Phja-Euroopa valitsejade eelistasidki prata oma relvad ristimata lneslaavlaste -vendide-vastu,kes elasid Elbe jest idas. Teel Phale maale tuli ristisdijatel kogeda rmist vaenulikkust.Ristisdijate lhenedest suleti linnavravad nagu katkutbiste ees.Pettunud Palestiinasse prgijad vastasid sellele mbruskonna rstamisega.Ei halastatud isegi kloostritele.Ka Konstantinoopolis suhtuti neisse sdalastesse suure umbusu ja lausa avaliku vaenuga. Lbi hda lpuks Vike-Aasiasse judnud ristivgi sai islamiusulistega videldes hvitava kaotuse osaliseks. Kroonitud pead prdusid tohutuid kaotusi kandnud vega koju tagasi.Ka Pha Bernardi kui Teise ristisja eestvedaja kohta eldi Euroopas kibedaid snu.Ta oli sunnitud toetust otsima paavstilt. KOLMAS RISTISDA (1189-1192)-KIGE SUUREM JA ESINDUSLIKUM Kuulsusetult lppenud Teine ristisda kahandas lnemaailma huvi Pha Maa saatuse vastu.Jrk-jrgult ahenesid ka sealsed ristiusuliste valdused.Eriti judsalt edenes islamiusuliste vastu- pealetung Sria vepealiku
relvad ristimata lääneslaavlaste vendide vastu, kes elasid Elbe jõest idas.Teel Pühale Maale tuli ristisõdijatel kogeda äärmist vaenulikkust. Ristisõdijate lähenedes suleti linnaväravad nagu katkutõbiste ees. Pettunud Palestiinasse pürgijad vastasid sellele ümbruskonna rüüstamisega. Ei halastatud isegi kloostritele. Ka Konstantinoopolis suhtuti neisse sõdalastesse suure umbusu ja lausa avaliku vaenuga. Läbi häda lõpuks VäikeAasiasse jõudnud ristivägi sai islamiusulistega võideldes häivatava kaotuse osaliseks. Kroonitus pead pöördusid tohutuid kaotusi kandud väega koju tagaso. Kapüha Bernardi kui Teise ristisõja eestvedaja kohta öeldi Euroopas kibedaid sõnu. Ta oli sunnitud toetust otsima paavstilt. Kolmas ristisõda(1189-1192) Kuulsusetult lõppenud Teine ristisõda kahandas läänemaailma huvi Püha Maa saatuse vastu. Järkjärgult ahenesid ka sealsed ristiusuliste valdused. Eriti jõudsalt edenes
sekulaarsemad!). On muslimi haritlasi, kes heidavad Prantsusmaale ette, et sekularismist tehtud "religioon". Samas see mõistetav Prantsusmaa ajaloo valguses, kus katoliku kirik osales aktiivselt ja ning üsnagi kuritahtlikult poliitikas. Usu lahutamine riigist on siin erinevalt Ameerikast mõeldud riigi kaitseks Religiooni ja riigi lahutamise tunnustamine selles mõttes on Prantsusmaal assimileerumise eeltingimus siit probleemid islamiusulistega, kellel riigi ja religiooni lahutamine on religioonis eneses loetud võimatuks). Prantsusmaa põhineb kodakondsusel (Saksamaal kuni viimase ajani etnilisusel, Ameerikas ideoloogial, Suurbritannias ajalool ja geograafial): prantsuse kodanikult ei tohi ankeedis küsida ei rahvust ega religiooni. Kultuuridevaheline suhtlemine ja võim Siinne võimukäsitlus põhineb suuresti prantsuse sotsioloogi Pierre Bourdieu' (1930 2002) lähenemisviisil, mida on kohati edasi arendatud.
Edaspidi hakati minema tagasi vanemate traditsioonide juurde, koostati luuleantoloogiaid. Tuntuim on 9. sajandist pärit ,,Laulude raamat", mille koostas al-Isfahn. Adab proosa vaheldub luulega. Luule kirjapanemise kõrval hakati araabia keelde tõlkima kreekakeelseid hellenistlikke teoseid, peamiselt Aristotelese omi. Et Koraani teaduslikult uurida, oli vaja teaduslikke võtteid, mis saadi tõlgitud teostest. Oluline roll oli su'biyya liikumisel. Tegemist oli iraani päritolu islamiusulistega. Leiti, et kui araabia kultuur sai alguse Muhammadist, siis Iraan on pika ajalooga maa, ning seega tuleks eelistada kõike Iraani-pärast. Nii toimus ka pärsia kirjakeele taassünd. See liikumine ei jäänud kestma. Pärsia kirjandus Iraanil on rikkalik kultuuripärand, mille võib samuti jagada islami-eelseks ja järgseks. Vahetus toimus 7.8. sajandil. Islami-eelne kirjandus: muistsetest tekstidest on säilinud vaid katkendid, olulisim neist on seotud nende vana usuga
annaabi.ee 
