saj algul Imperialismi ajastu ja ühiskondlikud liikumised - 19 saj lõppu nimetati maailmas imperialismi ajastuks. - Maailma arengut mõjutas rahvusluse teke. (suurd rahvusriigid) - Suuremad ja tugevamad riigi tähtsustasid end teistest üle (sovinism ehk marurahvuslus). - imperalismi tagajärjel muudeti vähemarenenud maad imperjalismi tooraine baasideks - Arenenud riigid muutsid vähem arenenud maad oma toorainebaasideks (kolooniad). - euroopa tsivilatsioon. (temokraatia, isikuvabadused, eraomandus). - Rikastuti maavarade arvelt. - Suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatiooni (isikuvabadused, eraomandus, demokraatlikud mõtteviisid). - 20 saj algul oli kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks. - Suurimad Euroopa riigid: Saksamaa, Parntsusmaa, Hispaania, Suurbritannia, Itaalia, Venemaa, jne. - Väljaspool Euroopat suured riigid: Jaapan, USA. - Suurriigid olid huvitatud asumaade omamisest. - Imperialismi tähtis osa oli koloniaalimpeeriumide teke.
päevikul. Montesquieu peateos on 1748. aastal avaldatud, millest juba kahe aasta jooksul ilmus 22 trükki. Selles raamatus kaitses Montesquieu inimõigusi ja sallivust, kritiseeris absolutismi ja tõstis esile Suurbritannia riigikorralust (konstitutsioonilist monarhiat). Püüdes leida vastust küsimusele, milline peab õige riik ja õige valitseja olema, rõhutas Montesquieu, et tark riigipea on parem kui rumal ja harimatu ning riigi eesmärgiks olgu tagada inimestele isikuvabadused ja kaitse mis tahes omavoli eest. ,,Seaduste vaim" sattus keelatud raamatute nimistusse. Raamat tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ja see etendas olulist osa riigiteooria kujunemises, hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda (isegi kuni nüüdisajani välja). Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas Montesquieu konst. monarhiat, vabariik sobivat aga ainult väikese
Erakondade kujunemine: Jaan Tõnisson- Eesti poliitiline partei, Postimehe toimetaja- 1896, emakeelse koolihariduse taastamine. 1901- Teataja, Konstantin Päts, majandusliku olukorra parandamine. 1905. aasta revolutsioon- lõpetas venestamise, nõudmised: demokraatlikud vabadused-nende kehtestamine, talurahvale maa andmine, rahvuslikud taotlused eestlaste poliitiliste õiguste laiendamiseks, keskpunktiks Tallinn, rahvakoosolek- Uuel turul, Tsaari manifest: parteide loomine, isikuvabadused, üleriigilise rahvaesindus kokkukutsumine. Tartus- rahvaasemike koosolek. Nõudsid: konstitutsiooniline monarhia ja eesti keele kasutamine (mõõdukad), demokraatlik vabariik, tsaarivalitsuste korralduste blokeerimine, keeldusid maksude maksmisest, väeteenistusse minemist (käremeelsed-radikaalid). Mõisate rüüstamine.
John Milton kaitses trükivabadust, ta oli riigikiriku vastu ja kaitses abielulahutuse õigust. Tema arvates on valitseja vastutav oma alamate ees, seepärast võib rahvas nõuda kuningalt aru ja vajadusel ka mõista tema üle kohut. Thomas Hobbes'i arvates on absolutistlik riigivõim õigustatud. Riigivõim on ühiskondliku lepingu tulemus, sest inimesed mõistsid ilma võimuta käib kõikide sõda kõikide vastu. Julgeolek ja rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused, isikuvabadused pole olulised. Religioon väljendab inimeste hirmu ja rumalust, kuid on vajalik korra hoidmiseks. John Locke'i peetakse liberalismi rajajaks. Ta pooldas parlamentlikku riigikorda. Tema arvates on võimu kõige olulisem ülesanne kaitsta omandit kui tsivilisatsiooni tekke alust.
Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhjused Eestlased tahtsid muistset priiusepõlve tagasi Kuigi maarahvale säilisid isikuvabadused, sundisid uued maaisandad vallutatud põliselanikele peale terve rea uusi makse ja koormisi Eestlaste elu taanlaste ja sakslaste all oli raske, eriti raske oli Põhja-Eestis Ülestõusu käik Algas Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud kallaletund kõigile vaenlastele on alanud. Tungiti korraga sakslastele peale ning tapeti kõik, kes olid saksa verd
Miks 1920-30. aastail asendus demokraatia diktatuuriga? Peale Esimest maailmasõda loodeti, et demokraatia jääb valitsema ja enam sõdu ei tule. Paraku pidid inimesed demokraatias pettuma, kuna hüppelist majanduskasvu ei tulnud ning elujärg ei läinud paremuse poole. Siinkohal kasutasid olukorda ära uute ideoloogiatega juhid. Demokraatia tähendab sõnavabadust, õiglasi valimisi ning rahva võimu. Samuti tagab see inimese eralelu puutumatuse ja isikuvabadused. Diktatuur, demokraatiale vastandudes, on valitsemisvorm, kus juhil on piiramatu võim. Sellega kaasneb isikuvabaduste piiramine ja vastaste igal võimalikul viisil mahasurumine. Sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. 18. jaanuarist 1919. aastast kuni 21. jaanuar 1920. aastani toimunud Versailles' rahukonverents kuulutas Saksamaa sõjasüüdlaseks. Samuti ei saanud loodetud alasid Itaalia
Holocausti käik 1945 Aprill vabastasid ameeriklased Buchenwaldi ja inglased BergenBelseni koonduslaagri. Nov 1945 okt 1946 - Nürnbergi kohtuprotsess sõjakurjategijate üle. Vangilaagrid Juudi vastane reziim Juudid peavad kandma spetsiaalseid juudi märke. Keelati töötamine erasektoris. Keelati osta ja müüa tarbekaupu. Keelati ligipääs riigiasutustesse ja ühistransporti. Kaotati isikuvabadused. Juudid pidid loovutama kõik oma kulla ja hõbeda natsidele Juutide tapmine Juute hukati maha laskmise kaudu Juute hukati näljutamise kaudu Juute hukati teaduslike eksperimentide kaudu Juute tapeti mürkgaasidega Lõpptulemus Kokku tapeti kuus miljonit juuti natsi reziimi ajal. Peale sõda klassifitseeriti juute kui kodutuid, neil ei olnud kodu, perekonda aga tööd kuhu naasta.
