisel 2.41). · Juhtmest isolaatorisse suunduv vool suurendab järgmist isolaatorit läbivat voolu ja seega ka järgmisele isolaatorile rakenduvat pinget (kõver 2 joonisel 2.41). · Tegelikku (summaarset) pingete jagunemist isolaatorketis kujutab kõver 3. 35. 35. Koroonalahendus Koroonalahendus e. koroona tekib tugevalt mitteühtlases väljas. Tugevalt mitteühtlane väli esineb tüüpiliselt liinijuhtmete ümber. Tugeva välja piirkonnas e. juhtme lähedal arenevad laviinid, striimerid ja osalahendused tekitavad koroona.
Riietusesemete ülevaatlus toimib sellises jrks : krae, kraealune, varrukad, seljatagune, hõlmad. Sellele järgneb pahupoole kontroll. Tähelepanu tuleb pöörata taskutele, õmblusäärtele. Kui esemed on ümbristatud, tuleks need vaatluseks ü,mbristest välja võtta. Tuleks kontrollida kõige enam ohustatud säilikuid. Putukate + hallituskahjustuste poolt kahjustatud säilikud tuleb hoidlast eemaldada( saastavad ruumi + objekte) . nad tuleb viia isolaatorisse. Enne transportimist tuleb sulgeda õhukindlatesse kilekottidesse. Putukate avastamiseks on sobivad kleeppüünised. Need koosnevad liimiga kaetud pappalusest. Keerulisemate püüniste juures kasutatakse putukate meelitamiseks valgust, erinevaid ekstrakte. Nt prussakate ligimeelitamiseks kasutatakse püünistes banaaniekstrakti., mille tilk pannakse liimipinna keskele. Oluline on püüniste õige asukoht: kindlasti tuleks need panna tulaetti, valamualustesse, küttekehade ligidusse, kappidesse
Tsehhoslovakkia küünaldel «PAL Super» on kerel number, mis vastab üldkasutatava Boschi hõõgarvu teatud piirkon- nale (7 märgib hõõgarve 175 .. . 225; 8 -- 225 . . . 240; 9 -- 260 . . . 280 jne.). Tähed märgivad: R -- isolaatorisse paigu- tatud 500-S summutustakistit (TSSV-s toodetud küünaldel tavaline); K -- kinnituskeerme pikkust 10 mm; L -- kin- · nituskeerme pikkust 18 mm; Y -- väljaulatuvat isolaatori
annaabi.ee 
