Näide: gaasi aeglane kokkusurumine kolvi all silindris, mille seinad juhivad ideaalselt soojust. 42. Isobaarilise protsessi definitsioon, võrrand, graafik, näide. Isobaariline protsess. Protsessi käigus ei muutu gaasi rõhk. Joonisel on kujutatud ühe ja sama gaasikoguse kahele erinevale rõhule vastavaid isoterme. Näide: gaasi kuumutamine hermeetilise kolviga suletud silindris, kusjuures kolb võib vabalt edasi-tagasi liikuda. 43. Isohoorilise protsessi definitsioon, võrrand, graafik, näide. Isohooriline protsess. Protsessi käigus ei muutu gaasi ruumala. Näide: näiteks gaasi kuumutamine suletud anumas, mille soojuspaisumine on tähtsusetult väike. 44. Selgitage, kuidas järeldub isobaarilise ja isohoorilise protsessi graafikust madalaima võimaliku temperatuuri olemasolu. Mida madalam on temperatuur, seda gaas veeldub rohkem madalamatel temperatuuridel. 45. Tuletage gaasi siseenergia valem (9.17). 46
10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik? Iga vektori võib asendada vähemalt kahe vektoriga, millede summa annab esialgse vektori. On vajalik, et lihtsustada ülessande lahendamist. Tavaliselt lahutatakse vektorid teljesuunalisteks komponentideks. 23. Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel. 35. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. A12=m*g*(y1-y2)=-(m*g*y2- m*g*y1) Tehtud töö võrdub kahe tööga samadimensionaalse suuruse muuduga võetuna v...
pV = m/MRT, milles p-rõhk(Pa),v-ruumala(m),m-mass(kg),M-molaarmass(kg/kmol), R-universaalne gaasikonstant (8.31J/molK) Isoprotsessid Iso-lad. Keeles sama. Midagi on sama. Isoprotsessid on sellised protsessid, kus mingi olek on jääv. Bogle'i ja Moriette'i seadus isotermilise protsessi korral on gaasi ruumala ja rõhu korrutis jääv. Gay-Lussaci seadus isobaarilise protsessi korral on gaasi ruumala ja absoluutse t suhe jääv. v/T Charlesi seadus isohoorilise protsessi korral on gaasi rõhu ja absoluutse t suhe jääv. p/T
T- temperatuur 1K(kelvin) k- boltmanikonstant 1.38*10²³7 J/K R- universaalne gaasikonstant 8.31 J/(mol*K) p=nkT pV= m RT M Isoprotsessid pV pV T T Isoprotsessid- nim gaasi oleku muutumist, kus üks olekuparameetritest on konstantne (ei muutu) Isohooriline protsess- gaasi oleku muutumine jääval ruumalal (teodorandipudel lõkkes) gaasi rõhk on võrdeline temperatuuriga T p T p Isohoorilise protsessi graafik on SIRGE. Ta väljendabrõhu ja temperatuuri võrdelist sõltuvust. Isobaariline protsess- nim gaasi oleku muutumist jääval rõhul (kummi kuumenemine päikese käes) rõhk on võrdeline ruumalaga T V T V isobaarilise protsessi graafik on sirge Isotermiline protsess- nim gaasi oleku muutumist jääval temperatuuril. Jääval temperatuuril on rõhk ja ruumala pöördvõrdelised p V p V
erirelatiivsusteooria koordinaatide teisendusvalemid.? 81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid. 82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? 85. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? 86. Mis on ideaalne gaas? 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand. 91. Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus. 92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. 93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus.
