637 aastal sisenes Umar valgel kaamelil Jeruusalemma ja valis välja koha mosee ehitamiseks. Ta ei puudutanud kristlaste ja juutide pühamuid. Umari ajal sai kalifaat oma lõpliku, teokraatliku struktuuri. Tema tapmine ja islami sisevastuolud ei takistanud impeeriumi laienemist. Kolmas kaliif Uthman ibn Affani ,prohveti väimees (644-656) jätkas ekspansiooni. Tema juhtimise all vallutasid araablased Küprose, Liibüa, allutasid endale ja islamiseerisid võimustruktuurid Iraanis, Afganistanis ja Indias. Aastal 656 Ali pooldavad sõdurid tapsid Uthmani ja valisid AIi ibn Abu Talibi uueks kaliifiks. Tema volitusi aga ei tunnistanud prohveti armsaim naine Aisa ja tema poolehoidjad. Samal aastal toimus kaamelilahing Basra all, kus võitjaks jäi Ali. Aisa süüdistas Ali`d , et ta ei ole Uthmani eest kätte maksnud. Ali mõrvati 661 aastal. Ta pooldajad kuulutasid kaliifiks poja Hasani. Poeg otsustas lunaraha kasuks
vallutama abbasiididelt Egiptust, mis lks nende kontrolli alla 960. aastal. Samuti saadi oma kontrolli alla Siinai ja Palestiina, misd oli konfliktis Btsantsiga. Fatimiidid olid uskumuselt siiski sunniidid, kuid nad olid opositsioonis abbasiitidega Bagdadis. Ka vtsid nad kasutusele mitmeid tiendavaid reegleid, mis puudutasid islami kohut ja jumala vimu maa le. Fatimiidid uskusid, et just nemad on iged islami usu petajad ja sunniitidest abbassiidid on usust krvale kaldujad. Ka islamiseerisid nad agaralt Egiptuse kopte ja juute ja just seeprast on tnapeval Egiptuses palju sunniite. Kuid oma usku hoidsid nad vaid likute seas, see polnud mratud rahvale. Liigne Egiptuse regiooniga tegelemine viis selleni, et Aafrika alad kaotati almoraviididele. 4.3 Dogmaatika ja usulahud Islami usk oli saavutanud nd oma arengus phited, kuid nagu kristluses, algasid vaidlused jumala ja tema suhtumise le inimesesse. Muhamedlastele oli jumal samuti kikvimas ja kiketeadev
annaabi.ee 
