Religiooniantropoloogia 1. ajalugu Herodotos 5. saj e.m.a. rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi. Keskaegne teadmine tugines antiigile. Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema: * maadeavastus kaubandus * ristiusustamine- islamiseerimine * territooriumite hõivamine Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone. Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks - religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt. Miks esineb religioon kõikides ühiskondades
provintsiaalvalitsuse. Üldise maksuna kehtestati kõigile alistatud rahvastele pearaha. Koormised tervikuna polnud siiski suuremad kui kristlike valitsejate ajal. Puudus ka teoorjus. Kaubandus ja tööndus elasid 17. saj. üle tuntava õitsengu. Kuna türklased ise kaubanduse ega tööndusega ei tegelnud, lubati nendes valdkondades tegutseda armeenlastel ja kreeklastel. Kohalike rahvaste religioonile, keelele ja kultuurile ei avaldatud kuigi tugevat survet, puudus ka vägivaldne islamiseerimine. Kuna uskmatud pidid maksma makse, millest moslemid olid vabastatud, ei olnud riik huvitatud maksubaasi ahendamisest. Uusi ristiusukirikuid ehitada polnud siiski lubatud. Türgi võim tõi Kagu-Euroopas kaasa sotsiaalse nivelleerumine. Vana aadel suri välja, uut peale ei kasvanud. Ainsaks võimaluseks sotsiaalsel redelil tõusta oli astuda islami usku. Albaanlased, bosnialased ja osalt kreeklased seda ka tegid.
annaabi.ee 
