tsiviilreaktiivkütused diislikütused kerged kütteõlid rasked kütteõlid 5.Autokütused Peamised naftast saadud kütused on bensiin ja diiselkütus. Bensiin: Mootoribensiinid kujutavad endast segu paljudest hargnevatest ja tsüklilistest süsivesinikest. Erinevaid süsivesinikke leidub bensiinis üle 500. Samuti on bensiini koostises hapnikuühendid nagu eetrid, alkoholid jt.. Bensiinide keemistemperatuur on vahemikus 30...200 oC. Peamised süsivesinikud: alkaanid: normaal- ja isoalkaanid tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised areenid: C6H6 alküülderivaadid alkeenid ja tsükloalkeenid Bensiinide oktaaniarvud: *Destilaatbensiin (olenevalt lähtenaftast)(oktaanarv 43...66) * Krakkbensiin (lähteaineks masuut)( oktaanarv 64...70) * Katalüütiliselt krakitud bensiin (lähteaineks petrooleum, gasool) (oktaanarv 75...80) * Katalüütiliselt reformitud bensiin( oktaanarv 74...86 ) * Alküülbensiin (Oktaanarv üle 90) Diisel: Keemiline koostis:
(HC) segu. Bensiin on läbipaistev värvuseta vedelik. Eristatakse mootoribensiini, aviobensiini, lakibensiini jne. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu nind süüdatakse vajalikulk hetkel sädemega. Kui bensiiniga sõitev auto tangib diiselkütust, siis see võib mootorit kahjustada. Samuti ei tohiks kasutada madalama oktaaniarvuga bensiini, kui on ette nähtud. · alkaanid: normaal- ja isoalkaanid · tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised · areenid: C6H6 alküülderivaadid · alkeenid ja tsükloalkeenid OKTAANIARV- mootorikütuste (bensiini ja petrooleumi) detonatsionikindlust iseloomustav tingsuurus. Mootorikütust võrreldakse seguga, mis on valmistatud isooktaanist (2,2,4-trimetüülpentaanist), mille oktaaniarv on 100. Kütuse oktaaniarvuks nimetatakse isooktaani protsentuaalset sisaldust segus, mis on detonatsioonikindluse poolest kütusega eksvivalentne
4. Kergsüttivad leekpunkt alla 0 kraadi 5. Eripõlemissoojusega 43,1...45,2 MJ/kg 6. Vees lahustumatud 7. Enamasti värvuseta, läbipaistvad ja selged 8. Tugeva, ainult neile omase lõhnaga vedelikud 8. Mootoribensiinide koostis: Destillatsioonikarakteristikud: mootoribensiinid keevad temperatuurivahemikus 40... 200 kraadi. Keemiline koostis: 1. Süsivesinikud: mootoribensiinides üle 500 · Alkaanid: normaal-ja isoalkaanid · Tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised tsüklid · Areenid: C6H6 alküükderivaadid · Alkeenid ja tsükloalkeenid. Tekivad sekundaarsetes protsessides · Väävliühendid: ei tohi olla otseselt korrodeerivad 2. Hapnikuühendid: mootoribensiinide kõrgoktaansed komponendid · Eetrid: nt. MTBE, ETBE, TAME, TABE · Alkoholid: nt etanool ja metanool 3. Lisandid: eraldi liik mootorbensiini koostisest, mille üldine kogus
annaabi.ee 