miste kaota- mine vabariik Konstitut- siooniline monarhia Seisuste kaotamine Louis XVI ja Marie- Antoinette. KUIDAS TOIMUS REVOLUTSIOON? Ülevaade 14. Juulil 1789 vallutasid pariislased Bastille kindlusvangla. Võetakse vastu Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. Isikuvabadused Eraomandiõigus "Vabadus, võrdlus, vendlus!" 1789 sügis - kuninga perekond tuuakse Versaille´st Pariisi. 22.septembril 1792 kuulutatakse Prantsusmaa vabariigiks. Jakobiinid äärmuslik Zirondiinid liberaalse poliitiline jõud, kes poliitika pooldajad. soovib Soovivad leida revolutsioonilist kompromisse, et tegevust jätkata. revolutsiooniline
Vahepeal oli ka mingi juures), kohtu Revolutsiiniline pidamine seaduse Tribunal alusel 1795 uus põhiseadus. 1. Missuguseid samme astuti suure prantsuse revolutsiooni käigus? Feodaalkorra lammutamiseks: 1. Isiku- ja kodanikuõiguste deklaratsioon 2. Isikuvabadused 3. Eraomandiõigus 4. Kõigi kodanike võrdus seaduse ees.(võrdsed maksud) 5. Aadliseisuse kaotamine 6. Kaotati tsunftisundlus Revolutsioonivaenlastega võitlemiseks: 1. Jakobiinide terror 2. revolutsioonilised sõjad 3. Võitluseks kontrrevolutsiooniga loodi 1973 aastal Ühiskondliku Julgeoleku Komitee, mis haaras enda kätte poliitilise politsei ülesanded. Kultuuri edendamiseks: 1) avati 1793. aastal rahvale mõeldud kunstimuuseum,
Revolutsiooni käik: 1. algus- 9. jaanuar Venemaal Verise pühapäevaga (Talvepalee juures tulistati rahulikku protesti korraldanud tööliste pihta). 2. Hakkasid tekkima parteid, intelligents nõudis üldist valimisõigust. 3. 16. okt 1905 Praeguse Estonia juures toimus tööliste miiting, 94 neist tapeti. 4. Ülevenemaaline streik kõik streikisid. 5. 17. okt andis tsaar välja manifesti, millega lubati kokku kutsuda parlament. Inimestele lubati isikuvabadused (sõna-, kirjavabadus). 6. Osad leidsid, et eesmärk on saavutatud, teine osa sai alles nüüd õige hoo. 7. Eestis hakati looma parteisid: Tõnisson (Eesti Rahvameelne Eduerakond) tema algatusel tuli kokku Tartus ülemaaline rahva asemike koosolek. Tekkis tüli juhatuse valimisel (osad toetasid Tõnissoni, osad Teemanti). Toimus 2 eraldi koosolekut. *1917 veebr. okt. veebruaris algasid Petrogradis rahutused, mis kasvasid üldstreigiks. 3.
k De l'esprit des lois). Selles analüüsib ta kõikvõimalikke valitsemisvorme, leides, et ideaalne on konstitutsiooniline monarhia. Ta pidas selle eeskujuks Inglismaal kehtivat parlamentaarset korda. Raamatust tehti kahe aasta jooksul 22 trükki. Raamatus püüdis ta leida vastust küsimusele, milline peab õige riik ja õige valitseja olema, ise rõhutades, et tark riigipea on parem kui rumal ja harimatu ning riigi eesmärgiks olgu tagada inimestele isikuvabadused ja kaitse mis tahes omavoli eest. ,,Seaduste vaim" sattus keelatud raamatute nimistusse. Raamat tõlgiti paljudesse Euroopa keeltesse ja see etendas olulist osa riigiteooria kujunemises, hiljem aga mõjutas paljude maade riigikorda (isegi kuni nüüdisajani välja). Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, mis tema arvates olid despootia2, monarhia ja vabariik. Ideaalseks riigikorraks pidas Montesquieu konstitutsioonilist monarhiat, vabariik sobivat aga
• Rohkem inimesi siirdus teenindus- ja kaubandussfääri tööle • Kasvas riikidevaheline kaubandus, millega liitus aina uusi riike, ent välja jäid sotsialistlikud riigid. Kasvas lõhe kaubanduslike ja sotsialistlike riikide vahel Demokraatlike Lääneriikide tunnused • Liidriroll USA-l, järgnes Lääne- Euroopa • 1950-1960 Lääne- Euroopas kiire majanduskasv- ehitati üles sotsiaalse turumajanduse ühiskond • Sotsiaalpoliitika võimaldas kodanikele isikuvabadused- ja õigused • Majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel • Võimule tulid sotsiaaldemokraadid Marshalli plaan • Euroopa majanduslik ja julgeoleku olukord tekitas USAs rahutust • 1947. aastal võeti vastu Marshalli plaan, mille kohaselt anti Lääne- Euroopa riikidele krediiti majanduse ülesehitamiseks (USA huviks oli Euroopa tooraine ja eksporditugi) • Plaani elluviimiseks loodi Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsioon (OEEC), alates 1958
Keisririik vajas järjest enam ametnikke, ohvitsere. Oli tähtis, et nad oleks ustavad riigile. Kasvatati koolides just ustavateks. Kirik allutati taas riigile, juba konsulaadi ajal, 1801, sõlmiti konkordaat. Kokkulepe ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Katoliiklus tunnistati enamuste prantslaste usuks, piiskope, nimetamine valitsusele, valitsus hakkas maksma ka neile palka. Oluline tsiviilkoodeksi e. Napoleoni koodeksi koostamine, seal olid kirjas inimeste võrdsus seaduste ees, isikuvabadused, see aktsepteeris tsiviilabielu. Tsiviilkoodeksist võtsid erinevad riigid ka eeskuju, sest Napoleon viis läbi ka terve rea vallutusi, selle läbi tsiviilkoodeksis kirja pandud põhimõtted levisid ka erinevates vallutatud alades. Põhimõtted, mis levisid Napoleoni vallutuste kaudu: 1) Feodaalkorra kaotamine, aadlike feodaalsetele privileegidele tehti lõpp. Mõjutas enim väikseid Saksa Vürstiriike.
