V/T= const, kui p=const(V=constT) kui gaasi rõhk hoida muutumatuna, siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab gaasi ruumala kaks korda. Sellist protsessi nimetatakse isobaarseks. protsessi käigus muutuvad temperatuur ja ruumala kehtib seos V1T2=V2T1 temperatuur peab olema kelvinites Charlesi seadus kui gaasi ruumala jääb samaks siis gaasi temperatuuri suurenemine kaks korda suurendab gaasi rõhku kaks korda. seda nimetatakse isohoorseks protsessiks Clapeyroni võrrand p1V1 p 2V2 T1 T2 R=8,31J(mol*K) m pV RT sauna leiliruumi temperatuur on 90C normaalrõhul palju tuleb veeauru kui kerisele visata 1L vett
p = const. Sellist protsessi nimetatakse isobaarseks. Protsessi käigus muutuvad temperatuur T ( K ) ja ruumala V ( m3 ), kehtib seos V1/V2 = T1/T2 ehk V1T1 = V2T2 Temperatuur peab olema Kelvini skaala järgi. Ruumala võib olla ka mitte põhiühikutes. 4.3. Charles´i ( sarli ) seadus. Seadus käsitleb termodünaamilist protsessi, mille puhul ruumala ei muutu V = const. Seda nimetatakse isohoorseks protsessiks. p1/T1 = p2/T2 ehk p1T2 = p2T1 p ( Pa ) -gaasi rõhk ( võib olla ka teistes mõõtühikutes ) T ( K ) - gaasi temperatuur. 4.4. Clapeyroni võrrand Clapeyron´i ( klapero ) võrrand on gaasi olekuvõrrand, kus muutuvad gaasi rõhk p (Pa), temperatuur T (K) ja ruumala V ( m3 ), kui gaasi mass ei muutu m = const. (1V1)/T1 = ( p2V2)/T2 seega (pV)/T =const.
p V t° 3.1.7. Ideaalse gaasi soojusmahtuvus: Termodünaamika I printsiibi kohaselt, kui gaasi hul on 1 kilommooli siis kehtib dQ=dUkm+pdVkm. Ühe kilomooli gaasi siseenergia temperatuuril T , Ukm=i/2 RT ning kui gaasi ruumala V=const siis mehhaaniliselt tööd ei tehta ja kogu gaasile antud soojus kulub siseenergia muuduks. Suurust (dQ/dt)v =dUkm/dT=i/2 R =Cv nimetatakse gaasi isohoorseks soojusmahtuvuseks, mis on võrdne ühe kilomool gaasi temperatuuri tõstmiseks ühiku võrra vajaliku soojushulgaga jääval ruumalal. 3.1.8. Ideaalse gaasi adiabaadi võrrand: T V - 1 = const. See avaldis kujutab endast ideaalse gaasi adiabaadi võrrandit parameetrite T ja V kaudu. Adiabaatiliseks nimetatakse protsessi, mille puhul ei toimu soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga. 3.1.9. Ideaalse gaasi töö erinevates protsessides:
Jääval erimahul on ideaalgaasi absoluutne rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. p2/T2 = p1/T1 või p/T = konst (18) See võrrand (18) ongi Charles'i seaduse väljendus üldkujul. Selle saab tuletada ka võrrandist (10): p/T = 2/3(NV) V = konst puhul saamegi Charlesi seaduse võrrandi üldkujul (18). Graafiku joonestamisel kasutame võrrandi (17) abi. Graafik on sirge, mida nim. I s o h o o r i k s . protsessi nimetatakse isohoorseks.(joonis 4) Joonis4. Gaasi rõhu sõltuvus temperatuurist jääval ruumalal. Joonis 5. Clapeyroni katse kirjeldus. 1,2 ideaalgaasi erinevad olekud. Clapeyroni võrrand. Kirjeldame katset (joonis 5) kus gaas on sisemises tasakaalu olekus. Silindris (1.olek) on 1 kg ideaalgaasi parameetritega p1, v1 ja T1 . Andes või ära võttes gaasilt soojust ja liigutades kolbi viime gaasi teise olekusse (2) parameetritega p2, v2 ja T2. Kirjutame võrrandi (10) gaasi mõlema oleku kohta:
annaabi.ee 