Kuna N on kõigi molekulide arv gaasi massis m, ja NA on molekulide arv ühes moolis gaasis, siis: N = * NA . = m/ p*V = m/ *R*T Juhul, kui võtta ainult üks mool gaasi, siis saame seda võrrandit lihtsustada. Et aga =m/V, siis saame üles kirjutada gaasi tiheduse järgmiselt: = p*M/R*T M molekulmass. Isohoorilised protsessid (V=const.) : p*V=m/ *R*T | (:) p2*V=m/*R*T2 p1/p2 = T1/T2 Tulemusest näeme, et isohoorilise protsessi puhul on rõhk võrdeline temperatuuriga: jäval ruumalal suureneb kõikide gaaside rõhk ühteviisi ja nimelt nii, et temperatuuri tõusu ühe ühiku võrra, suureneb gaasi rõhk 1/273 võrra sellest rõhust, mis tal oli 00C juures. (rõhu termiline tegur) Isotermilised protsessid (T=const) : Neid uurisid inglane Robert Boyle ja prantslane Jean Marie Mariotte. Temperatuur saab olla konstantne ainult siis, kui süsteem on soojusvahetuses mindi väga suure süsteemiga termostaadiga
Soojushulk: soojusülekandel üleantav energiahulk. Q=cmt Gaasi rõhk: on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu anuma seinu. Ideaalse gaasi olekuvõrrand: antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on võrdne absoluutse temperatuuriga. (pV)/T=(m/M)R (m gaasi mass, M molaarmass, R gaasi universaalkonstant R=8,31 J/(molkK) Isoprotsessid: 1. Isotermilise protsessi käigus ei muutu gaasi temperatuur; 2. Isobaarilise protsessi käigus ei muutu gaasi rõhk. 3. Isohoorilise protsessi käigus ei muutu gaasi ruumala. Termodünaamika esimene seadus: süsteemi siseenergia muut on võrdne välisjõudude töö ja süsteeile antud soojushulga summaga. Soojusmasin: siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev seade. Soojusmasina kasutegur: näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast muundab masin kasulikuks tööks. =(Q1-Q2)/Q1=A/Q1. Aine agregaatolek ja selle muutumine:
02e23 samasugust osakest 86. Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas on mudel, mis võimaldab klassikalise füüsika seisukohalt vaadelda suurt hulka mikroosakesi ja ühitada neid makrosuurusteks mida saab mõõta (p,V,T ja tihedus). Molekulid ideaalses gaasis on ainepunktid ja kõik põrked on absoluutselt elastsed. 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. Graafik p-T teljestikus ühtlaselt kasvav! 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand. S m v p - m v
keha üles. nt pall vee alla. 26. Mahuline veeväljasurve on võrdne laeva veealuse osa ruumalaga ning väljendatakse ruumalaühikutes. Kaaluline koguveeväljasurve võrdub laeva ja tema lasti kogumassiga, väljendatuna massiühikutes. 27. Isoprotsessi käigus ei muutu üks olekuparameetritest ja vastav parameeter taandub gaasi olekuvõrrandist välja. Isotermilise protsessi käigus ei muutu temperatuur. Isobaarilise protsessi käigus ei muutu rõhk a=pdeltaV. Isohoorilise protsessi käigus ei muutu ruumala, gaas ei paisu ja järelikult tööd ei tee. 28. Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasilises, vedelas või tahkes. Neid nimetatakse ka aine agregaatolekuteks -Tahke oleku korral sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi tasakaaluoleku ümber. Kristallides moodustavad need asendid perioodilise kristallivõre.Tahked kehad säilitavad kuju ja ruumala. -Vedela korral saavad molekulid vabalt liikuda, kuid on