saj algul · 19. Sajandi lõpp oli maailmas imperialismi ajastu. · Tekkisid võimsad rahvusriigid(rahvusluse levik) · Suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end rohkem( sovenism e. Marurahvuslus) · Selline mütteviis õigustas imerialismi teket. · Imperialismi tagajärjel muudeti vähem arenendud riigid tugevate riikide toorainebaasideks. · Suurriigid põhjendasid oma teguviisi aidata nõrgemaid. · Suurriigid levitasid euroopa tsivilastsiooni(isikuvabadused, eraomadus, demokraatia) · 20.saj. alguseks oli kogu maailm jagatud euroopa suurriikide asumaadeks. Rahvusvahelised suhted · 19.saj. lõpus hakkati moodustama sõjalisi blokke · Kolmikliit (Sm. Austria Ungari, Itaalia) · Kolmkliit tekitas teistes euroopa riikides rahutust. · 1904.a. sõlmisid kokkuleppe Pr. Ja Ing plus Vm. 1907(antant) · Lepingutega jagati ära mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas
Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Selle konseptsiooni kohaselt on igas ühiskonnas ja riigis kehtivate normide, sealhulgas ka õigusnormide kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema kehtejõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universiaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. Need põhimõtted kaitsevad teatud väärtusi, mis on kuulutatud ülimuslikeks, nagu isikuvabadused, inimõigused, inimväärne elukeskond jne. 11) Riik ja õigus on omavahel rangelt seotud. Riigi ja õiguse omavaheline suhe: Riik annab talle vajalikke täitmisreeglite üldkohustusliku jõu Õiguses väljendub riigi tahe Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse õigusriigi konstruktsiooni, mida isaloomustavad järgmised tunnused: Võimude lahusus – seadusandliku, täidesaatvat ja kõhtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid
1949- sotsiaalse turumajandusega ühiskonna ülesehitamine 1960 – kasvas noorteliikumine (nt: tudengite rahutused Pariisis 1968. a mais) 1970 – võimul sotsiaaldemokraadid, sest pakkusid riigi osa suurendamist majanduses + sotsiiaaltoetuste kasvu. 1970 – majanduslangus 1980 – võimul konservatistid. kes kärpisid sotsiaaltoetusi, vähendasid riigi rolli majanduses, tõid juurde „vaba konkurentsi“. Kodanikel tagatud isikuvabadused- ja õigused, majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel, kodanikele tagastatakse teatud elatustase tulude ümberjaotamisega riigieelarvest. Euroopa Ühenduse (EÜ) kujunemine ja liikmesriigid 1957 rajati Euroopa Aatomienergiaühendus (eesmärgiga aatomienergia kasutamise koostöö) ning Euroopa Majandusühendus (eesmärgiga majandusalane koostöö). 1967 ühendati need kaks Euroopa Söe-ja Teraseühendusega ning loodi Euroopa
Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega. Skolastika. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? inimese omadused, vajadused, õigused st humanism: inimõigused, sotsiaalsed garantiid, isikuvabadused, võitlus surmanuhtluse vastu arhitektuur (antiiksete elementide kasutuselevõtt, horisontaalne liigendus, ilmalikud linnapaleed, ühiskondlikud ja administratiivhooned), kujutav kunst (perspektiiv, mitmemõõtelisus, alasti inimkeha kujutamine), kirjandus (Shakespeare), rõivamood teadus maailma seaduspärade uurimine teaduslike meetodite abil poliitika majandus panganduse jõuline areng
VI J2relsiirde periood 2004; uue identiteedi ja visiooni otsingud, lahendamata probleemide esilekerkimine `aprillikriis'. Majanduslangus. Uued v2ljakutsed ja j6udmine konsolideerumise faasi. Eesti arengut on saatnud vastuolu väljaspoolt antavate positiivsete hinnangute ja avalikkuse kriitilise häälestuse vahel: "Kas me sellist eestist tahtsimegi?" Hinnang transitsiooni edukusele: Eesti riigi rahvusvahelise positsiooni kindlustamine + Demokraatlike institutsioonide areng isikuvabadused, inimõigused + Majanduslik areng ++/ Tehnoloogiline uuenemine + Elukvaliteet inimareng +/ Eesti keele ja kultuuri kestmine + Mitteeestlaste integratsioon +/ Eesti tuleviku väljakutsed Rahvastiku kahanemine, inimkapitali defitsiit Senise majanduskasvu mudeli ammendumine, toimetulek globaalses majanduses Rahvusvaheline julgeolek Demokraatia areng ja valitsemise korraldus Identeedi, väärtuste, mälutöö probleemid Eesti vajab jälle uusi ideid ja julgust muutuda
geomeetria, astronoomia, muusika) - füüsika, geograafia jm - säilitas ja arendas mõttevabadust - Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega - Skolastika - Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli - Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli 8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? - inimese omadused, vajadused, õigused st humanism: inimõigused, sotsiaalsed garantiid, isikuvabadused, võitlus surmanuhtluse vastu - arhitektuur (antiiksete elementide kasutuselevõtt, horisontaalne liigendus, ilmalikud linnapaleed, ühiskondlikud ja administratiivhooned), kujutav kunst (perspektiiv, mitmemõõtelisus, alasti inimkeha kujutamine), kirjandus (Shakespeare), rõivamood - teadus- maailma seaduspärade uurimine teaduslike meetodite abil - poliitika - majandus- panganduse jõuline areng - palgaarmeed, tööstus, merendus (maadeavastused)
horisontaali ja maisusega. perspektiiv! Poliitikas arenes pragmaatiline ja küüniline lähenemisviis ja pangandus majanduses. Palgaarmeede tekkimine ja merenduse areng! Jan Hus- mõjuka usulise reformatsiooniliikumise algataja Tsehhis(pole vaja palju vaimulikke ega nii rik. kirikut) Itaaliast välja liikus reness. 16. saj suuresti tänu trükikunsti leiutamisele. Mis mõjutab meid veel tänini? > Tänu humanismile on meil inimõigused, sots. garantiid ja isikuvabadused. Võitlus surmanuhtluse vastu. Heliotsentriline maailmamudel, Mona Lisa, Shakespeare, Galilei, Reformatsioon! 2.10 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Marco Polo reisikirjad ahvaltesid eurooplasi maadeavastustele indiasse ja hiina. Tee läbis muhameedlike maid, ohtlik. Konstatinoopoli langemine ja türklaste ülemvõim Vahemere idaosas raskendasid. Portugallased otsisid ümber-Aafrika teed. Hispaanlased elavnesid ja andsid Cristoph Kolumbusele raha lääne kaudu indiasse sõitmiseks
2. kuninga, mitte rahva ülimuslikkus 3. varanduste ümberjaotamine 4. sõnavabadus on suhteline ( ajakirjanduses piiratakse, verbaalne jumalateadus ei ole lubatud) 5. Tsentsusepõhine valimisõigus 6. Katoliku kirik saab riigikirikuks 7. Charles X piirab sõnavabadust , kehtetab tsensuuri (peab taotlema dokumendi luba) - Teiselt poolt aga, 1. isikuvabadused olid tagatud 2. kõikidel oli pääs tsiviil- ja sõjaväeameteisse 3. eraomandus on puutumatu (les bien nationaux) 4. Vana Korda ei taastata 5. Kuningal on täitevvõim, nimetab ministrid, seadusalgatus Louis-Philippe tõusis troonile 1830. aasta Juulirevolutsiooni tulemusel ja valitses mitte kui "Prantsusmaa kuningas", vaid kui "prantslaste kuningas", tähistades nihet rahvusliku suveräänsuse suunas. Tema valitsemisajal kogu võim ei lähtu kuningalt,
ja vastupanu suruti karmilt maha. Hurštšovi ajal ehitati Berliini müür, suruti veriselt maha Ungari ülestõus ja paigutati Kuubale tuumaraketid. 9. „Sulaperiood“ NSV Liidus – üldiseloomustus, millal, miks, kelle ajal? „Sula“ tähendas NSVL-is seda, et nagu ka USAski, olid 1960. aastad NSVL- is lootuse ja optimismi aastateks. Tundus, et ideaalselt toimiv kommunism on tõesti saavutatav, „kuldsed kuuekümnendid“ jõudsid ka NSV Liitu. Suurenesid isikuvabadused, inimesi ei saadetud enam kergekäeliselt vangilaagritesse, see tõi kaasa ka avastuse suurenemise. Tekkis hulk kommuniste, kes olid veendunud kommunismi toimimise võimalikkuses, kommunism levis laialt ka noorte seas. Sulaperioodiks nimetati Hruštšovi valitsusaega. 10. Leonid Brežnev – võimulolek, üldiseloomustus 1964. aastal tuli NSVLis võimule. Brežnev oli märksa vähem emotsionaalne kui Hruštšov. Ta oli palju karmikäelisem ja ka paindumatum juht
tehastes ja kaevandustes palka said tunduvalt vähem, naiste iseseisvumine, tõstis nende eneseteadvust ja ühiskondlikku tähtsust, meestega võrdsete õiguste idee Sõjamajandus: riiklik majanduse reguleerimine, riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, anti tellimusi peamiselt suurettevõtetele, väikeettevõtted laastusid, kontroll ressursside jaotamise üle riigil, maksukoormuse kasv, inflatsioon (säästud nullistusid) Euroopalike väärtuste kriis: isikuvabadused (värbamine), usinus, kokkuhoidlikkus (säästud), religioon (õudused, vapustused), võrdõiguslikkus (sõjast rikastujad) Suurenesid sotsiaalsed pinged: süüdistati rikkureid, levisid vasakpoolsed vaated Igapäevaelu sõja ajal Toiduainete nappus - eriti Saksamaal ja Austrias - piirati kalatoodete, muna, suhkru ja kartuli tarbimist, kartul asendati naeriga - toidupuuduse leevendamiseks keemiatööstus, mis asus tootma erastsuskaupu - järjekorrad - toidunormid
tunnustamisele. Selle kontseptsiooni kohaselt on igas ühiskonnas ja riigis kehtivate normide 7 (sealhulgas ka õigusnormide) kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. Need põhimõtted kaitsevad teatud universaalseid väärtusi, mis on kuulutatud ülimuslikeks, nagu isikuvabadused, inimõigused, inimväärne elukeskkond jms. Siit tulenevalt käsitletakse loomuõigust mõistliku, eetilise ja õiglase õigusena ja sellise ideaalse mudelina on ta sageli kehtiva õiguse kriitilise hindamise etaloniks. Kui inimeste poolt loodud õigust nimetatakse positiivseks õiguseks, siis loomuõigust nimetatakse ka ülipositiivse õiguse doktriiniks, mis põhineb kas jumalikul ilmutusel, inimloomusel või –mõistusel. Loomuõiguses nähakse võrreldes positiivse õigusega ülimat
tööpäeva lühendamine) - 9. jaanuaril 1905 nn Verine pühapäev (ühes vabrikus tööliste streik, otsustatakse minna nõudmistega Talvepaleesse keisri juurde. Kogunetakse selle ette, asutakse rahumeelselt nõudmisi esitama. Järsku keisrit kaitsev sõjavägi avab tule streikijate pihta. Algavad TOETUSSTREIGID) - Venemaal toimuva kajastus ka Eestis · kevad, suvi: esialgu leppis rahvas järeleandmistega · sügis: rahva suuremad nõudmised - 17. oktoobril tsaari manifest (kehtestatakse isikuvabadused - kõne-, koosoleku-, sõna-, usuvabadus jms) - Eestis: novembris Tartus rahvaasemike koosolek (kokku kutsub Tõnisson; kokku tuleb u 800 erinevate piirkondade esindajat; Tõnisson loodab arutelu tekkele. Tegelikult lõheneb rahvaasemike koosolek kaheks: rahumeelsem suund (Tõnisson) VS käremeelsem suund (Jaan Teemant, aulakoosolekud). Just käremeelsete ideed jõuavad eelkõige rahvani (nõuded kiirete reformide järgi). Eesti riigist veel juttu pole, räägitakse venestamise vähendamisest.
Riigiõigus Lühendid: RÕ riigiõigus KN konstitutsiooninorm KÕ - konstitutsiooniõigus ÕK õiguskord PS põhiseadus IV isikuvabadused K- konstitutsioon ÕN- õigusnorm 10.02.2006 I loeng Riigiõiguse üldosa Riigiõiguse mõiste ja süsteem § 1 RÕ mõiste Tavapäraselt räägitakse RÕ-st kolmes tähenduses: 1) RÕ kui õigusharu (olulisim!) 2) teadusharu 3) õppedistsipliin I Õigusharuna kuulub avaliku õiguse hulka. Siin on aga kõrvuti mõisted RÕ Eestis ja ka mujal käibel olev konstitutsiooniõigus (KÕ). Algselt oli mõiste KÕ levinud peaasjalikult Anglo-Ameerikas
-Töölisliikumise teke -Sotsiaalpoliitika kehtestamine; nt Inglismaal keelatakse naiste töötamine kaevandustes, kehtestakase 10h tööpäev, Preisimaal keelatakse alla 12a töötamine, Saksamaal kehtestatakse puhkepäev. Vanaduspensionid, kindlustused -Maailmakaubanduse ja majanduse kujunemine -Rahvusriikide (elanikkonna enamus koosneb ühe rahvuse liikmetest) ja kodanikkonna teke -Rahvusriik tähendab ühe rahvuse suveräänset territooriumi -Euroopa tsivilisatsioon: -1) Isikuvabadused -2) Eraomand - 3) Demokraatia -Vene Impeerium XX sajandi algul -1905. aasta revolutsioon -> revolutsiooni ajendiks Vene-Jaapani sõda 1904-1905 -Vene väed halvasti relvastatud ja välja õpetatud -Demokraatlike vabaduste ja õiguste puudumine -Poliitilise võimu kriis -Mahajäämus tööstuses I maailmasõda Põhjused, miks? 1) Kõik suurriigid tahtsid sõjaga oma valdusi suurendada 2) Prantsusmaa ei suutnud andestada Saksamaale häbiväärset
Lääne- Euroopa riikide roll oli teisejärguline. Lääne- Euroopa riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja oma sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaaniga saadud abile. 1950.-1960.aastatel toimus Lääne- Euroopa riikides (eriti Saksamaa Liitvabariigis ja Itaalias) kiire majanduskasv, mis võimaldas tegeleda sotsiaalpoliitikaga ning ülesse ehitada sotsiaalse turumajandusega ühiskonna. Sellises ühiskonnas on kõikidel kodanikel tagatud isikuvabadused ja -õigused, majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel, igale kodanikule tagatakse teatud elatustase tulude ümberjaotamisega riigieelarvest ning teiste riikliku reguleerimise mehhanismide abil. 1960.aastatel kasvas ka Lääne-Euroopa riikides analoogiliselt USA-ga noorsooliikumine. Kõige ägedamaks läks vastasseis Prantsusmaal, kus tudengite rahutused Pariisis 1968 mais viisid tänavalahingute ja kodusõjasarnase olukorrani. Prantsusmaa president C. de Gauelle
osapoolte või kõigi oluliste osapoolte üksmeel küsimuse lahenduse osas.Arenenud riikides on tavaks üksmeel teatud põhiväärtuste osas, nn. väärtuskonsensus. Vrdl. Eesti ühiskondliku kokkuleppe idee ® Totalitaarne ja rahvademokraatia, kvaasi- ja fassaadidemokraatia? Demokraatlik valitsemine n Formaalne ja substantsiaalne demokraatiakäsitlus n Formaalses ehk kitsas käsitluses on olulised ennekõike protseduurireeglid, nt valimised, ja isikuvabadused n Substantsiaalses ehk laiemas käsitluses on lisaks formaalsetele küsimustele oluline sisuline osalusvõimalus õiguste, kaasatuse, harituse ning sotsiaalsete ja majanduslike võimaluste mõttes n Liberaaldemokraatlik ja vabariiklik lähenemine n Liberaaldemokraatlikus käsitluses on keskne tagada inimeste vabadus, moraalsete olenditena teevad vabad inimesed avalikku koostööd niikuinii
ajavahemikul 12.20. detsember 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ja Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. 26. detsember kuulutati välja sõjaseisukord Rakvere, Paide ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbiviidud karistusoperatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust. Eesti enne Esimest maailmasõda Pärast 1905. aastat kaotati Venemaal taas mitmed isikuvabadused ja ka venestamise surve teatud määral taastus. Siiski jäid mõned revolutsiooniajal saadud vabadused püsima, sealhulgas ka luba luua eestikeelseid erakoole. Samuti tegtusesid aktiivselt mitmesugused eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud. Venemaa Riigiduumas oli ka eestlasi, kes esialgu suures poliitikas aktiivselt püüdsid kaasa lüüa, kuid pettusid Duuma jõuetuses peagi
mõisnike maaomandi ulatuslikku vähendamist. 1905. a revolutsioon · Põhjused: majanduskriis Venemaal Vene-Jaapani sõda (1904-1905) Eesti alal: mõisnike surve, venestusaegsed seadused · Sündmused: 9. jaan 1905 Verine Pühapäev Peterburis streigid, miitingud, palvekirjad 15. okt tööliste streik, nõudmised: Asutav Kogu, isikuvabadused 16. okt veretöö Uuel turul Tallinnas (surma 94, haavatuid u 200) 17. okt tsaari manifest - nn vabadusemanifest (demokraatlikud vabadused, Riigiduuma kokkukutsumine) · Parteide teke: ERE (Tõnisson) ESDTÜ (P. Speek) VSDTP Eestis (K. Ast, A. Rei) · 27.-29. nov. rahvaasemike koosolek (vt. õpikust lk. 11) mõõdukad J. Tõnissoni juhtimisel (Bürgermusse koosolek)
See kohtis leiva, soola, tikkude, petrooleumi ja muude esmatarbekaupade kohta. Muu pidi ise hankima. Talupojad said ise kasvatada, tööline pidi turult talupoja käest toitu ostma. Enam ei müüdud väga paberraha eest, sest see kaotas väärtust. Sai osta nii esemete eest kui kulla ja hõbeda eest. Muutused esimese maailmasõja järel Lõpetati pangatähtede vahetamine kulla vastu. Venemaal näiteks vahetati 1:1. Sõja puhkedes soovisid inimesed paberraha vahetamise. Isikuvabadused ja kodanikuõigused, mis enne olid olemas olnud, tühistati, sest ei olnud võimalik, et keegi hakkaks sõjaolukorras valitsust kritiseerima. Naiste roll ühiskonnas kasvas, sest ka nemad olid andnud oma panuse sõjapidamisse. Mitames riigis said naised valimisõiguse. Said Inglismaal, Venemaal (Nõukogude Liit), Saksamaal, ka Eestis. Ei saanud näiteks Prantsusmaal. Tekkisid uued riigid. Eesti, Läti, Leedu, Poola, Jugoslaavia, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia.
