usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Kodakondsus - Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused - Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. 2. Millistele dokumentidele tuginevad inimõigused? Inimõiguste Ülddeklaratsioon, euroopa inimõiguste konvetsioon, euroopa sotsiaalharta 3. Millised õigused ja kohustused on kodanikel/igaühel Raamatust: *õigus ja kohustus teenida kaitseväes
kohustuslik kõikidele riikidele, mille parlament on selle ratifitseerinud (kinni-tanud). Inimõiguste ülddeklaratsioon jaguneb kahte liiki õigusteks : kodanikuvabadused, mida riik ei tohi keelata, ja sotsiaalsed, majanduslikud ning kultuurilised õigused, mida riik peab teostama. Inimõiguste ülddeklaratsioon on vajalik kõigile võrdsete õiguste tagamiseks Põhiõigused Õigus elule ● Vabadusele ● Võrdsusele ● Isikupuutumatusele ● Korrakohasele õigusemõistmisele ● Õigus saaada kaitset julma ja alandava ● kohtlemise eest Õigus perekonnale ja eraelule. ● Poliitilised õigused ● õigus rahvusele ja kodakondsusele, ● usu- ja mõttevabadus, ● Sõnavabadus, ● liikumisvabadus, ● vabadus koosolekuid pidada ja ühinguid luua, ● Hääleõigus. https://www.youtube.com/watch?v=UN-ZPk1Ilc4 https://www.youtube.com/wat
Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Kodaniku põhiõigused: § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kodanikuvabadused: § 21. Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 34
Inimõigused 1. Ajalugu millal tekib arusaam inimõigustest, olulisemad tähised. Inimõiguste mõiste tekib valgustusajal. 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 1789 Prantsusmaa Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. 10.detsember 1948 ÜRO Inimõiguste deklaratsioon. 1950 Euroopa inimõiguste konventsioon, Euroopa Inimõiguste kohus. Inimõigused- kõik sünnivad vabadena, võrdsetena, igal inimesel on õigused ja vabadused, õigus elule, vabadusele, isikupuutumatusele. 2. Kodaniku- ja poliitilised õigused. Õigus elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise eest, õigus kaitsele rassilise, rahvuselise, soolise või usulise diskrimineerimise eest, sõnavabadus. 3. Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused. Õigus toidule, haridusele, tööle, perekonnale, vara kaitsele. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem. Religiooni keskmes on jumalikeks,
määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. ÕIGUSED(5) § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. KODANIKUVABADUS § 31. Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja –liitudesse. § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. § 40
Kodaniku põhiõigused § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. § 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. Kodanikuvabadused § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 21. Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja
osutama või toimunust aru saama (Kars § 141 lg 1). Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. (II peatükk § 18. ) Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. (II peatükk §19.) Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. (II peatükk §20.) Meie arvamus juhtumist Täname kuulamast.
erimeelsused jm *Kriminaalasi-tsiviilmenetlusest põhjalikum. Selle käigus kogutakse tõendeid, selgitada kas tegemist on kuriteoga ning kes on süüdlane 5.Nimeta peamised inimõiguste seaduste kogumikud(3) *Euroopa inimõiguste konventsioon *Euroopa sotsiaalharta * ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon 6.Nimeta tähtsamad inimõigused(4) *Õigus elule *Õigus vabadusele *Õigus perekonnale ja eraelule *Õigus isikupuutumatusele 7.Nimeta 3 võimalust kuidas saadakse kodakonsus?? *Sündides, kui vähemalt üks vanem on kodanik * Eriliste teenete eest riigis * Naturalisatsiooni käigus( 5a elanud, keele eksam, PS tundmine, lojaalsuse avaldus... alates 15 a saab taotleda) 8.Millised õigused on EV’s ainult kodanikel(4)?? *Kandideerida ja valida RK *Töötada riigiasutustes *Kuuluda erakonda *Osaleda rahvahääletusel 9.Nimeta peamised registrid EV(4) *Maaregister *Äriregister
Inimõigustealased dokumendid • ÜRO inimõiguste deklaratsioon (1948) • Euroopa inimõiguste konventsioon (EIÕK) (1950) • Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2000) • Eesti Vabariigi põhiseadus (1992) ÜRO inimõiguste deklaratsioon • Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 10.12.1948 • Ei ole õiguslikult siduv, sest Peaassambleel puudub siduvate aktide väljastamise pädevus • Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele Põhiõigused • Põhiseaduse II peatükis (§ 8-55) • Õigus elule (§ 16) • Õigus mittediskrimineerimisele (§ 12) • Õigus inimlikule kohtlemisele (§ 18) Poliitilised õigused • Usu- ja mõttevabadus (PS § 40) • Sõnavabadus • Koosoleku- ja ühingutevabadus • Õigus rahvusele ja kodakondsusele • Hääleõigus Sotisaalmajanduslikud õigused • Õigus tööle, töötasule ja puhkusele
kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.” Demokraatlikus maailmas on inimestele tagatud sellised iseendastmõistetavaks peetavad põhiõigused nagu õigus elule, vabadusele, isikupuutumatusele ja sõnavabadusele. Oma igapäevaelus kasutame me just kõnet selleks, et inimestega suhelda ja neile oma vaatekohti selgitada. Isegi kui meie seisukohtadega ei nõustuta, ei hakka me seadust ega moraalireegleid rikkuma. Küsimus sõnavabaduse piiride ületamisest tekib alles neil juhtudel, kui meie arvamus avaldused kutsuvad meiega mittenõustujates esile suhtumise, justkui meil poleks olnud õigust oma vaatekohti avaldada, mille tulemusena hakkavad nad nõudma meie karistamist
ÜKO 3.4 3.6 Peamised inimõigusalased dokumendid on: · Inimeõiguste ülddeklaratsioon · Euroopa inimõoguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Laste õiguste konventsioon Tähtsamad põhiõigused on: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusmõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele
piiramine on inimsusvastane kuritegu. Inimõigused on iga inimese sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimestel peavad olema võrdsed võimalused hea hariduse omandamiseks või oma erialal töötamiseks, ja seda sõltuvalt tema enda jõupingutustest. “Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena”, on öeldud inimõiguste ülddeklaratsiooni esimeses artiklis. Inimese loomulikke õigusi elule, vabadusele, võrdsusele, inimväärikusele, isikupuutumatusele, perekonnale, arengule – neid ei ole keegi talle andnud, kinkinud, võimaldanud või lubanud. Need õigused on inimesele loomupärased, ning seetõttu ei saa ka keegi neid õigusi inimeselt ära võtta ja piirata. Kui vaadata ajalugu ja tänapäeva, siis on kindlasti inimsusevastaseid kuritegusid vähem – pole küüditamist ja holokausti. Kuid siiski on neid kuritegusid liiga palju, on palju
Laps lähtub kasvatusest ja annab sageli endast parima, et ennast heast küljest näidata. Lapsed on tujukad ja egotsentrilised, nende mõttelaad on erinev meie omast. Lapsed täiustavad meid ja meie neid. Igat isiksust tuleks väärtustada. Me peakseme arvestame, et meil kõigil on ühised reeglid, mis sest et oleme erinevast sugust, rassist, nahavärvusest, varanduslikust seisundist ja usundist. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele. Inimestel peaks olema igalpool sõnavabadus ning me peaksime nad alati ära kuulama. Isiksus meie väline väljendusviis. See võib aga ei pruugi olla sama, mis meie iseloom, oleneb sellest, kui siirad ja ehtsad me oleme. Tihti on isiksus nõrga või ebameeldiva iseloomu meeldiv fassaad. Tänapäeval käituvad paljud selle alusel, mida nad arvavad, et nad on, selle asemel kes nad tegelikult on. Paljud lähevad üle oma vaimsete piiride, nad arvavad, et suudavad kudi tegelikult ei suuda.
Kas meediavabadus rikub inimeste privaatust? Meedia pole olnud kunagi nii vaba, kui see on tänapäeval. Igal inimesel on õigus avaldada oma arvamust ja kirjutada online-meedias just seda, mida ta avaldada tahab. Meediavabaduse puuduvad kindlad piirid ja seadused, millest võib kirjutada ja uudiseid teha. Igal inimesel on õigus isikupuutumatusele, aga meediavabaduses pole kindlat seadust selle kohta kirjas, mida võib avaldada ja mida mitte. Vaba informatsiooni liikumine toob kaasa mitmeid probleeme just inimeste privaatsuse osas, millised on peamised probleemid? Tänapäeval on televisioonis mitmeid saateid, mis tegelevad inimeste probleemide lahendamisega. Saated nagu ,,Võsareporter" ja ,,Kaua võib!" tungivad kaameratega otse inimeste eraellu, küsimata luba filmimiseks. Sellised saated võivad põhjustada mitmele
* ennetada ja maha suruda agressioone * tagada rahu * Juhib ÜRO sõjalisi rahutagamisoperatsioone Igal liikmesriigil on kohustus anda osa oma relvajõudusid ÜRO Julgeolekunõukogu käsutusse, kui seda nõuab olukord. Organisatsioonid Human Rights Watch- Greenpeace- rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon(Keskkonna probleemide reguleerimine ja lahendamine) Inimõigused(valdkonnad) · Põhilised inimõigused(õigus vabadusele, isikupuutumatusele, õigus korrakohasele kohtumõistmisele, õigus kaitsele, perekonnale ja eraelule) · Poliitilised õigused ja vabadused(õigus rahvusele ja kodakonsusele, usu-ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, hääleõigus) · Sotsiaal- ja majanduslikudõigused( õigus tööle, töötasule, puhkusele, puhtale toidule/joogiveele, sotsiaalsele kaitsele ja arstiabile) · Kultuurilised õigused(õigus haridusele, kultuurile, rahvuskultuuri ja-keelele)
KODANIKUOSALUS Millised kodanikuühendused Rakveres tegutsevad? Viru giidide ühing, Lääne-Virumaa ettevõtlus, Virumaa poistekoor, MTÜ Virumaa Lootus INIMESE ÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED Inimese põhiõigused: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusemõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Inimõigusi rühmitatakse: · Põhiõigused · Poliitilised õigused ja vabadused · Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused · Kultuurilised õigused ÕIGUSKAITSE JA KOHUS Kohtumenetluse üldised põhimõtted: · Seaduse ülimuslikkus · Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine
Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Kodaniku põhiõigused: § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kodanikuvabadused: § 31. Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus
kinnipidamine ei ole kooskõlas põhiseadusest tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse §-st 11, mille järgi õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiseaduse § 20 sätestab igaühe õigust vabadusele ja isikupuutumatusele. Vaatamata tõsiasjale, et Koemets on varasemalt olnud korduvalt kriminaalkorras karistatav, oleks tema karistusjärgne kinnipidamine olnud põhiõigusi ja vabadusi piirav. Maakohus oli seisukohal, et karistusjärgne kinnipidamine on vastuolus ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 ("õigus isikuvabadusele ja turvalisusele") lõike 1 punktiga a. Selle punkti kohaselt on lubatud seaduslik kinnipidamine pädeva kohtu süüdimõistva otsuse alusel.
Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu Kodanikuvabadus:§ 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.§ 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus .§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida
1)kirjuta välja Inimõigused vastavalt valdkondadele (õ lk 200 skeem) Põhilised Poliitilised õigused ja Sotsiaal- Kultuurilised õigused inimõigused vabadused majanduslikud õigused Õigus vabadusele, Õigus rahvusele ja Õigus tööle, Õigus haridusele ja võrdsusele, kodakondsusele töötasule ja kultuurile isikupuutumatusele Usu- ja puhkusele Õigus Õigus korrakohasele mõttevabadus Õigus puhtale toidule rahvuskultuurile ja kohtumõistmisele Sõnavabadus ja joogiveele -keelele Õigus kaitsele julma Liikumisvabadus Õigus väärikale Õigus teabele ja alandava Koosolekute- ja elatustasemele kohtlemise eest ühinguvabadus Õigus sotsiaalsele
riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. Võimude lahususe printsiibi järgi on seadusandlik võim, täitevvõim ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega. Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest
loomulik, et iga meessoost kodanik on võimeline vajadusel Eesti eest võitlema. Samuti on mul on kindlasti tulevikus perekond ja hoolitsen oma laste ja naise eest. Kui mu vanemad jäävad vanaks ja küsivad abi, siis aitan nii kuis jaksan ja olen neile toeks. See on küll kodaniku kohustus, aga samas teen seda hea meelega. Ka vanemad on mu haridusse ja õnnelikuks olemisse palju panustanud. Eesti kodaniku õigused on eeskätt õigused riigi kaitsele, isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikul on õigus hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks,kuuluda erakondadesse,kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Ülle Madise ütleb: ,,Meil on seda, mida paljudel teistel ei ole, meil on ruumi, meil on rahu, ja selle pealt annab õige palju teha
