Üleriigiline kompensatsiooni mandaat, mis arvutatakse välja väga keerulise mudeli, d´Hondti jada alusel. Need jagatakse suletud nimekirja alusel. Tallinnas on 8 valimisringkonda: · Haabersti · Kesklinn · Kristiine · Lasnamäe · Mustamäe · Nõmme · Pirita 2 · Põhja-Tallinn Põhilised isikukvoodi täitjad: · E.Savisaar sai 10 isikumandaati täis. Ehk tänu temale sai veel 9 erakonna kaaslast mandaadi.(40 000 häält) · Toomas kivimägi, Pärnumaa maavanem.(5050 häält) · Tertu linnapea, Urmas Kruuse. (6000 häält) Ainult kohalikeomavalitsuste valimistel võib moodustada valimisliite. Valdavalt valiti viimastel valimistel valimisliite.(kaart: Valimisliidud tegid enam kui pooltes omavalitsustes puhta töö.) 3
valimisliitude valimisnimeirjas Erakonna nimekirja koostamise põhimõtted: 1) Avatud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist 2) Suletud valimisnimekirja põhimõte- Kandidaatide pingerida on juba moodustatud. Nimekirja eesotsas olevad saavad kogutud mandaadid 3) ERAND: Eestis arvestatakse ka isikumandaate e kandidaadi isiklikult kogutud hääli (erakonna 3 isikumandaati saanud kandidaat läheb nimekirjas ettepoole) Proportsionaalse valimissüsteemi tugevused ja nõrkused: + ei takista väikeparteide tegevust + mitmemandaadiline valimisringkond + esindab võrdeliselt valimistel saadud häälte protsendiga erakonda parlamendis + kandidaadid seatakse üles parteide, valimisliitude kaupa; osaleda võivad üksikkandidaadid. - Koalisatsioonivalitsused - sõltumine väikestest parteidest - keerukas häältelugemine
· Ülejäänud hääled lähevad jaotamisele üleriigiliselt. Üleriigiline kompensatsiooni mandaat, mis arvutatakse välja väga keerulise mudeli, d´Hondti jada alusel. Need jagatakse suletud nimekirja alusel. Tallinnas on 8 valimisringkonda: · Haabersti · Kesklinn · Kristiine · Lasnamäe · Mustamäe · Nõmme · Pirita · Põhja-Tallinn Põhilised isikukvoodi täitjad: · E.Savisaar sai 10 isikumandaati täis. Ehk tänu temale sai veel 9 erakonna kaaslast mandaadi.(40 000 häält) · Toomas kivimägi, Pärnumaa maavanem.(5050 häält) · Tertu linnapea, Urmas Kruuse. (6000 häält) Ainult kohalikeomavalitsuste valimistel võib moodustada valimisliite. Valdavalt valiti viimastel valimistel valimisliite.(kaart: Valimisliidud tegid enam kui pooltes omavalitsustes puhta töö.) SISUKORD 1. Vabad valimised..............................3 2. Peamised valimissüsteemid................
Liidunõukogu 69 liiget esindavad liidumaade huve. Liikmed määravad liidumaade valitsused ja neid võidakse alati tagasi kutsuda. Iga liidumaa võib rahvaarvust sõltuvalt esitada 3-6 liiget, kes tohivad hääletada ainult blokina. Liidupäeva 299 liiget valib rahvas enamusvalimistel ühemandaadilistest ringkondadest, 299 liiget proportsionaalsuse põhimõttel parteinimekirjade järgi. Erakondlik valimiskünnis on 5% või kolm isikumandaati. Parlamendiliikmete volitused kestavad neli aastat. Valida võivad vähemalt 18- aastased. Eesti on parlamentaarne vabariik, kus seadusandlikku võimu teostab parlament ehk Riigikogu. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel, seejuures kehtib 5% valimiskünnis. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21. eluaastast
Igas ringkonnas 1 võitja, kes saab parlamenti, teiste hääled lähevad kaduma. Enamasti võimul üks partei. Plussid: ühehäälsed otsused Miinused: Palju hääli läheb kaduma Nt USA, Sb, India Proportsionaalne e võrdeline süsteem - Erakonnad saavad parlamendis kohti võrdeliselt nende häältega. Ringkonnad mitme mandaadilised. Mandaatide arv väheneb elanike arvuga. Isikumandaat - kui inimene kogub kindla arvu hääli Nt: 5000(kvoot) Ringkonnamandaat - kui keegi ei saa isikumandaati täis, siis võetakse kokku erakonna kvoot ja edasi võetakse erakonna kaks kõige rohkem hääli saanud liiget. Kompensatsioonimandaat - kui valimiste tulemusena kõiki saadiku kohti täis ei saadud, siis need jagatakse kõige rohkem hääli saanud kandidaatide vahel ära. Miinus: Ebastabiilne valitsus. Hübriidne - Pooled saadikud valitakse majoritaarse süsteemi alusel ja pooled proportsionaalse alusel. 2) Eesti osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides ja panus nende tegevusse
valimissüsteemi juures palju parteidest. 1999.a valimistel naiste osakaal valimisnimekirjades ja neist Riigikogusse pääsenud naiste osakaal polnud selges vastavuses. Suhteliselt kõige rohkem sai naisi parlamenti Isamaaliidust ja Koonderakonnast. Naised valimisnimekirja esiosas. Kuni säilub praegune valimissüsteem, on paigutus valimisnimekirja eesotsas otsustava tähendusega tegur pea kõigile naistele ja suuremale osale meestele. Isikumandaati naised üldiselt ei saa (ainsaks erandiks on seni Siiri Oviir 1999.a. valimistel), nime- kirjamandaadiga saavad naistest parlamenti väga vähesed, ülejäänud naiste jaoks on kompensatsioonimandaadid. Poliitikaga tegelevad ja sellest huvitatud naised ootasid nihet sugude võrdsuse suunas 1999.a. riigikogu valimistel. Selleks andis alust nimekirjades olevate naiste suurem osakaal. Kandideeris 508 naist, see moodustas 26,9% kandidaatidest. Valimisnimekirjade esiosas oli aga naisi vähe. 1999.a
Tartu näitel: - Valijaid 70 968 (määrab mandaatide hulga - 8) - Valimas käis 46 229 osalus 65,1% - Isikukvoot: 46 229 : 8 = 5735,88 ISIKUMANDAADIKS vajalik 5735 häält (ainult Urmas Kruuse 6254) - Varasemalt Ansip ja Jänes (isikumandaadi saavad vaid linnapead) - Individuaalne tulemus! (2011. aastal 14 isikumandaati) - Ringkonnamandaadid: Piirangud: - 5% üle riigi (erakonnad, kes ületavad valimiskünnise) erakond peab olema populaarne üle terve riigi (ei saa olla regionaalne erakond; regionaalsed parteid võiks tekkida nt Ida-Virumaal venelastest kodanike partei; Saaremaal ja Hiiumaal Saartepartei; Petseripartei) - Vähemalt 10% isikukvoot ringkonnas(nt Tartus 10% 5735 häältest ehk 573 häält)
valimisringkondades antud hääled. Need erakonnad, mis kogusid üleriigiliselt alla 5% häältest, langevad edasisest konkurentsist välja. Järgneb ringkonnamandaatide jaotamine. Ringkonnamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjades ümber vastavalt saadud häälte arvule. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna mandaadiks loetakse ka isikumandaati. Mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk moodustab vähemalt 75% lihtkvoodist. Valituks osutuvad erakonna üleriigilises nimekirjas eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist (häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool). Valimisringkonnas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jagatakse
annaabi.ee 