riigiusk 3. Vastutasuks sai CII Prantsusmaalt suure toetusraha (Hollandi vastase sõja jaoks) ei pea paluma parlamendilt. - Leping tuli avalikuks - III Hollandi vastane (1672-74) on Inglismaal äärmiselt ebapopulaarne - 1673 Test ACT-Seadus: keelas mitteanglikaanidel töötada riigiametites (kehtis kuni 1829) sihitud troonipärija vastu. - Habeas Corpus ACT-Seadus: Keelas jälle omavolilised vahistamised ja tagas isikuvabadused - Probleem: Charles II oli ametlikult lastetu. Troonipärija, vend James oli Katoliiklane! - Troonipärimisvaidluse osapooled: 1.Viigid (Whigs) = Kat. Stuartide vastane partei parlamendis, riigivõim kuulub rahvale 2.Toorid (Tories) = Pooldasid Jamesi õigust troonile (,,seaduslik valitseja") - Esimesed parteid arenesid Inglise parlamendis 1670.-tel - Hiljem 19.saj: Viigid = Liberaalid, Toorid = Konservatiivid 4. James II (valitses 1685-88) - Oli katoliiklane:
VI J2relsiirde periood 2004; uue identiteedi ja visiooni otsingud, lahendamata probleemide esilekerkimine `aprillikriis'. Majanduslangus. Uued v2ljakutsed ja j6udmine konsolideerumise faasi. Eesti arengut on saatnud vastuolu väljaspoolt antavate positiivsete hinnangute ja avalikkuse kriitilise häälestuse vahel: "Kas me sellist eestist tahtsimegi?" Hinnang transitsiooni edukusele: Eesti riigi rahvusvahelise positsiooni kindlustamine + Demokraatlike institutsioonide areng isikuvabadused, inimõigused + Majanduslik areng ++/- Tehnoloogiline uuenemine + Elukvaliteet inimareng +/- Eesti keele ja kultuuri kestmine + Mitte-eestlaste integratsioon +/- Eesti tuleviku väljakutsed Rahvastiku kahanemine, inimkapitali defitsiit Senise majanduskasvu mudeli ammendumine, toimetulek globaalses majanduses Rahvusvaheline julgeolek Demokraatia areng ja valitsemise korraldus Identeedi, väärtuste, mälutöö probleemid Eesti vajab jälle uusi ideid ja julgust muutuda
Noor olemisele mudel: Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" (Napoleoni lemmikraamat). Õnnetu armastuse, enesetapu raamat. Euroopas läks moodi ensetappude laine. Hingeline kriis, sellest sai noor olemise definitsioon. Tekkisid uued kangelased, romantismi ajal, kelle noorus oli osa nende igaviku kaalutlusest. 17.a surnud inglise poeet Chattoeton. 18.sajandil arenes kiiresti noorte kaalutluse tõus. 1789.a revolutsiooni järel, Prantsusmaal inimõiguste deklaratsioon: isikuvabadused puudutasid ka põlvkonna vabadusi iga uus põlvkond peaks olema vaba eelneva survest. Õigus mässata. 19.sajandi poliitilistel liikumistel avaldusid. Väga spetsiifliselt noorte omad. USA käsitles end noore rahvusena? Ameerikasse viis Rousseau ideestiku Hall (ameerika psühholoog, 18441924) usufanaatikust isa, pikad depresiooniperioodid 1890ndatel, tuli sellest välja, kui tegi mõned olulised avastused). 19.sajandi teisel poolel psühholoog oma ideid arendama, darvinism
Hõivati peaarsenal, admiraliteet. Hakati moodustama nõukogusid. Tsaar oli rindel, mitte Petrogradis. Riigiduuma jõudis otsusele, et tsaar ei saa sellises olukorras troonil olla ja moodustada tuleb ajutine valitsus. Märtsi alguses kirjutas tsaar alla troonist loobumisele enda ja oma poja nimel. Enamlased ei tulnud veel võimule! Võim läks ajutise valitsuse kätte. Venemaal kehtestati demokraatia poliitililine amnestia, isikuvabadused. Ajutine Valitsus pidi siiski arvestama tööliste ja soldatitega, kes olid valinud oma nõukogud. Kõigist nõukogudest valiti esindajad. Kuni suveni pidi Ajutine Valitsus Petrgogradi tööliste ja soldatite nõukoguga arvestama kehtis omapärane kaksikvõim. Nõukogudes ei olnud sugugi ülekaalus enamlased ehk bolsevikud, nad olid vähemuses. Nad võtsid eesmärgika saavutada nõukogudes enamus. Ajutiselt Valitsuselt oodati sõja lõpetamist,
Väitis, et see võimaldab seletada vaid seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Kahtle kõiges. ,,Ma mõtlen, järjelikult olen olemas" 1 Voltaire Imelaps, üle 20 000 toese. Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane. ,,Filosoofilised kirjad" Katoliku kirikuga vastuolus. Loodusõiguse teooria (loomulik õigus), mille kohaselt peab lähtuma loodusseadustest. Valgustatud absolutism Isikuvabadused ,,Purustage koletis!" (katolik usk) Katariina II ja Friedrich II Charles Montesquieu ,,Pärsia kirjad" satiiriline suhtumine Prantsuse absolutistlikku korda ja ühiskondlikku ellu. ,,Seaduste vaim" oluline roll riigiteooria kujunemises, hiljem mõjutas paljude maade riigikorda. Analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik. Ideaalseks konstitutsiooniline monarhia. Seaduslik, täidesaated ja kohtuvõim peavad olema eraldatud.