ning eiramine kohtulikult karistatav. 6. Riigi põhiseaduses sisalduvad tavaliselt peatükid kodanike õiguste , vabaduste ja kohustuste kohta, riigivõimu ülesehituse ja võimuinstitutsioonide pädevuse kohta. 7. Korrakohase õigusemõistmise põhimõte tähendab, et kohus on sõltumatu, võtab otsuse langetamisel arvesse kogu asjassepuutuvat informatsiooni ning kohtumenetlust toimetatakse vastavalt seadustele. 8. Peamised kodanikuõigused on õigus vabadusele, isikupuutumatusele korrakohasele õigusemõistmisele, kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, ühinemisvabadus. 9. Turumajandust iseloomustavad konkurents, hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise alusel, eraomand. 10. Turumajanduslikus ühiskonnas seisneb valitsuse roll maksude kogumises, riigi majandusarengu pikaajalises planeerimises ning pidevas juhtimises, ühishüvede pakkumises. 11
Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas. Inimeste õigused, vabadused ja kohustused Peamised inimõigustealased dokumendid: 1. Inimõiguste ülddeklaratsioon 1948 2. Euroopa inimõiguste konventsioon 1950 3. Euroopa sotsiaalharta 1952 4. Laste õiguste konventsioon 1954 Tähtsamad inimõigused (põhiõigused): 1. õigus elule 2. õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele 3. õigus korrakohasele õigusmõistmisele 4. õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest 5. õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused (kodanikuõigused) on: 1. õigus rahvusele ja kodakondsusele 2. usu ja mõttevabadus 3. sõnavabadus 4. liikumisvabadus 5. koosolekute ja ühingutevabadus 6. hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused: 1. õigus tööle ja puhkusele 2
uute väärtuste järele. See vajadus ilmneb, kui vaatleme lähemalt mõningaid viimaste aasstakümnete arengusuundi. Esiteks, Teiste maailmasõja tulemusena muutusid põhjalikult tõekspidamised üksikisiku ja ühiskonna vaheliste suhete kohta. Esile on kerkinud arusaam isikuvabaduste ja inimõiguste erilisest tähtsusest. Teedrajav dokument on 1948. aastal vastu võetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon, mis postuleerib muu hulgas iga inimese võõrandamatu õiguse elule, vabadusele, isikupuutumatusele ja väärikale ning võrdsele kohtlemisele. Kindlasti on selle dokumendi põhimõtteid kujundanud Nürnbergi protsessil rahvusvahelise üldsuse ette jõudnudteave natsidoktorite metsikute inimkatsete kohta koonduslaagrites. Sealtpeale on järk-järgult meditsiini- ja bioeetika alusteks muutunud isikuautonoomia, mida soovitataksee austada nii arstitöös kui ka teadusuuringutes. Üsna pea leiutati seda tagama informeeritud nõusoleku põhimõte, mis tänapäeval on ülitähtis
kahju hüvitamisele. § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. § 35. Igaühel on õigus lahkuda Eestist. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks. § 37. Igaühel on õigus haridusele. Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Kodanikuvabadused: § 40.Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. § 20.Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 34.Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. § 31.Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja- liitudesse Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.
kui nad taotlevad endale samaaegselt Eesti kodakondsust - vanemad (või last üksi kasvatav vanem), kes ei oma ühegi riigi kodakondsust ja on elanud Eestis seaduslikult vähemalt 5 aastat. (Eesti Politsei- ja Piirivalveameti andmed) 3. .Kodaniku õigused- ja kohustused Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. · Kodaniku õigused: · Riigi kaitsele (ka välismaal viibides) · Isikupuutumatusele · Eneseväljendusele · Hääletada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistel ning rahvahääletusel, kui ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks · Kuuluda erakondadesse · Kandideerida Riigikokku, kui ta on vähemalt 21-aastane · Kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. · Sotsiaalsele kindlustatusele · Seaduse kaitsele · Teha ametnikule märgukiri või avaldus
Miks on neid vaja? Inimõigused on iga inimese põhiõigused. Inimõigusi on vaja kuna nende põhimõtete järgimine annab vabaduse, lugupidava suhtumine kaasinimestesse, inimväärsed elutingimused. Need annavad inimestele õigused. 6. Nimeta olulisemad (2-3) põhiõigused, poliitilised õigused, majanduslikud-sotsiaalsed inimõigused ja kultuurilised õigused. Põhiõigused: • Õigus elule. • Õigus perekonnale ja eraelule. • Õigus vabadusele, võrdusele ja isikupuutumatusele. Poliitilised õigused: • Usu ja mõttevabadus. • Sõnavabadus. • Liikumisvabadus. Majanduslikud-sotsiaalsed inimõigused: • Õigus tööle ja puhkusele. • Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele. • Õigus tervisekaitsele ja arstiabile. Kultuurilised õigused: • Õigus haridusele ja kultuurile. •Õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele. • Õigus teabele. 7. Milline on riigi, milline üksikisiku roll inimõiguste tagamisel?
rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, seisuslikust või muust seisundist. Lisaks sellele ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi või territooriumi poliitilise, õigusliku või rahvusvahelise seisundi põhjal, olenemata sellest, kas territoorium, mille kodanik ollakse, on sõltumatu, hooldusalune või mõnel muul viisil oma suveräänsuses piiratud. Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele. Artikkel 4. Kedagi ei või pidada orjuses või õigusteta seisundis; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel kujul on keelatud. Artikkel 5. Kellegi suhtes ei tohi rakendada piinamisi või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. Artikkel 6. Igal inimesel, ükskõik kus ta ka ei viibiks, on õigus oma õigussubjektsuse tunnustamisele. Artikkel 7. Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja neil on ilma igasuguse vahetegemiseta õigus seaduse
piiramine on inimsusvastane kuritegu. Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimestel peavad olema võrdsed võimalused hea hariduse omandamiseks või oma erialal töötamiseks, ja seda sõltuvalt tema enda jõupingutustest. "Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena", on öeldud inimõiguste ülddeklaratsiooni esimeses artiklis. Inimese loomulikke õigusi elule, vabadusele, võrdsusele, inimväärikusele, isikupuutumatusele, perekonnale, arengule jne ei ole keegi talle andnud, kinkinud, võimaldanud või lubanud. Need õigused on inimesele ürgomased ja loomupärased, need on kujunenud inimese loomulikus looduslikus arengus. Seepärast ei saa keegi inimeselt talle olemuslikult kuuluvaid õigusi ka meelevaldselt ära võtta või piirata. Genotsiid on inimsusvastanetegu, mille eesmärk on mingi rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine
2.INIMÕIGUSED: mis need on, millega seoses tekkisid, milline dokument sätestab inimõigused Õigused, mis kuuluvad igale inimesele ja mille saamiseks ei pea muud tegema, kui inimesena sündida. Tekkisid , et inimesi võrdselt koheldaks , II maailmasõja koleduste vältimiseks jne ... Inimõigusi sätestab ÜRD. Inimõiguste ülddeklaratsioon. millised õigused kuuluvad kodaniku- ja poliitiliste õiguste hulka, milline on riigi roll nende tagamisel Õigus elule, vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele. Õigus kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest. Õigus kaitsele rassilise, rahvuselise, soolise või usulise deiskrimineerimise eest, sõnavabadus jt... Riik ei tohi takistada nende õiguste järgimist. millised õigused kuuluvad sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste õiguste hulka ning milline on riigi roll nende tagamisel Õigus toidule, inimväärsele, tervist ja heaolu tagavale elatustasemele, tööle, haridusele ja osalusele ühiskonna kultuurielus,
Korrakohase protsessi põhimõtted kohtujärgsel perioodil on : 1) Korduva süüdimõistmise välistamine. 2) Apellatsiooni ehk edasikaebamise õigus. INIMESTE ÕIGUSED, VABADUSED & KOHUSTUSED Peamised inimõiguste dokumendid on : 1) Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) 2) Euroopa inimõiguste konventsioon (1950) 3) Euroopa sotsiaalharta 4) Laste õiguste konventsioon (1954) Tähtsamad inimõigused on : 1) Õigus elule. 2) Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele. 3) Õigus korrakohasele õigusemõistmisele. 4) Õigus kaitsele julma ja alandava käitumise eest. 5) Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused on : 1) Õigus rahvusele ja kodakondsusele. 2) Õigus usu ja mõttevabadusele. 3) Õigus sõnavabadusele. 4) Õigus liikumisvabadusele. 5) Õigus koosolekute ja ühingutevabadusele. 6) Hääleõigus. Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on : 1) Õigus tööle ja puhkusele. 2) Õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele
Inimõiguste sisu - sisu poolest universaalsed, kehtivad kõigi inimeste suhtes sõltumata a)soost b)rassist c)usutunnistusest d)varandusest - pole absoluutsed ehk inimõigusi võib piirata teatud seadistega Piirangutel lähtutakse huvidest: - teiste inimeste õiguste kaitse - kurjategija tabamine - kuritegevuse takistamine - moraaliprintsiibid - loodusõnnetuste ärahoidmine - nakkushaiguste korral Põhilised inimõigused: - õigus elule - õigus vabadusele - õigus isikupuutumatusele - õigus seaduse kaitsele - õigus eraelu puutumatusele - eluaseme puutumatus - vara puutumatus - sõnavabadus - trükivabadus - õigus kodakondsusele - õigus varjupaigale - südametunnistuse vabadus - usuvabadus - koosolekute vabadus - sots. Ja kultuurilised vabadused - õigus tööle - õigus puhkusele - õigus sotsiaalabile - õigus algharidusele - õigus kultuuri tarbimisele - õigus puhtale joogiveele - õigus arstiabile 3. Poliitilised ideoloogiad Liberaalne ideoloogia:
1. Defineeri võimalikult täpselt mõiste inimõigused. V: Igal inimesel olevad õigused juba ainuüksi seetõttu, et ta on inimene. 2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused? V: Õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrako- haseleõigusemõistmisele; kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. 4. Millised on poliitilised õigused? V: Õigus rahvuseleja kodakondsusele; usu-ja mõttevabadus; sõnavabadus; hääleõi- gus; koosolekute- ja ühingutevabadus. 5. Millised on sotsiaalsed ja majanduslikud õigused? V: Õigus tööle ja puhkusele; õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele; õigus inim-
taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, o kohaldatakse meedet vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada (paindlikkus). 3. Võrrelda kelle ja milliseid õigusi riivad sellega, kelle ja milliseid õigusi kaitsed. - Õiguste kaitse, inimväärikuse tagamine (KorS § 9, PS § 9,12,13, 14, 18). - Õigus vabadusele, isikupuutumatusele (PS § 20, 21, 22, 25), selle osaga peab kadett oskama seostada isiku kinnipidamist - KorS § 46, vahetu sunni kohaldamist KorS § 74, 75, 76, 78, 79, 81, turvakontrolli KorS § 47, isiku läbivaatust KorS § 48. - Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele (PS § 26), seostada viibimiskeeluga KorS § 44, valdusesse sisenemisega KorS § 50. - Omandi puutumatus (PS § 32, 33), selle osaga seostada vallasasja läbivaatust KorS § 49,
Inimõigused peegeldavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale. Euroopa inimõiguste konventsioon käsitleb nö klassikalisi vabadusi kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Euroopa sotsiaalharta sätestab esmakordselt inimese sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. Inimõiguste rühmitamine: 1) Põhiõigused niisugused õigused, mis on igal inimesel lihtsalt seetõttu, et ta on inimene, ilma igasuguste täiendavate tingimusteta. (õigus elule; vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele; korrakohasele õigusemõistmisele) 2) Poliitilised õigused(kodanikuõigused) ja vabadused seotud eelkõige demokraatliku valitsemiskorraga. (õigus rahvusele ja kodakondsusele; usu ja mõttevabadus; sõnavabadus) 3) Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused eeldab arenenud majandust, piisavalt töökohti, tugevat sotsiaalpoliitikat. (õigus tööle ja puhkusele; kvaliteetsele toidule ja
diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, EV Põhiseaduses on lisatud ka § 16. § 20. vabadusele ja seaduses sätestatud isikupuutumatusele. juhud, mil võib võtta Vabaduse Artikkel 4. Orjus ja orjakaubandus EV Põhiseaduses: Kedagi ei § 29. ükskõik millisel kujul on tohi sundida tema vaba keelatud. Igalühel on tahte vastaselt tööle ega õigus vabalt valida teenistusse, välja
Kriminaal asjad? kõik rängemad isiksuse vastased kuritööd Inimõiguste alusdokumendid? Euroopa inimõiguste konventsioon, mis käsitleb n-ö klassikalisi vabadusi kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Euroopa sotsiaalharta, mis sätestab esmakordselt inimese sotsiaalsed ja majanduslikud õigused. Inimõigused? iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldises ja kehtivad kõigi kohta. (õigus elule, õigus vadabusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele, õigus korrakohasele õigusmõistmisele, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, õigus perekonnale ja eraelule. Kodakodsuse omandamise võimalused, eriti Eesti Vabariigis? Sünd (sünnikoha või vanemate järgi) Naturalisatsioon (tuleb täita teatud tingimused nt. Elada 5 aastat eestis ja osata selle maa keelt ja kultuuri) Erilised teened (teed suured annetused, investeeringud, eurovisioon jne) Eesti e-riigina- edu või ebaedu? Too näiteid! Edu, kuna seal on olemas kõik
NSV Liidu lagunemine suhtlus kasvab Siirdeühiskond teatud arenguetapp ühiskonna toimimises, kus senised võimusuhted ja struktuurid on asendumas teistega/uutega (näiteks diktatuurilt demokraatiale Serbia, Hiina, Lõuna-Korea, India, Liibüa, Egiptus) 4. Inimõigused Põhiõigused: õigus... ...elule ...vabadusele ...võrdsele kohtlemisele ...isikupuutumatusele ...õiglasele kohtumõistmisele ...perekonnale ja eraelule ...vabale eneseteostusele ...usuvabadusele Igaühe kohustused: Seaduskuulekas käitumine Elu- ja looduskeskkonna hoidmine Poliitilised õigused: õigus... ...rahvusele ja kodakondsusele ...mõttevabadusele ...sõnavabadusele ...liikumisvabadusele ...koosolekute- ja ühinguvabadusele ...hääletada
peab arvestama end ühiskonnas kehastades. Igaühe õigused kui inimõiguste põhiõigused Inimõigused on inimsuse väärtuste ning normide põhjal välja töötatud kokkulepped, mis sätestavad, kuidas inimesed ja valitsused peaksid neid väärtusi ja norme arvestades käituma. 10.12.1948 võttis ÜRO Peaassamblee vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. Selle põhimõtete järgi on inimesel teatud õigused lihtsalt seetõttu, et ta on inimene. Õigus elada, õigus vabadusele, väärikusele, isikupuutumatusele, perele jne on inimestel üldomased, mida keegi ei tohi meelevaldselt ära võtta ega piirata. Piiranguid võib seada üksnes mingitel olulistel põhjustel, kui selles lepitakse kokku rahvusvahelisi norme ja standardeid arvestades. Euroopas lõi inimõiguste kaitse süsteemi Euroopa Nõukogu, iga selle liikmesriik peab järgima kokkulepitud printsiipe. 04.11.1950 kirjutati alla Euroopa inimõiguste konventsioonile, mille alusel võib iga isik või isikute rühm pöörduda inimõiguste
Artikkel 1 - § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 2 - § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Artikkel 3 - § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 4 - § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist.
Nendes organisatsioonides olemine tagab Eestile julgeoleku ning võimaluse saada rahalist toetust kultuuripärandi kaitseks. Eesti panus rahvusvahelisse julgeolekusse: Eesti panus rahuoperatsioonidesse on aastaaastalt kasvanud. Eesti osamaks NATO eelarvetesse jaguneb kolmeks: panus sõjalisse eelarvesse, tsiviileelarvesse ja julgeolekuinvesteeringutesse. INIMÕIGUSED Põhilised inimõigused õigus elule, õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, õigus korrakohasele kohtumõistmisele, õigus perekonnale ja eraelule, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eesti Poliitilised õigused- õigus rahvusele, kodakondsusele, usu-ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, hääleõigus Sotsiaal-majanduslikud õigused õigus tööle, töötasule, puhkusele, õigus puhtale toidule ja joogiveele, õigus arstiabile Kultuurilised õigused- õigus haridusele ja kultuurile, õigus teabele, õigus rahvuskeelele
Vabariigi põhiseadus ja leia selle üldosast, millised põhilised ÜRO Inimõiguste deklaratsioonis toodud üldised inimõigused leiavad nimetamist ka EV põhiseaduses. Samuti leia, millised on ainult Eesti kodanike õigused ja kohustused! (Esitada võib need ka tabelina). ÜLDISED INIMÕIGUSED, MIS KAJASTUVAD ÜRO AINULT EESTI KODANIKE ÕIGUSED JA INIMÕIGUSTE DEKLARATSIOONIS JA EV KOHUSTUSED PÕHISEADUSES *õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele *kaitseb kodanikku välisriikides *kellegi au ega head nime ei tohi teotada; kedagi ei *seadus võib üldistes huvides sätestada vara tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt liigid, mida tohivad Eestis omandada ainult kohelda ega karistada kodanikud *õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste *ei tohi Eestist välja saata ega takistada rikkumise korral kohtusse Eestisse asumast
oma isiksust vabalt teostada. • Üldine vabadusõigus võimaldab isikul teha seda, mida ta soovib, ning tegemata jätta see, mida ta ei soovi. • PS § 19 lõikele 1 saab isik tugineda kõigil neil juhtudel, mil põhiseadus ei näe ette spetsiifilist vabadusõigust Üksikud vabadusõigused • õigus elule (PS § 16); • piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld (PS § 18); • õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21); • Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26); • kutsevabadus (PS § 29 lg 1); • ettevõtlusvabadus (PS § 31); • omandi puutumatus (PS § 32); • kodu puutumatus (PS § 33); • liikumis- ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35); • südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus (PS §-d 40 ja 41); • korrespondentsi puutumatus (PS § 43); • informatsioonivabadus (PS § 44); • väljendusvabadus (PS § 45); • kogunemisvabadus (PS § 47);
. 34) Kodakondsuseta või teise riigi kodakondsust omavad isikud on Eestis ilma jäetud õigusest näiteks: 1) hääletada RK, KOV või Euroopa Parlamendi valimistel,rahvahääletustel……… 2) …kuuluda erakonda………… 3) kandideerida Riigikokku……………………………………. 35) Kõikidele kuuluvad, kodakondsusest sõltumata õigused on näiteks: 1) pöörduda kohtusse(õigus õigusabile)………………. 2) vabadusele, isikupuutumatusele……………………………………………………. 3) elule…………………………………………………… 36) Eesti kodanikuks saab kas 1) sünniga(kui vähemalt 1 vanematest on EV kodanik) …………………………………………………………… …………………. või …naturalisatsiooni korras……. 37) Demokraatlik ajakirjandus tähendab seda, et ajakirjandus on vaba(sõnavabadus, oma arvamuse vabadust,ideede vaba levikut.
Masside radikaliseerumine kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile. Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi. K ultuuriliste ja eetiliste väärtuste lange 9) Demokraatlike põhimõtete esinemine Eesti põhiseaduses 1.Igalyhel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele 2.kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu(rahvahaaletusega/riigikogu valimistega) 3.Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. 4.igalyhel on õigus elule, seda õigust kaitseb seadus.
NATURALISATSIOON mittesünnijärgne kodakondsuse omandamine. KODAKONDSUS isiku ja riigi õiguslik seoas, mille kaudu on määratud pooltse vastastikused õigused ja kohustused. TOPELTKODAKONDSUS seaduslik kuumine kahe või enama riigi kodakondsusesse. INTEGRATSIOON rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. Poliitilised õigused kodanikel. *Õigus elule. *Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele. *Õigus kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest. *Õigus kaitsele rassilise, rahvusliku, soolise või usulise diskrimineerimise eest. *Õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele, sõnavabadus jne. (Nende õiguste järgimist ei tohi riik takistada ega keelata) Kodanikuühiskond(KÜ) sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes
detsembril 1992); · Euroopa vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon (Euroopa Nõukogu konventsioon, Eestis jõustus 1. veebruaril 1998). Eesti Vabariigis kehtib vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus. 3. Inimõigused ja kriminaalõigus Kokkupuutes politsei või õiguskaitseorganitega on igal inimesel õigused, mida kaitsevad Eesti põhiseadus ja Euroopa inimõiguste konventsioon. Üldtunnustatud põhimõte on, et igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Isiku vabadust võib piirata ainult seaduse alusel. Kõigil isikutel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, õigus keelduda ütluste andmisest iseenda või oma lähedaste vastu, õigus kohtuotsuse peale edasi kaevata. Sama teo eest ei tohi mitmekordselt süüdi mõista. Vahi alla võetud isikul on õigus: · saada teada oma õigused; · saada teavet arusaadavas keeles ja viisil; · saada viivitamatult teada vabaduse võtmise põhjus;
Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena.Euroopa inimõiguste konventsioon käsitleb N-ö klassikalisi vabadusi-kodanikuõigusi ja poliitilisi õigusi. Euroopa sotsiaalharta sätestab inimese sotsiaalseid ja majanduslikud õigused.Inimõiguste rühmitamine-Põhiõigused,poliitilised õigused,sotsiaalsed ja majanduslikud õigused ja kultuurilised õigused.Põhiõiguste( universaalsed õigused) hulka kuuluvad:Õigus elule,Õigus vabadusele,võrdsusele ja isikupuutumatusele,õigus korraskohasele õigusemõistmisele,õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest,õigus perekonnale ja eraelule.Poliitilised õigused on seotud demokraatliku valitsemiskorraga kuid on ka olnud autokraatliku valitsemise puhul(Nikolai II aegsel Venamaal).Peamised poliitilised õigused ja vabadused on: Õigus rahvusele ja kodakondsusele,usu- ja mõttevabadus,sõnavabadus,liikumisvabadus,koosolekute- ja ühingutevabadus,hääleõigus.
a. Amnesty International (AI) loodi 1961, mille eesmärgid on: meelsusvangide vabastamine, poliitvangide üle õiglase ja kiire õigusmõistmise tagamine; surmanuhtluse, kinnipeetavate piinamise ja muu julma kohtlemise keelustamine; pantvangide võtmise, vangide piinamise, tapmise ja terroriaktide vastu võitlemine põhilised inmõigused on õigus elule, vabadusele, võrdsusele ja inimvääsele kohtlemisele. poliitilised õigused- õigus elule ja vabadusele; võrdsusele ja isikupuutumatusele; oma õigussubjektsuse tunnustamisele; kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest; kaitsele rassilise, rahvuselise, soolise või usulise diskrimineerimise eest; mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele, sõnavabadus, ühinemisvabadus, õigus eraelu kaitsele. majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused õigus toidule; inimväärsele, tervist ja heaolu tagavale elatustasemele; tööle, haridusele ja osalusele ühiskonna kultuurielus, vara
annaabi.ee 
