Isobaar mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Isobaarne – isohoorne erisoojus ( Mayer’i võrrand).........................................................................8 20.Keskmine ja tõeline erisoojus (nende määramine, soojushulga arvutuslik määramine erisoojuse abil)........................................................................................................................................................ 9 21.Entalpia mõiste ja matemaatiline avaldis.

Soojustehnika küsimuste vastused

Isobaarses protsessis on aurule Aurujõuseadme põhimõteskeem: l0=Q0=Q1-Q2 juurdeantav soojushulk q=i2-i1. Kui isobaarses kuumutusprotsessis aur läheb niiskest olekust ülekuumendatud olekusse, siis protsessist osavõttev soojushulk q=(1-x)r+(i2- ÜK T I’’)=(1-x)(I’’-I’)+(i2-I’’) J/kg, Mehaaniline töö on isobaarses jahutus- +Q1 protsessis l=p(v2-v1). vesi AG Isotermiline protsess.

Soojustehnika - küsimused vastustused

Isobaarses protsessis on aurule juurdeantav soojushulk q=i2-i1. Kui isobaarses kuumutusprotsessis aur läheb niiskest olekust ülekuumendatud olekusse, siis protsessist osavõttev soojushulk q=(1-x)r+(i2-I’’)=(1-x)(I’’-I’)+(i2-I’’) J/kg, Meh. töö on isobaarses protsessis l=p(v2-v1). 3). Isotermiline protsess.

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

Isobaarses protsessis on aurule juurdeantav (kg/kmol) ja tih ρ (kg/m3), on vastavalt Avogadro s-le soojushulk q=i2-i1. Kui isobaarses kuumutusprotsessis aur läheb niiskest olekust ülekuumendatud olekusse, siis µ/ρ=vµ=const, kus vµ=Vµ nim. gaasi moolmahuks.

Soojustehnika teooria eksamiks

Isobaarses protsessis on aurule juurdeantav soojushulk q=h2-h1. Kui isobaarses kuumutusprotsessis aur läheb niiskest olekust ülekuumendatud olekusse, siis protsessist osavõttev soojushulk J/kg, Mehaaniline töö on isobaarses protsessis l=p(v2-v1).

Soojustehnika eksami küsimused

Isobaariline on selline protsess, mis toimub jääval rõhul(Ruumala võib kasvada). 3) Charlesi seadus: Jääval ruumalal on antud gaasihulga rõhk võrdeline tema absoluutse temperatuuriga. 12. Ideaalse gaasi oleku võrrandi tuletamine?

Füüsika küsimused ja vastused

-1

Isobaariline protsess - on protsess,kus temperatuuri tõusmisel 1°C võrra suureneb iga (J). gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0°C. 5.Aine agrekaatoleku muutused-– Sulamine - aine üleminek tahkest olekust vedelasse 5.Soojusmasina kasutegur-näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks soojuse juurdevoolu tõttu.

Füüsika I eksami \"mikrokonspekt\"

Isobaariline – gaasi oleku muutus jääval rõhul (ratas), jääval rõhul on gaasi ruumala võrdeline temperatuuriga, p1>p2, sirgegraafik isobaar.

Soojusõpetuse konspekteering

Isobaariline protsess on protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1 0C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0 0C.

Füüsika spikerdus

Isobaariline – Charles’i seadus: jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga

Termodünaamika tunnikonspekt

Isobaariline – GayLussaci seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga

Termodünaamika tunnikonspekt

Isobaariline soojusmahtuvus on isohoorilisest suurem, sest gaasile antud soojushulk kulub lisaks siseenergia muutmisele ka tööks välisjõu vastu.

Tahke keha mehhaanika.

Isobaar - samarõhujoon MADALRÕHULOHK e. tsükloni väljasopistunud ala KÕRGRÕHUHARI e. antitsükloni väljasopistund ala

Üldgeograafia 10.kl

Isobaarne - rõhk on jääv V/T=const P isohoorne- ruumala on jääv =const T isotermiline- temperatuur on jääv pV=const

TTK füüsika kordamisküsimused

Isobaariline – rõhk on jääv, muutuvad ruumala ja temperatuur V V V p=const → =const → 1 = 2 T T 1 T2

Soojusnähtused

Isobaariline – muutumatuks jääb rõhk, p=const Näiteks: gaasi kuumutamine liikuva kolbiga anumas.

10 klassi füüsika kokkuvõte

Isobaarne protsess - sündmus, mille korral rõhk on jääv e. isoprotsess, mis toimub jääval rõhul.

Füüsika - Rõhk

Isobaariliseks protsessiks nimetatakse jääval rõhul p ja tingimustel m=conts ja M=conts toimuvat protsessi.

Füüsika konspekt 11kl

Isobaarne kalorimeeter – protsess (reaktsioon) toimub konstantsel rõhul, ruumala võib muutuda.

Keemia alused konspekt

Isobaarne protsess - tegemist on protsessiga, mille puhul jääb rõhk konstantseks.

Füüsika kordamisküsimused. 11. klass

Isobaarilisel protsessil on ideaalse gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga.

Molekulaarfüüsika

Isobaarses protsessis on rõhk konstantne, ruumala ja temperatuur võrdelises seoses.

Füüsika - elekter, temperatuur

Isobaariline protsess on ideaalse gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga.

Molekulaarfüüsika

Isobaariliseks nimetatakse protsessi, mille käigus gaasi rõhk ei muutu.

MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA, PÕHIMÕISTED NING SEADUSED

Isobaariliseks nimetatakse protsessi, mille käigus ei muutu gaasi rõhk.

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Isobaariliseks nimetatakse jääval rõhul p ja tingimusel m = const.

10. klassi arvestused

Isobaariline protsess – gaasi oleku muutus, mille korral rõhk on jääv.

10. klassi mõistete definitsioonid

Isobaariline on gaasi oleku muutus mille korral on rõhk jääv.

Gaasid, termodünaamika seadused

Isobaariline protsess on protsess, kus rõhk ei muutu ehk on konstantne.

Molekulaar kineetika

Isobaariline protsess on isoprotsess, mis toimub jääval rõhul.

Füüsika täiendõppe KT I versioon (Muldar)

Isobaarne protsess on protsess, mis toimub püsival rõhul.

Soojustehnika - küsimused vastustused

Isobaariline - süsteemi olek muutb jääval rõhul.

Molekulaarkineetiline teooria

Isobaarid on ühesuguse massiarvuga nukliidid.

Keemia eksami kordamisküsimused

Isobaariline protsess – jääval rõhul toimuv protsess.

Füüsika

Isobaarne paisumisaste on võrdeline mootori koormusega.

SOOJUSJÕUSEADMED

Isobaar – samarõhujooned kaardil

Klimatoloogia ja meteoroloogia eksamiküsimused ja vastused

Isobaariline - rõhk jääb muutumatuks.

Keemia ja füüsika üleminekueksam 10 klassile

Isobaariline protsess – toimub jääval rõhul.

Füüsika

Isobaarne – rõhk konstantne; temp.

Energia arvestuse teemad

-1

Isobaarne – isohoorne erisoojus ( Mayer’i võrrand) Erisoojus püsival mahul ehk isohooriline erisoojus C v saadakse siis, kui termodünaamilise keha maht jääb erisoojuse määramisel konstantseks.

Soojustehnika küsimuste vastused

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

ukraina – Kiiev Bulgaaria – Sofia

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti