Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu, Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa. Ajalooline romaan- romaani liik, kus sündmused toimuvad ajaloos ja on seotud ajalooliste isikute, sündmuste ja paikadega. Vihjeid kirjutamise kaasajale. Nt J.Kross “Kolme katku vahel” “Keisri hull”, A.Dumas “Kolm musketäri”, M.Waltari “Sinuhe”. Kujunemisromaan- arengu- või isikuromaan; kestseks teemaks peategelase muutumine/kujunemine; algul raskustes ja probleemne tegelane jõuab pärast paljusid keerulisi olukordi oma olemuses selgusele ja saab paremaks inimeseks. Maagilis-realistlik romaan- 20.sajandi teisel poolel pm Ladina-Ameerikast alanud romaaniliik; tavalised, argised sündmused nihkes, seletamatud, maagilised ja unenäolised. Nt. G.G.Marquezi “Sada aastat üksildust” Psüholoogiline romaan- keskendumine tegelase hingeelule, mõttemaailma kujutamisele.
Tuulemäe sari 7 Linnaelu kujutavad ajaromaanid 9 Võitlustee otsingud 1930-ndate aastate alguse loomingus 10 Otsingud 1930-ndate aastate teisel poolel 11 Taluelu kujutavad romaanid 1930-ndate aastate lõpul 12 R. Rohu looming Nõukogude Eestis 13 R. Roht lastekirjanikuna 14 III RICHARD ROHU ISIKUROMAAN ,,ELUTEE" 15 KOKKUVÕTE 16 KASUTATUD KIRJANDUS 17 Lisa 1 18 3 SISSEJUHATUS Richard Rohtu on peetud üheks kõige konsekvetnsemaks väikekodanlikuks nähtuseks meie kirjanduses (R. Sirge). Sealjuures ei puudu tema neljakümneaastasel loominguteel teisenemine
sümbolistlik; Jean-Jacques Rousseau (1712-78) ,,Julie ehk Uus Héloïse"-sentimentalistlik, romantilise. Armastus- kirg, mida ajendab loodus." Émile ehk Kasvatusest" J.G Herder (1744-03)- tuntud uurija,teadlasena; ta töödest algab kult ajal mõistmine; rahvaluules peitub rahva algkeel, rahva vaim; ,,Kriitilised metsad". J.W. Goethe (1749-32)- kunstiküps näidend ,,Götz von Berlichingen"; looming algab V, jõuab romantismi; romaan ,,Wilhelm Meister"- esinduslik kujunemis- ehk arengu-,ka isikuromaan; proosatragöödia "Egmont"- insp Madalmaade revolutsioonist 16.s; ,,Faust"( I osa 1808; II osa 1833)- tragöödia, tugines saksa levinud legendile, peateos, elutöö, kirj 60a, Faust- ajal isik; luuleloomingus sai mõjutusi ja inspiratsiooni rahvaluulest ja Shakespeare'ilt, ballaad "Metsavaim", "Rooma eleegiad". J. C.F von Schiller(1759-05)- näidend ,,Röövlid" (81); Don Carlos (1787) ta esimene värssdr, keskendub vägivalla ja türannia vastu; ,,Salakavalus ja armastus"-
Tegelased on eeposest keerulisemad, mitmekihilised ja konfliktsed. Romaan võib olla mitmehäälne (ideede põrkumine jms), kujutab elu kui probleemi. Romaani laadi määrab dominant (mis laadil on enam kõlajõudu). Romaani alaliigid: seiklusromaan, rüütliromaan, pastoraalromaan, kriminaalromaan, ajalooline romaan, ulmeromaan, fantastiline romaan, perekonnaromaan, psühholoogiline romaan, arengu-/isikuromaan ning sotsiaalolustikuline romaan. 4 Romantiline romaan. Tekkis romantismiajal (18. saj lõpp) vastukaaluna valgusajastu ratsionalismile. Elu kujutatakse unistusena (fantaasia, heroilisus, tundelisus). Tegelased on värvikad ja mitmekülgsed. Lõi õilsa metslase mõiste. Realistlik romaan sündis 19. sajandil. Realistlik teos väljendab elu tõepäraselt, pöörates tähelepanu argiseikadele
3) pastoraalromaan - maalib idülliliselt karjaste elu ! 4) kriminaalromaan - esitab mõrvamüsteeriumi ja selle lahenduse ! 5) ajalooline romaan - käsitleb ajaloost võetud ainestikku ! 6) ulmeromaan - tegevus toimub kujutletavas tulevikus ! 7) fantastiline romaan - esitab väljamõeldud, tegelikus maailmas mõeldamatuid tegelasi ja sündmusi. ! 8) perekonnaromaan - keskendub ühe perekonna argipäevase elu ümber ! 9) psühholoogiline romaan - uurib tegelaste hingeelu ! 10) arenguromaan e isikuromaan - kujutab tegelaste arengut, huvitudes ka ümbritsevast ühiskonnast ! 11) sotsiaalolustikuline romaan - seab esiplaanile ajastu ühiskondlikud olud ROMAANI ARENGULUGU ! ROMANTILINE ROMAAN ! Romantism - 18. saj lõpus ja 19. saj esimesel poolel Euroopas domineerinud kunstivool. Tekkis vastukaaluks eelnenud valgustusajastu ratsionalismile. Valgustusajastu oli olnud mõistuslikkuse ajastu. Usuti, et inimmõtlemine on võimeline lahendama kõik ühiskondlikud
on toimuvate sündmuste sobimatus romaanižanri konventsioonidega. 8) Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 1917–44 (August Mälk jt) Romantiline proosa on ajalooline, ent mitte täielikult. Metsanurga „Ümera jõel“ – romantilise ajaloo traditsioon näeb ette, et eestlased jäävad peale. Samas on sellel teosel teinegi külg: püütakse luua võimalikult realistlik kujutluspilt, selleks kasutatakse Liivimaa Henriku kroonika ülestähendusi. Romantiline+realistlik romaan on isikuromaan, mitte panoraamromaan. Eriti olulisele kohale tõuseb ajalooline romaan 1930ndatel. Romantilise diskursuse põhitelg on rahvusliku identiteedi kinnitamine. Kivika „Nimed marmortahvlil“ on tõsirealistlik romaan Vabadussõjast, kuid tegelastel on heroiline aura. Autor ei kujuta õilsat võitlust, vaid ka kõhklusi ja kahtlusi, mis võitlejail olid. AUGUST MÄLK (1900–1987) 1934 Surnud majad 1935 Õitsev meri – mereromaan. Kõrvutatud Gailiti “Karge merega”
põrkuda erinevad ideed, tegelaste vaated elule kardinaalselt lahku minna. Romaan esitab küsimusi ja sisaldab erinevaid tõlgendusvõimalusi. Romaanitraditsioon tänapäevasel kujul on siiski vaid kahe sajandi vanune. Romaanil on mitmeid alaliike: Seiklusromaan Rüütliromaan Partoraalromaan Kriminaalromaan Ajalooline romaan Ulmeromaan Fantastiline romaan Perekonnarommaan Psühholoogiline romaan Arenguromaan ehk isikuromaan Sotsiaalolustikuline romaan. 26.1.Realistlik ja modernistlik romaan Realistlik romaan 19.sajandil sai kirjanduses domineerivaks realistlik romaan. Püüab elu kujutada võimalikult tõepäraselt. Kujutab sageli inimest ühiskonnas, sotsiaalsete probleemide keskel, lugeja tunneb sageli, et romaanis toimuni on talle lähedane. Realistlikul romaanil on selge struktuur, kujutatud maailma sisemist loogikat. Elu kujutatakse võimalikult tõepäraselt.
tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (1832 1919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult. Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks. Diloogia. Tolstoi kaasaegne elukujutus.Armastus-,isikuromaan , psühholoogiline , ühiskondlik kriitiline romaan, romaan romaanis. Levin on tolstoi prototüüp - et ühiskonnas oleks võrdsus. Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt
annaabi.ee 
