pildistusteks. Elo meelest peetakse luuletamist liiga kergeks, ega üldse peetagi tööks, kuid kahtlemata on see töö iseendaga maailmade ja mõttega, ning inimene, kes kirjutab, mõtleb ja tunneb samal ajal, kui ta kirjutab, ta väljendab ennast luulekeele kaudu. Tema kui naisluuletaja teeb oma tööd öösiti, kui ta abikaasa magab... Mõtted tulevad paremini pähe hilisematel kellaaegadel, kõik on siis rahulik ja vaikne. ,,Isikuvabadusest" Ma võin teha, mida ma tahan, Istuda,kuhu tahan, lennata, kuhu iganes, Kui olen näidanud passi, olnud kahtlustava osas, Võtnud tollis jalast ka kingad,siiski Taas vilisenud turvaväravate vahel, Siis võtnud seljast ka jaki, Nii rahuldanud tollitöötaja
Teadupärast on inimese vabadus aga piiratud teiste inimeste vabadusega. Isiku surmavabadust kui otsustamisruumi piirab antud juhul surmaabi osutaja, seega arsti seisund, tema vabadused ja kohustused. Eelkõige aktiivse eutanaasia vastu ongi kasutatud põhiargumendina väidet, et sellisel juhul oodatakse arstilt käitumist, mis lõhub tema professionaalse identiteedi. Sootakile näib aga siiski, et sel tasemel argumentatsioon ei suuda vastu seista isikuvabadusest tulenevale õigusele määrata end surmale. Ühel pool on isikuvabadus kui üks põhilisemaid inimõigusi üldse, teisel pool aga üksnes seisusõiguslik norm. Teise, ehk olulisemanagi võib tuua lihtsa tõdemuse, et aktiivne eutanaasia tähendab tapmist. Õiguslikult taandub küsimus sellele, kas kannatanu nõusolek saab välistada teo õigusvastasuse (näiteks kehavigastuse tekitamise korral on vastus jaatav). Materiaalõiguslikult on seda ilmselt võimatu
Piinamisvastane konventsioon art.1 Piinamise definitsioon: tegevus, millega inimesele tekitatakse mistahes viisil suurt füüsilist või vaimset valu, et saada temalt midagi). Definitsioon pole väga selge (kindlasti on piinamine füüsiline karistamine, vaimset on raskem defineerida). §18 on ilma piiriklauslita! Isikuvabadus: - §20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. (jutt isikuvabadusest ruumiline vabadus liikuda üldist tegevusvabadust ei saa võtta, saab võtta teatud tingimustel liikumisvabaduse), §21 Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viil vabaduse võtmise põhjus... +§34 (Eestis viibides õigus ringi liikuda vabalt) Eraelu ja isikusfäär: - §26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele
kasvatama. Ta eraldab mõisted "kasvatus" (education) ja "õpetus- harjutamine" (training) ning tuleb järeldusele, et koolil pole õigust kasvatada, vormida kogu isiksust. Ta kutsubki üles looma koole ilma kasvatuseta, kus õpetaja oleks pigem loomuse aitaja kui ühiskonna agent. Vabakooli liikumisega ühinenud koolid olid vabad riigi, kiriku ning ükskõik missuguse autoriteedi kehtestatud seadustest - nad toetusid arusaamale lapse maksimaalsest isikuvabadusest. Loobuti igasugustest koolireeglitest, õpetajad olid lastega võrdses asendis, suhtlus oli mitteametlik, koolis ei olnud tasu ega karistust. Vabad koolid tekkisid tavaliselt väikestes kohtades, kus lähiümbrusel, kommuunil, oli koolielus tähtis roll. Vanemad kaasati kooliellu ning õpilaste ühesugune asend koolis ja kommuunis pidi neile õpetama demokraatiat. Vabad koolid vastandusid avalikult riiklikele koolidele. Vabakoolidel ei olnud selget kasvatusfilosoofiat