Isotermiliseks protsessiks nimetatakse jääval temperatuuril toimuvat protsessi. Rõhk on pöördvõrdelises seoses ruumalaga. T=conts. Boyle'i- Mariotte'i seadus: p1*V1=p2*V2 Nr 25. Isobaariline protsess. Gay- Lussac'i seadus. Isobaariliseks protsessiks nimetatakse jääval rõhul p ja tingimustel m=conts ja M=conts toimuvat protsessi. Gay- Lussac'i seadus: P=conts. Ruumala on võrdelises sõltuvuses temperatuurist. V1/T1=V2/T2. Nr 26. Isohooriline protsess. Charles'i seadus. Isohoorilise protsessi käigus ei muutu gaasi ruumala. Rõhk on võrdelises sõltuvuses temperatuurist. Charles'i seadus: V=const p1/T1=p2/T
7. Kirjuta energia jäävuse ja muundumise seaduse valem ja sõnastus soojusnähtuste teoorias (TD I P). U = Q - Ag Gaasi siseenergia muut on võrdne sellele antud või ära võetud soojushulga ja gaasi poolt tehtud töö algebralise vahega. 8. Termodünaamika I printsiibist tulenevad järeldused (ka tuletuskäik ning põhjendused) · Isohoorilisel protsessil V = const U = Q - Ag Ag = 0 ; U = Q Ag = p V Ag = 0 Isohoorilise protsessi korral kulub gaasile antav/ära võetav soojushulk selle siseenergia muutmiseks. · Isotermilisel protsessil T = const U = Q - Ag 3 U = 0; Q = Ag U = 2 kTN U= 0 Isotermilise protsessi korral kulub gaasile antav soojushulk selle poolt tehtavaks tööks. · Isobaarilisel protsessil Isobaarilise protsessi korral kulub soojushulga muutus nii süsteemi siseenergia muutuseks kui ka gaasi poolt
Entroopia Entroopia iseloomustab süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu Mida suurem on süsteemi entroopia, seda suurem on juhuslike ümberpaigutuste arv ehk seda vähem „korrastatud“ on süsteem Entroopia vähendamiseks peab süsteemiväline jõud tegema tööd 10. Isoprotsessid Isotermiline protsess (T=const) Isobaariline protsess (p=const) Isohooriline protsess (V=const) Isohoorilise protsessi korral on ruumala konstantne, gaas ei paisu ja järelikult tööd ei tee Isobaarilisel protsessil, kus rõhk konstantne, kehtib valem: Isotermilisel protsessil, kus temperatuur konstantne, tuleb avaldada rõhk ruumala ja temperatuuri kaudu ning lahendada diferentsiaalvõrrand Adiabaatiline protsess Gaasides või vedelikes toimuvaid protsesse nimetatakse adiabaatilisteks juhul, kui ei toimu soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga
Võttes võrdluse aluseks võrdsed ringprotsessist eemalduvad soojushulgad ja kompressiooniastmed, osutub kõige efektiivsemaks ringprotsessiks Otto ringprotsess ning kõige madalamat termilist kasutegurit omavaks ringprotsessiks Dieseli ringprotsess. Samas kolbmootorite ringprotsesside võrdlemine võrdsete surveastmete juures ei vasta mootori tegelikele töötingimustele, sest diiselmootorites kasutatakse tunduvalt kõrgemaid surveastmeid kui kütuse isohoorilise põlemisega mootorites. Seetõttu on õigem valida kolbmootorite ringprotsesside võrdluse aluseks erinevad kompressiooniastmed sama protsessist eemaldatava soojushulga ja sama maksimaalse rõhu juures. Selgub, et kõige suurem termiline kasutegur on Diesel mootoril, madalaim aga Otto mootoril. [4] Kolbmootorite ringprotsesside võrdluses või lõpuks järeldada, et kõige suurem termiline kasutegur on Diesel mootoril, kui valitakse võrdelmiseks mootoritele ettenähtud
