Erakonnad seavad üles nimekirjad, üksikkandidaadid kandideerivad ise. 2014. aastal valiti Europarlamenti Kaja Kallas-RE, Tunne Kelam-IRL Andrus Ansip, keda asendas Urmas Paet-RE Marju Lauristin-SDE Yana Toom-KE Indrek Tarand-üksikkandidaat Riigikogu häältelugemisvoorudes jagatakse 3 liiki mandaate. I voor isikumandaadid II voor ringkonnamandaadid III voor kompen- satsioonimandaadid Kui- Tuleb saada lihtkvoot Tuleb ületada valimiskünnis 5% Suletud nimekirjad das arvutatakse läbi d
o Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele häälte ülekandmise põhimõte · Mandaadid o Isikumandaat lihtkvoodi täis saanud isik Lihtkvoot = kehtivad hääled / mandaatide arv ringkonnas Erakonnad ei võida midagi, kuna isikumandaadi võitnud kandidaadid arvestatakse ringkonnamandaatide hulka o Ringkonnamandaat erakonna poolt antud hääled liidetakse ja jagatakse lihtkvoodiga o Kompensatsioonimandaat isikumandaadid + ringkonnamandaadid ei täida ära kõiki mandaate Üleriigiliselt erakonna poolt antud hääled liidetakse, jagatakse modifitseeritud d'Hondti jadaga Eesti erakonnad (3.5) Eesti Keskerakond (1991) · Esimehed: E. Savisaar, S. Oviir, A. Veidemann, E. Savisaar + Eesmaa, Simson, Reps, Laanet, Must, Vitsut, Ratas, Võsa jne · Liikmeid üle 12 000 · Riigikogus 26, Euroopa Parlamendis 2 kohta, absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus
Valimisringkond nr 8 (Järva- ja Viljandimaa) 7 mandaati Valimisringkond nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) 8 mandaati Valimisringkond nr 10 (Tartu linn) 8 mandaati Valimisringkond nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) 9 mandaati Valimisringkond nr 12 (Pärnumaa) 8 mandaati Kuidas mandaadid jaotatakse? • Kõigepealt selgitatakse välja isikumandaadid. Selleks jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Iga kandidaat, kes saab lihtkvoodiga võrdselt või rohkem hääli, osutubki isikumandaadiga valituks. • Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult need erakonnad, kes koguvad üle riigi vähemalt 5% kehtivatest häältest ehk ületavad valimiskünnise. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga
12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised) Valimistel osalevad erakonnad esitavad üleriigilise valimisnimekirja (suletud), ringkondade, valimisnimekirjad (avatud) Lubatud ka üksikkandidaatide osalus Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus I voor: ISIKUMANDAADID Mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat II voor: RINGKONNAMANDAADID Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis ) Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi
12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised) Valimistel osalevad erakonnad esitavad üleriigilise valimisnimekirja (suletud) ringkondade valimisnimekirjad (avatud) Lubatud ka üksikkandidaatide osalus Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus · I voor: ISIKUMANDAADID Mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat · II voor: RINGKONNAMANDAADID Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis ) Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi
n 12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised) n Valimistel osalevad erakonnad esitavad n üleriigilise valimisnimekirja (suletud) n ringkondade valimisnimekirjad (avatud) n Lubatud ka üksikkandidaatide osalus n Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv n Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot n Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus n I voor: ISIKUMANDAADID n Mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne n Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat n II voor: RINGKONNAMANDAADID n Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis) n Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab
Tartu 10 kandidaati kogusid 15 798 häält ning seega oli isiku kvoot 15 798 : 5735,88= 2,754 (isikukvoot seega 2,75) o Esimestel valimistel pärast taasiseseisvumist oli kvoodiks 1.0, mille alusel oleks reformierakond saanud 2 kohta (2 täisarvu, 0,75 jäi üle) o Nüüd on kvoot 0,75. Seega sai Ref. 3 kohta, sest 2,75 sisse mahub 0,75 kolm korda o Selle 3 koha sisse, mille ref sai (või saab mis tahes erakond mis tahes arvu) lähevad ka isikumandaadid. Seega, kuna Kruusel oli juba isikumandaat olemas, sai RK koha veel 3-1=2 kandidaati. Need 2 tulevad erakonna pingerivi alusel o Alati ei pruugi ringkonnamandaatide ja isikumandaatidega piirkonna mandaatide arv täituda ja järele jääb veel kohti. Need täidetakse kompensatsioonimandaatidega · Kompensatsiooni mandaadid o Piirangud: 1.) Erakond peab ületama valimiskünnise 2.) Personaalne
12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised) Valimistel osalevad erakonnad esitavad a. üleriigilise valimisnimekirja (suletud) b. ringkondade valimisnimekirjad (avatud) Lubatud ka üksikkandidaatide osalus Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus: I voor: ISIKUMANDAADID Mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat II voor: RINGKONNAMANDAADID Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis) Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi
Avatud nimekirjade puhul saab valija anda endale meelepärasele isikule (A, B, C, D) hääle. Suletud nimekirjade puhul on nimekiri olemas, kuid hääl läheb erakonnale. Valimissüsteemid Proportsionaalne vs- nimekirja valimine. Majoritaarne vs- isikute vahel valimine, häälekadu, ühemandaadiline ringkond. Valimistulemuste kindlakstegemine 101 parlamendikohta, 12 mitmemandaadilist ringkonda. Riigikogu valimised: Isikumandaadid- vrk-s lihtkvoodi alusel, üksikkandidaadi ja erakondade, kes koguvad alla 5%, kasuks (isiklikult kogutud, millega osutuvad valituks; riigikogu valimise seadus §62); Ringkonnamandaadid- vrk-s lihtkvoodi alusel (nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% (künnis) häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Need liidetakse kokku ja jagatakse lihtkvoodiga);
registrisse. Iga kandidaadi eest tasub ülesseadja rahatagatise ehk kautsjoni (kaks alampalka). Kautsjoni saavad tagasi need kandidaadid, kes osutusid valituks või said valimisringkonnas hääli vähemalt 1/2 lihtkvoodi ulatuses või kelle nimekiri pääses Riigikokku. Kandidaatide nimekirjad tuleb ülesseadjatel esitada kahel kujul: o ringkondade kaupa, o üleriigiliste koondnimekirjadena. Riigikokku pääsemiseks on kolm võimalust: Kolme liiki mandaadid o isikumandaadid - saab see kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli - Lihtkvoot - Valijate arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga. Lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis. Näiteks kui mingis ringkonnas osaleb valimistel 44 000 valijat ja mandaate oli 11, siis läheb lihtkvoodi täiskogumiseks vaja vähemalt 44 000 : 11 = 4000 häält. Lihtkvoodi jagu hääli kogunud kandidaat saab Riigikokku ka siis, kui ta
kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust. Rahvaesindajaks saab kandideerida samadel tingimustel, kuid vanusepiiriks on 21 eluaastat. •Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada 12 valimisringkonnas. Kõigist ringkondades ülesseatud kandidaatidest koostab erakond üleriigilise nimekirja. 3.4 Kuidas mandaadid jaotatakse? •Kõigepealt selgitatakse välja isikumandaadid. Selleks jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Iga kandidaat, kes saab lihtkvoodiga võrdselt või rohkem hääli, osutubki isikumandaadiga valituks. •Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult need erakonnad, kes koguvad üle riigi vähemalt 5% kehtivatest häältest ehk ületavad valimiskünnise. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga
- Kodus hääletamine kast tuuakse koju - Välisriigis hääletamine saatkonnas, konsulaadis - Elektrooniline hääletamine välisriigis (Vabariigi valimiskomisjoni kodulehel) - Kirja teel hääletamine - Tavahääletamine valimispäeval hääletamine Arutatakse ka m-hääletamist (kontroll antaks üle mobiilsidefirmadele) Valimistulemuste kindlakstegemine (RVS §62): - Esimeses etapid jaotatakse isikumandaadid: Tartu näitel: - Valijaid 70 968 (määrab mandaatide hulga - 8) - Valimas käis 46 229 osalus 65,1% - Isikukvoot: 46 229 : 8 = 5735,88 ISIKUMANDAADIKS vajalik 5735 häält (ainult Urmas Kruuse 6254) - Varasemalt Ansip ja Jänes (isikumandaadi saavad vaid linnapead) - Individuaalne tulemus! (2011. aastal 14 isikumandaati)
kokku kogusid ja vastavalt sellele osutuvad ümberkujundatud nimekirja eesotsast valituks.2003.a. alates saab erakond lisamandaadi ka juhul kui 54 on saanud vähemalt 75% lihtkvoodist. Ringkonna mandaadist lahutatakse maha erakondadele samas ringkonnas saadud isikumandaadid. 1995.a. valimistest kehtib ka üks piirang – valituks osutuvad ainult need kandidaadid, kes koguvad vähemalt 10% antud ringkonna isikukvoodist. 3.) Kompensatsioonimandaadi kaudu – see on meie valimissüsteemi kõige keerulisem variant, eeldades enne järgmist: Üleriikliku hierarhilise nimekirja olemasolu, mis valimiste käigus ei muutu; Nimekiri peab üle vabariigi saama vähemalt 5% häältest
nimekiri saab kohti niipalju, kui mitu täisisikukvooti need kandidaadid kokku kogusid ja vastavalt sellele osutuvad ümberkujundatud nimekirja eesotsast valituks. 2003.a. alates saab erakond lisamandaadi ka juhul kui on saanud vähemalt 75% lihtkvoodist, eesmärgiga suurendada ringkonnamandaadi osakaalu. Enamus kohtadest jagataksegi ära ringkonnamandaadi kaudu. Ringkonna mandaadist lahutatakse maha erakondadele samas ringkonnas saadud isikumandaadid. 1995.a. valimistest kehtib ka üks piirang – valituks osutuvad ainult need kandidaadid, kes koguvad vähemalt 10% antud ringkonna isikukvoodist. 3) Kompensatsioonimandaadi kaudu – see on meie valimissüsteemi kõige keerulisem variant, mille kaudu jagatakse u 20% kohtades ja eeldades enne järgmist: üleriikliku hierarhilise nimekirja olemasolu, mis valimiste käigus ei muutu. nimekiri peab saama üle riigi vähemalt 5% häältest.
annaabi.ee 
