Autoritaarne eesti
Vabariigi valitsuse eesotsas peaministriga määras
ametisse president, kelle usaldus valitsusele oli määrav. Kui näiteks Riigivolikogu avaldas
valitsusele umbusaldust, oli presidendil valida kas asendada valitsus või saata laiali parlament ja
kuulutada välja ennetähtaegsed valimised. Uue põhiseadusega võeti rahvalt ära rahvaalgatuse
õigus, samuti sai nüüd valima senise 20-eluaasta asemel 22-eluaastast. Senine proportsionaalne
valimisviis asendati isikuvalmistega. Piirati kodanikuvabadusi. Vaatamata näiliselt
demokraatlikumale iseloomule võimaldas uus põhiseadus autokraatia jätkumist.
AUTORITAARNE EESTI (1934-1940)
Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem
Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal
sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste