18)Mis on soojusülekanne? Selle liigid. Selgita neid liike ja too näiteid. Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele. Soojusülekanne toimub alati soojemalt kehalt külmemale. 19)Millised on gaasi iseloomustavate suuruste vahelised sõltuvused, mille avastasid Boylé, Mariotte ; Charles ; Gay Lussac? Kui rõhk on muutumatu, nimetatakse seda isobaarseks protsessiks. Kui ruumala on jääv, nimetatakse seda isokoorseks protsessiks. Kui protsessis püsib temperatuur muutumatuna, nimetatakse seda isotermseks protsessiks. 20)Ideaalse gaasi olekuvõrrand koos selgitusega. pV=m:M RT p gaasi rõhk (Pa) V gaasi ruumala (m³) m gaasi mass (kg) M gaasikoguse molaarmass (kg/mol) T temperatuur (K) R universaalne gaasi konstant (R = 8,31 J/molK) 21)Selgita, milline on ideaalse gaasi võrrandis esinevate suuruste omavaheline seos.
energia mõiste on süs. see energia, millega süst. suhtleb väliskesk-ga. Väljendab süst. energia töövõimet, sest teda võib pöörduva protsessi korral täielikult tööks muuta. Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia, nende vahelin seos Gibbsi vaba energi muutu (nim samuti isobaarseks-isotermiliseks energiaks) tähistatakse G. See on aine vaba energi T,P=conts. Helmholtzi vaba energia muutu (nim samuti isokoorseks-isotermiliseks energiaks) tähistatakse F. See on aine vaba energia T,V=konts TD I seadus: q = dU + w TD I sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushul-gale (Q), mis saadakse väliskes-st ning tööle (A), mida süs. teeb välisjõudude vastu: U = Q - A, TD II seadus: Isoleeritud süst kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt
m m pV= M RT, kus M R on const. 1) Kui T(temperatuur) on muutumatu, siis nimetatakse seda isotermseks protsessiks (T=const., s.t. 1 rõhk on pöördvõrdeline ruumalaga: p~ V ). 2) Kui p(rõhk) on muutumatu, siis nim. isobaarseks protsessiks (p=const., s.t. ruumala ja t° on omavahelises sõltuvuses: V~T) 3) Kui V(ruumala) on muutumatu, siis nim. isokoorseks protsessiks (V=const., rõhk ja t° on võrdelises sõltuvuses: p~T) 9. Termodünaamika I printsiip isoprotsesside korral. U2 U1 - =Q-A (A=0) 1)Isotermne protsess – T=const.(ei muutu gaasikoguse sisemine energia). T.dün I printsiip jääb kujule Q=A. Kogu gaasile antav soojushulk läheb paisumise tööks. U2 U1 2)Isokoorne – V=const.(töö läheb nulliks). T
gaasikonstant, T gaasi absoluutne temperatuur ja ainehulk moolides. Kui ideaalse gaasi parameetrid muutuvad, siis gaas läheb ühest olekust teise. Sellist üleminekut nimetatakse protsessiks. Kui mingi protsessi käigus gaasikoguse mass on jääv ja kolmest olekuparameetrist (p, V, T) muutub ainult kaks, st üks parameeter ei muutu, siis nimetatakse protsessi isoprotsessiks. Kui jääv suurus on rõhk, nimetatakse protsessi isobaarseks, jääva ruumala korral isokoorseks ja jääva temperatuuri korral isotermseks. Neid protsesse kirjeldavaid võrrandeid saab tuletada ideaalse gaasi olekuvõrrandist, võttes ühe muutuja konstantseks. Isobaarset protsessi kirjeldab seos V/T = const. Kahe oleku võrdlemisel antakse see V1 V2 seos kujul = . Sellise protsessi esmakirjeldaja auks nimetatakse vastavat T1 T2 seost ka Gay - Lussac'i seaduseks (avastatud 1802.a.). V p1
Kui aga liituvad lained on vastandfaasis ("vastastaktis"), siis on liitlaine amplituud minimaalne ja räägitakse interferentsi miinimumist. Isoprotsessiks nimetatakse protsessi, mille käigus gaasikoguse mass on jääv ja kolmest olekuparameetrist (p, V, T) muutub ainult kaks, st üks parameeter ei muutu. 4 Kui jääv suurus on rõhk, nimetatakse protsessi isobaarseks, jääva ruumala korral isokoorseks ja jääva temperatuuri korral isotermseks. ja gammakiirgus. Joonkiirus näitab, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Jääva nurkkiiruse korral on joonkiirus on seda suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone) raadius: v = r. Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühi- kulise tugevusega vool: Takistuse mõõtühikuks on 1 oom (1 ). Üks oom on sellise
vabaneb soojust siseenergia vähenemise arvelt. Endotermilises saadaksegi ühend AB ja vabaneb katalüsaator X. Sõltuvalt sellest, kas protsessi kondenseerumise kiirus. Tasakaalu korral on aurufaas reaktsioonis neeldub soojust ja süsteemi siseenergia kasvab. katalüsaator ja ained on samas või eri faasis on katalüüs komogeenne küllastunud ja aururõhk koosneb kummagi komponendi aine ja Isokoorseks soojusefektiks (qv) ehk reaktsiooni energiaks või heterogeenne. Biokeemias käsutatavaid orgaamilisi lahusti aururõhkude summast. P=P1 + P2. nim.jääval ruumalal toimuva keemilise reaktsiooni soojus efektsi, katalüsaatoreid nim. fermentideks ehk ensüümideks ja nad reguleerivad Kui lahustunud aine on mittelenduv, siis ülärõhk võrdub lahuse
1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 jne. orienteerida dipoole madalama potensiaalse energiaga asendisse. arvelt. Endotermilises reak-s neeldub soojust ja süst-i siseen kasv. Induktsiooni jõud (Eind) esin-d dipoolmomendiga pol moki ja Isokoorseks soojusefektiks (qv) ehk reakts-i en-ks nim. jääval 3) Keemiline side ja molekuli ehitus. ruumalal toimuva keem reakts-i soojus efektsi, mis on võrdne polar-va, mittepol moki vahel. Kui mokid on teineteisele küllalt
absoluutne temperatuur ja ainehulk moolides. Kui ideaalse gaasi parameetrid muutuvad, siis gaas läheb ühest olekust teise. Sellist üleminekut nimetatakse protsessiks. Kui mingi protsessi käigus gaasikoguse mass on jääv ja kolmest olekuparameetrist (p, V, T) muutub ainult kaks, st üks parameeter ei muutu, siis nimetatakse protsessi isoprotsessiks. Kui jääv suurus on rõhk, nimetatakse protsessi isobaarseks, jääva ruumala korral isokoorseks ja jääva temperatuuri korral isotermseks. Neid protsesse kirjeldavaid võrrandeid saab tuletada ideaalse gaasi olekuvõrrandist, võttes ühe muutuja konstantseks. 39 Isobaarset protsessi kirjeldab seos V/T = const. Kahe oleku võrdlemisel antakse see seos V1 V2 kujul = . Sellise protsessi esmakirjeldaja auks nimetatakse vastavat seost ka T1 T2
annaabi.ee 