korrast, riik aga kaitseb seda õigust kohtu abil (domineerib anglo-ameerika õigusperekonnas). Loomuõiguslik õigus – mõistlik, eetiline ja õiglane õigus. Selle kontseptsiooni järgi on igas ühiskonnas ja riigis kehtivate õigusnormide kõrval olemas kõrgema jõuga normid, mis väljendavad universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid, mis kaitsevad teatud väärtusi: isikuvabadused, inimõigused, inimväärne elukeskkond jm. 6) Õiguse ajaloo põhietapid. Arhailine õigus – sugukondlik õigus Antiikaja õigusmõte - stoitism Keskaja õigusmõte – jumalik õigus Uusaja õigus - loomuõiguskoolkond Prantsuse revolutsiooni aeg – konstitutsionalism, õiguspositivism XX sajandi õigusmõte - normativism Teema 2. Riik ja õigus 1) Riigi tunnused.
tasakaalu loomine. Alles jäid rev ühiskondlikud saavutused, oluline ei ole päritolu, vaid võimekus. Mh antakse amnestia emigrantidele (1802). Riigiteenistuses pole minevik oluline. Majanduse stabiliseerimine, kompromiss kat kirikuga: konkordaat- leping paavstiga (1801). Suurimaks saavutuseks peetakse Napoleoni tsiviilkoodeksit (1804). Sellega jäädvustatakse revolutsiooni ja valgustuse taotlused. See ühendab Pr seadused. Garanteeritakse isikuvabadused (tsiviilabielu) ja võrdsus seaduse ees (kehtib ka edaspidi). 5. Keisririik (1804 1814) Valikuline restauratsioon: 1) taastatakse pärilik monarhia keisririigi vormis (1804), 2) päriliku keiserliku aadliseisuse loomine (1808). Algas III koalitsioonisõda (1805): Napoleon võidab Austerlitzi lahingu ja okupeerib Viini. IV koalitsioonisõda (1806 1807) seostub eelkõige Preisimaaga. Preisimaa brutaalne kaotus. Napoleon
Võtsid üle elemendid, mis popkultuurile sobisid. Orjalaevade tulek ja orjuse kehtestamine oli näide sellest, kuidas toimub kultuuri dematerialiseerumine. Kultuuri materiaalne osa jäi maha. Nad hakkasid kultuuri looma tühjale pinnale, oli ainult informatsioon, eneseteadvus. Mustanahalised julgesid elektroonikat rohkem kasutada selle tõttu, et nende jaoks ei teinud nt süntaator vähem loomulikumat heli. Mustanahalised reageerisid väljaspoolsusele. Tajusid selget ja teravat kontrasti. Isikuvabadused ei laienenud teatud inimestele. Salliti orjust. Tulemuseks strateegiad, ehk keeldumine inimeseks olemisest. Kristlus ütles mustanahalistele, et nad mahuvad inimese määratluse sisse. Kannatused saavad tasutud. Teatud taltsutamisviis ületades sallimatust ameerika kultuuris. Gospel ja soul muusika. Üks võimalik vahend tsiviliseerimiseks. Teine hoiak oli see, kus ignoreeriti inimlikkuse definitsiooni. Sellele hoiakule on rajatud teistsugune muusika
Sellele vaatamata jäi 19. sajandi lõpu Eesti agraarmaaks: põllumajanduses töötas ligi 65%, tööstuses ja ehituses üle 14%, kaubanduses ning transpordis, sides ja teeninduses 14% rahvastikust. Ühiskonna intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid endiselt sakslased ja venelased; alamrahvas, talupojad ja töölised, olid valdavalt eestlased. Eesti enne Esimest maailmasõda Poliitilised arengud Pärast 1905. aastat kaotati Venemaal taas mitmed isikuvabadused ja ka venestamise surve teatud määral taastus. Siiski jäid mõned revolutsiooniajal saadud vabadused püsima, sealhulgas ka luba luua eestikeelseid erakoole. Samuti tegutsesid aktiivselt mitmesugused eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud. Venemaa keisririigi Riigiduumas oli ka eestlaste valitud saadikuid I Riigiduuma
kuulutatakse välja sõjaseisukord Rakvere, Paide ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbiviidud karistusoperatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust: 9. jaanuaril lasti Viljandis maha 45 inimest. 19. juuli 1906 mäss sõjalaeval "Pamjat Azova", mis lõppes 5. augustil 1906. Tallinnas 17 madruse ja 1 agitaatori hukkamisega.[4] · Eesti enne Esimest maailmasõda Pärast 1905. aastat kaotati Venemaal taas mitmed isikuvabadused ja ka venestamise surve teatud määral taastus. Siiski jäid mõned revolutsiooniajal saadud vabadused püsima, sealhulgas ka luba luua eestikeelseid erakoole. Samuti tegtusesid aktiivselt mitmesuguased eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud. Venemaa Riigiduumas oli ka eestlasi, kes esialgu suures poliitikas aktiivselt püüdsid kaasa lüüa, kuid pettusid Duuma jõuetuses peagi
eesmärgiks on mitte niivõrd formaalse õiguse kuivõrd õigluse teostamine. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Selle kontseptsiooni kohaselt on igas ühiskonnas ja riigis kehtivate normide kürval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid väärtusi, mis on kuulutatud ülimuslikeks, nagu isikuvabadused, inimõigused, inimväärne elukeskkond jms. Õiguse seos riigi, poliitika ja majandusega. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava taheteta, õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahe kujuneb keerulise mehhanismi kaudu, mida nimetatakse ühiskonna poliitiliseks süsteemiks ehk organisatsiooniks ja millesse
