Kuigi Mekat ja teisi pühapaiku külastas endiselt suur hulk palverändureid ja islamiriikide valitsejad elasid luksuses, oli see vaid islamimaade väline sära. Tegelikkuses peatus hariduse, teaduse ja muu kultuuri areng, moslemi kaupmehed ei olnud suutelised võistlema Euroopa omadega, kellel oli paremad sõiduvahendid, odavamad kaubad ja tõhusamad relvad. Islami levik aeglustus ning paikadesse, kuhu islam oli jõudnud hilja, imendus islamikultuur lihtsalt kohalikku tavaolustikku, suutmata end täielikult maksma panna. Probleeme tekitas islamiühiskonnale ka Euroopa ekspansioon ning kristliku tsivilisatsiooni globaalne levik uusajal, millele avaldasid islamimaad nii moraalset kui ka sõjalist vastupanu. Vaatamata püüdlustele eralduda muust maailmast ning tõrjuda välja kõik euroopalik, tuli islamimaadel lõpuks ikka kohaneda Euroopa kultuurimõjudega, nagu näiteks trükikunst,
teel. Uueks elemendiks India ühiskonnas sai 16. sajandil tekkinud sikhi uskkond. Sikhide tõekspidamiste nurgakiviks sai töö kui ainus tee jumala juurde. Sikhid ei tunnustanud ühiskonna lõhenemist varnadeks ja kastideks. Euroopa mõjude sissetung ühiskonda ja kultuuri Vastupidiselt Hiinale ja Jaapanile, mis sulgesid teatud perioodiks oma sadamad eurooplastele, oli India avatud kõigile. Siia jõudsid takistuseta Euroopa kaubad, haridus, teadussaavutused ja kultuurimõjud, seda eriti alates 18. sajandist. Euroopa arhitektuuri esimeste näidistega tutvusid indialased juba 16. sajandil, kuid neist polnud midagi õppida, sest eurooplaste rajatised jäid kaugele maha India ehituskunstist nii ilus kui ka esinduslikkuse poolest. Suuremat huvi pakkusid eurooplaste laevad ja tulirelvad ning muidugi trükikunst. Euroopa tarbekaupu levitasid Inglise, Hollandi ja Prantsuse Ida- India kompanii.
Jaapan asus reformide teele, keiser Mutsuhito valitsemise aastaid nimetatakse valgustatud rahu perioodiks. Sellel ajastul toimusid suured muudatused: Kaotati seisused ja seisuslikud privileegid, inimesed võrdsustati seaduste ees, saadi õigus valida perekonnanimi, amet ja elukoht.Suurt tähelepanu pöörati haridusreformile-avati palju koole, valmistati ette õpetajaid, kirjutati õpikuid. Hakati rajama riiklikuid ülikoole Tokyos(1877), Kyotos(1897).Jaapani kunst säilitas oma rahvusliku eripära. 1889. aastal avati Tokyo Kaunite Kunstide Kool, mille eestvedamisel arenes kiiresti rahvuslikus stiilis maalikunst, skulptuur ning tarbekunst. 2. Hiina Riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, tekkis onupojapoliitika ja seadusetus.Riikliku nõrkust kasutasid ära mandzud. Nende kaheksa lipu armee tungis 1644. aastal Põhja-Hiinasse, mis vallutas Pekingi. Võimule tuli Mandzu ehk Qingi dünastia (1644- 1912)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