Soojusvahetus protsess, kus keha või kehad vahetavad omavahel soojust. Termodünaamiline süsteem Ideaalse gaasi olekuvõrrand antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on võrdeline absoluutse temperatuuriga. m p V = R T M Isoprotsessid 1. Isotermilse protsessi käigus ei muutu gaasi temperatuur. pV = const 2. Isobaarilise protsessi käigus ei muutu gaasi rõhk. V/T = const 3. isohoorilise protsessi käigus ei muutu gaasi ruumala. p/T = const Kujutamine graafikutel Termodünaamika alused 2 võimalust siseenergia muutmiseks - 1)Tööd tehes 2)soojusülekande teel. Erisoojus Näitab, milline soojushulk tuleb 1kg ainele anda, et ta t0 tõuseks 1K võrra. Termodünaamika I printsiip- Termodünaamilisele süsteemile juurde antav soojushulk läheb süsteemienergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. U = A + Q
väike, siis seal on ka C praktiliselt jääv suurus. Meie oma katses võime aga valida väga erineva elastsusega kummiballoone, saame ka erinevad rõhud ja dT-le vastavad ruumala muudud, seega ka erinevad soojusmahtuvuse väärtused. Gaasi soojusmahtuvuse (erisoojuse, kilomoolsoojuse) kõikvõimalikest väärtustest kasutatakse kahte täpselt defineeritavat: 1) iso- hooriline (jääval ruumalal) Cv , cv ja Cmv ; 2) isobaariline (jääval rõhul) C p , c p ja Cmp . Isohoorilise protsessi korral on valemis (5.16) dV = 0 ja saame ideaalse gaasi siseenergia muudu avaldada: dU = Cv dT . (5.17) Termodünaamika esimesele alusele (5.15) saab nüüd anda kuju: Q = C v dT + p dV . (5.18) Isobaariline soojusmahtuvus on isohoorilisest suurem, sest gaasile antud soojushulk kulub
makrosuurusteks mida saab mõõta. (p,V,T ja ka tihedus . Mõõteriistad selleks on manomeeter, joonlaud, termomeeter, kaalud) 1) Molekulid on kui ainepunktid. 2) Põrked omavahel ja anuma seintega absoluutselt elastsed. 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 1) Isotermiline protsess. T=const, m=const 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand. 91. Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus. 92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. 93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus.
isotermid omavahel paralleelsed pöördvõrdelise sõltuvuse kõverad, kui on tegemist rõhu ja ruumala vahelist seost iseloomustava graafikuga. Kujutatud isotermide puhul T2>T1 3.1.5. Isohooriline protsess: Isohooriliseks nimetame protsessi, mis kulgeb jääval ruumalal (V=const). Ideaalse gaasi olekuvõrrandist järeldub, et jääval ruumalal peab gaasi rõhu ja temperatuuri suhe olema jääv s.t. isohoorilise protsessi võrrand on pT=const või siis p=const·T. Graafik, mis väljendab rõhu sõltuvust ruumalast on sirge kaldenurgaga , kus tan=mMRV. Seda sirget nimetatakse isohooriks. Madalatel temperatuuridel ei ole see sõltuvus enam lineaarne, sest teatud temperatuuril muutub gaas vedelikuks. Kui võrrelda kahe isohoorilise protsessi graafikut, siis märkame, et mida suurem on tõusunurga väärtus, seda väiksem on ruumala V. Kui fikseerida T, siis saab
Ideaalseks gaasiks nimetatakse füüsikas ja füüsikalises keemias gaasi idealiseeritud matemaatilist mudelit, milles eeldatakse, et masspunktidena käsitatavad osakesed liiguvad korrapäratult, olles mõjutatud ainult omavahelistest põrgetest ja põrgetest seinaga. 82) Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. T=const, m=const 83) Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. V = const, m = const 84) Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. P = const, m = const 85) Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand 86) Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus. 87) Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem.
mõõta. Molekulid loetakse ainepunktideks ning nende põrked omavahel ja mahuti seintega loetakse absoluutselt elastseks (energiat ei kao). 41. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 42. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. Absoluutse nulli juures ideaalse gaasi rõhk on null. Kelvin tegi ettepaneku valida see punkt temperatuuri teljel nn. absoluutseks nulliks, millest väiksemat ei saa olla. 43
39. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. 40. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? Mis on aatommass ja molekulmass? Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Mis on ideaalne gaas? 41. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 42. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. Graafik p-T teljestikus ühtlaselt kasvav! 43. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 44. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand. S m v p -m v
Soojus ja töö ei ole süsteemi sisemised omadused, erinevalt temperatuurist, rõhust ja ruumalast. (1cal=4,1868 J). Termodünaamilise protsessi abil viiakse süsteem algolekust (p1. V1,T1) lõppolekusse (p2. V2,T2). Süsteemi siseenergia kasvab, kui energiat antakse soojusena ja kahaneb, kui süsteem teeb energia arvel tööd. Seda seost nimetatakse termodünaamika esimeseks seaduseks. Q –soojushulk, W-tehtud töö. Adiabaatilise protsessi korral kui ei toimu soojusvahetust Isohoorilise (jääval ruumalal toimuva ) protsessi korral tööd ei tehta. Isobaarilise (jääv rõhul toimuva) protsessi korral siseenergia ei muutu. Jääva rõhu korral on temperatuuri muut ja ruumala muut võrdelises sõltuvuses. Isobaariline protsess ei ole töö tegemiseks efektiivne, kuna pool juurde antavast energiast kulub tööks ja teine pool temperatuuri tõstmiseks. Isotermilise (jääval temperatuuril toimuva ) protsessi korral muutub kogu energia tööks.
86. Mis on ideaalne gaas? Ideaalne gaas on mudel, mis võimaldab klassikalise füüsika seisukohalt vaadelda suurt hulka mikroosakesi ja ühitada neid makrosuurusteks mida saab mõõta (p,V,T ja tihedus) 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand. n ruumalaühikus olevate gaasimolekulide arv 91. Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus. 92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem. Rõhk kõrgusel h + dh on p + dp.
Q = U +A Q = cmt Q = m Q = Lm Gaasi rõhk on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu anuma sinu. Ideaalse gaasi olekuvõrrand antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis on võrdeline absoluutse temperatuuriga. m p V = R T M Isoprotsessid: 1. Isotermilse protsessi käigus ei muutu gaasi temperatuur. pV = const 2. Isobaarilise protsessi käigus ei muutu gaasi rõhk. V/T = const 3. isohoorilise protsessi käigus ei muutu gaasi ruumala. p/T = const Konstantne parameeter gaasi olekuvõrrandis taandub. Termodünaamika I seadus süsteemis siseenergia muut on võrdne välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga. U = A + Q Termodünaamika II seadus soojus ei saa iseenesest kanduda külmalt kehalt soojemale kehale. Soojusmasin on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks.
temperatuuril muuta tema ruumala. Ideaalse gaasi isoterm pV teljestikus on kujutatud kõrval. Kuna rõhu ja ruumala vahel on pöördvõrdeline sõltuvus, siis on selles teljestikus gaasi isotermiks hüperbool. Isohooriline protsess.p Isohooriliseks nimetatakse jääval ruumalal V ja tingimusel m = const. ja M = const. toimuvat protsessi. m Kirjutame üles ideaalse gaasi olekuvõrrandi pV = RT isohoorilise protsessi jaoks juhtudel, M m m kui temperatuur on T0 ja T: p 0V = RT0 , pV = RT . M M p T T 1 1 Siit saame: = ehk p = p0 . Kui võtame T0 võrdseks 273 K (0 oC), siis = K -1 .
seintega loetakse absoluutselt elastseks (energiat ei kao). Olekuvõrrand: kus gaasi universaalkonstant. 87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. Isotermilises protsessis: ( ) isoterm 88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. Isohoorilises protsessis: ( ) isohoor Joonisel: ( ) 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik.
