territoorium ja suur osa Iraanist moslemite kätte langenud. 6 4. KOLMAS KALIIF OTHMAN Omari surma järel 644. aastal valiti kasvavale suurriigile uus kaliif. Selleks sai Othman ibn Affan, Omaijaadide suguvõsast. See suguvõsa oli olnud Muhamedi vastane ajal, kui prohvet alustas oma jutlusi Mekas ja hiljem Mediinas. Kuigi suguvõsa hiljem liitus islamiga, oli Omaijaadide ja mitmete teiste islamikogukonna gruppide vahel ikka veel pingeid. Othmani valitsemisajal need pinged süvenesid, kuni osa moslemeid asus valitsejaga opositsiooni. Moslemiväed jätkasid Othmani valitsemisajal uute territooriumide vallutamist: Egiptusest suundusid nad edasi lääne poole Põhja-Aafrikasse ning Iraani aladel jätkasid Sassaniidide alistamist. Paraku olid nad peagi sunnitud pöörama kogu tähelepanu üha kasvavatele pingetele kogukonnas Othmani ja teiste grupeeringute vahel
(Ibid) Nagu al-Banna ja Qutb, nii alustasid ka tänapäevase globaalse terrorivõrgustiku liidrid oma võitlust kodumaiste «islamivaenulike» reziimide vastu. Oma valitsusi süüdistati süvenevas majanduslikus mahajäämuses läänemaailmast ja alandavates sõjalistes lüüasaamistes Iisraelilt, ent need ei olnud ainsad etteheited.(Ibid) Autoritaarsete reziimide suurima patuna nägid islamistlikud ühiskonnaliidrid valitsejate ükskõiksust islamikogukonna kesksete väärtuste, st egalitaarse ühiskonnakorralduse ja sotsiaalse õigluse suhtes.(Ibid) Usaldamatus läänemaailma suhtes ulatub aega, mil Euroopa kiire majandusarengu toel ning kontsessioonide ja kapitulatsioonide abil islamimaade loodusvarasid ja infrastruktuure kontrollima asus.(Ibid) Afganistani dzihaad tõi kokku Saudi Araabiast pärit Osama bin Ladeni, egiptlase Ayman al-Zawahiri ja paljud teised praeguse terrorivõrgustiku juhid. Vahetades kodumaalt kaasa
annaabi.ee 