et kaupa sisse ja välja võivad vedada vaid Inglismaa laevad sellega püüti kärpida Hollandi majandust. 3) Stuart-dünastia restauratsioon (1660-1688). Kuningad Charles II ja James II pooldasid katoliku kirikut, kuigi ametlikult olid anglikaani kirikupead. Parlament surus läbi: 1) 1673 ,,Test Act", mis keelas mitteanglikaanidel töötada riigiametites (kuni 1829). 2) 1679 ,,Habes Corpus Act", mis garanteeris isikuvabadused Troonipärimisvaidluse tulemusena tekivad esimesed parteid parlamendis: 1) Viigid katolike Stuartite vastane partei (19.saj alates liberaalne partei) 2) Toorid pooldavad Stuartite õigust troonile (hiljem konservatiivne partei) ,,Glorious Revolution" (,,Kuulus Revolutsioon") 1688 sellise nimega, sest oli veretu. Inglise parlament kutsus ,,protestantliku religiooni ja vaba parlamendi kaitseks" valitsejaks James II
sajandi alguses ärganud kirikuõpetajate fenomen (Lääne-Soomes Pohjanmaal). Voolud ühildusid 1830. aastatel usuliselt ärganute liikumine oli Soome radikaalseim ühiskondlik liikumine 19.sajandil I poolel (kodanikuaktiivsus). Taani: grundtviglus 44 Kirikuõpetaja, luuletaja ja rahvavalgustaja N.F.S. Grundtvig (suri 1872) ,,rõõmus kristlus": 1) (Usuliste) reformide vajadus 2) Ühendas religiooni ja rahvusromantika (Põhjamaades ,,iidsed isikuvabadused") ja isamaalisuse 1844 esimese rahvaülikooli asutamine (ained: isamaa ajalugu, emakeel ja religioon) ja kristlik pedagoogika Kujunes üheks Taani kiriku oluliseks sisevooluks. Kultuuriline mõju ulatub kõikidesse Põhjamaadesse ja sisepoliitiline mõju Taani venstre poliitikale. Usuliste ärkamisliikumiste mõju Põhjamaades Kirikute rahvalähedane iseloom ja selle sotsiaalne suunitlus tugevnes: ateismi ja kirikuvastasuse kõlapind Põhjamaades jäi väikseks
Loomuõiguslik: Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Selle kontseptsiooni kohaselt on igas ühiskonnas ja riigis kehtivate normide (sealhulgas ka õigusnormide) kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. Need põhimõtted kaitsevad teatud universaalseid väärtusi, mis on kuulutatud ülimuslikeks, nagu isikuvabadused, inimõigused, inimväärne elukeskkond jms. Siit tulenebalt käsitletakse loomuõigusy mõistliku, eetilise ja õiglase õigusena ja sellise ideaalse mudelina on ta saheli kehtiva õiguse kriitilise hindamise etaloniks. 19. Õigus ja õiglus Õigus- riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisnormide kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega. Õigus on riigi tahte vormikohane väljendus. Ta peab vastama ühiskonna õiglustundele.
// Sotsioloogiline: Õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Loomuõiguslik: Igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide (ka õigusnormide) kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. Kaitsevad teatud väärtusi, mis on kuulutatud ülimuslikeks (nt isikuvabadused, inimõigused jms). Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelne ühiskond ei tundnud talle väljastpoolt pealesunnitud võimu. Ei olnud ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid tavad. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtelmise korrastamine.
Valgustatud absolutism (ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monarhi. Üks teooria peamiseid kujundajaid oli prantsuse filosoof Voltaire) TÄHTSAMAD MÕTLEJAD Rene Descartes -1596-1650. Filosoof - Peamised ideed: Cogito ergo sum, Kahtlemine, Kriitiline suhtumine. Teosed: "Arutlus meetodist" Voltaire -1694-1778 Kirjanik, poeet, ajaloolane, filosoof - Ideed: Katoliku kiriku vastu, Loodusõigus, Isikuvabadused, Valgustatud absolutism Teosed: "Filosoofilised kirjad" Jean-Jacques Rousseau -1712-1778 Kirjanik, filosoof -Ideed: Rahva võim Vabariik. Teosed: "Arutlus teadustest ja kunstidest", "Ühiskondlik leping" Charles Montesquieu -1689-1755 Jurist, diplomaat, kirjanik. Ideed:Absolutismi vastane, Konstitutsionaalne monarhia, Võimude lahusus, Geograafilise keskkonna teooria. Teosed: "Pärsia kirjad", "Seaduste vaim"
// Sotsioloogiline: Õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Loomuõiguslik: Igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide (ka õigusnormide) kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid. Kaitsevad teatud väärtusi, mis on kuulutatud ülimuslikeks (nt isikuvabadused, inimõigused jms). Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Riigieelne ühiskond ei tundnud talle väljastpoolt pealesunnitud võimu. Ei olnud ühiskonnaväliselt kehtestatud käitumisreegleid. Käitumist juhtisid tavad. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine? Inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtelmise korrastamine.
Pilet 11. Totalitaarne reziim Palju ühiseid tunnusjooni autoritaarse režiimiga. Poliitiline võim on koondunud väheste kätte ning juhid manipuleerivad ja kontrollivad ühiskonda, kasutades ka politsei ja teisi taolisi vahendeid, et 23 tagada oma tahe. Samuti on kontrollitud ajakirjandus ja erinevad huvigrupid. Vaatluse alla on võetud ka isikuvabadused. Suurimaks erinevuseks on, et totalitaarsed režiimid üritavad mobiliseerida ühiskonda. Ehk teisisõnu kaasata võimalikult palju kodanike osalema aktiivselt avalikus elus. Taoline tegevus teenib endas eelkõike eesmärki, et suurendada toetust liidrile ja valitsevale parteile. Seetõttu on võimalik rääkida, et esindatakse masse. Totalitaarse režiimi alustala on tema ideoloogia. Ametlik ideoloogia on tugevalt mobiliseeriv, see kutsub tegudele ja eneseohverdusele
annaabi.ee 