88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise 81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid. protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik. 2
3) n = 0. Võrrandist (2.36) tuleneb, et p 1 V 1= p2 V 2 , st p 1= p2=const , st tegemist on isobaarilise protsessiga. 1 1 4) n = ∞. Võtame võrrandist (2.36) n-nda juure: 1 p 1n V 1= p2n V 2 . Et ∞ 0 , siis sellest tuleneb, et V 1=V 2=const , seega on tegemist isohoorilise protsessiga. 2.5. Ideaalse gaasi töö erinevates protsessides. Ideaalse gaasi töö valemi tuletamisel lähtume nn elementaartöö valemist: dA= p dV , st 2 A=∫ 1 p dV , (2.37) kus (1) ja (2) tähistavad vastavalt alg- ja lõppolekuid (täpsemalt – nendele olekutele vastavaid parameetrite väärtusi) . 1. Isohooriline protsess
Voolamise protsesse kus kanalid asuvad võib vaadelda tagastatava adjabaatse protsessina (isoentroopse protsessina). Soojusvahetus voolava keskkonna ja teda ümbritsevat keskkonna vahel ei jõua C2 2 C12 - = lt toimudagi. 2 2 q Vähendatakse ringprotsessist ärajuhitavat soojushulka ehk 2 (SKEEM SH.1.20.02.06) Kui gaaside temp on üle 800°C, siis tuleb turbiini labasid jahutada. Isohoorilise põlemisega gaasiturbiini põhimõtteskeem ja töö protsess. Isohoorilises põlemises (SKEEM 3.20.02.06) Kõigi kolme klappi sulgeolekus süüdatakse kütus ja toimub isohoorne põlemine. (SKEEM 4.20.02.06) 1-2 Õhu isotroopne komplimeerimine nii nagu otto mootoris. 2-3 Sõõjuse isohoorne protsessi juurde juhtimine. 3-4 Põlemisprotuktide isoentroopne põlemine 4-1 Gaaside paisumine. Pidevalt töötavateks sedmeteks. Selleks tuleb kulutada energiat e. tööd. Kompimeeritava keha
erisoojuse jaoks isohoorilises protsessis avaldise iR cV . (9.20) 2 Aine erisoojuseks nimetatakse soojushulka, kulub ühe kilogrammi aine temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. Termodünaamikas puhul vaadeldakse peale erisoojuse eraldi veel moolsoojust. Aine moolsoojuseks nimetatakse soojushulka, mis kulub ühe mooli aine temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. Ideaalse gaasi isohoorilise moolsoojuse valemi tuletamiseks vaatame valemit (9.19) ja arvestame, et kui gaasi hulk on üks mool, siis m / 1mol ning järelikult avaldub isohooriline moolsoojus iR CV . (9.21) 2 Tuletame meelde, et i on molekuli kulg- ja pöördliikumise summaarne vabadusastete arv. Kõrgematel temperatuuridel tuleb vabadusastete arvule liita veel kahekordne võnkliikumiste
Kolvi liikumisel tehtav töö on võrdeline gaasi rõhuga ning kolvialuse ruumala juurdekasvuga. Nagu mehaanikas tahkete kehade liikumisel, arvutatakse ka gaasi paisumisel tehtav töö integraalina, süsteemi alg- ja lõppolekust lähtudes. Neid olekuid seob olekuvõrrand. Kõige lihtsam on rehkendada nn. isoprotsesse, kus üks parameetritest on konstantne: 50 1. Isohoorilise protsessi korral on ruumala konstantne, gaas ei paisu ja järelikult tööd ei tee; 2. Isobaarilisel protsessil, kus rõhk konstantne, kehtib lihtne valem: 3. Isotermilisel protsessil, kus temperatuur konstantne, tuleb avaldada rõhk ruumala ja temperatuuri kaudu ning lahendada diferentsiaalvõrrand: Töö kui integraal: dA = p dV; kõvera alla jääv pindala saadakse lõpmata väikeste ristkülikute pindalade summana. Avaldame olekuvõrrandist:
küttesegu kolvipealsesse ruumi , kus toimub kütuse lõplik põlemine. - kiirekäigulistel mootoritel 10,0 kuni 20,0 Mpa . mille väärtus oleneb aatomite arvust gaasi molekulis. k= c p/cv ehk Tingituna küttesegu muljumisest vahekanalis silindrisse voolamisel , isohoorilise ja isobaarilise erisoojuste suhe (erisoojus on soojus mida aeglustub gaasi rõhutõus, mis tagab mootori elastse ja pehme 9.Põlemisprotsessi faasid ja neid mõjutavad tegurid. on vaja teatud gaasikoguse temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra). töötamise. Põlemisprotsessi faasid
annaabi.ee 
