Eesti vabariigi valimissüsteem Eestis on valimised proportsionaalsed ja saadud häälte arv peab ületama 5 % künnise. Näiteks: Oru valimisringkonnas on 150000 hääletajat. Osaleb valimistel 50 % ehk 75000 hääletajat. I voor- isikumandaadi jagamine Isikumandaat on lihtkvoodi täis saanud isik. Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Oru vallas oli mandaate 5. Lihtkvoot = 75000 : 5 = 15000 II voor-nimekirja mandaat Valituks osutub, kes on ületanud 5 % künnise. 5 % künnis tähendab seda, et erakonnale antud hääled peavad ületama viit protsenti hääletajate arvust. Näiteks on 2 parteid: Peakapsa partei ja Rooskapsa partei.
KORDAMISKÜSIMUSED TEEMABLOKI „RIIGIVÕIMU TASANDID“ (TEEMAD 3.1 – 3.5) KOHTA 1.Miks ei või Riigikokku kandideerida kaadrikaitseväelane? sest ta osaleb Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses 2.Kui vanalt võib Eesti kodanik kandideerida Riigikokku? 21eluaastast 3.Kuidas pääsetakse Riigikokku isikumandaadi alusel? Valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatide arvuga. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. 4.Kas Riigikogu liikmete arvu peaks vähendama ning kui suur see võiks olla? Palun põhjendage oma vastust. Arvan, et ei peaks vähendama, sest kui on väiksem valitsus, siis on ka arvesse võetavaid arvamusi vähem. 5.Kes kuulutab välja Riigikogu poolt vastuvõetud seadused? Vabariigi president 6
Eestis on parlament ühekojaline Riigikogu, riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. Erakonnad saavad kandidaadid üles seada 12. Valimisringkonnas. Valimistulemused tehakse kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades lihtkvoodi meetodit. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. Soome-Eduskund(200 liiget), Rootsi-Rikstag(349), Läti-Saeima(100), Venemaa-Riigiduum(450),nSuurbritannis 2- kojaline Inglise parlament. USA-kongress(2-kojaline). 1920-I Riigikogu. Praegu on 12. Riigikogu. Riigikogu ülesanded: menetleda ja vastu võtta seadusi § 65. Kinnitab riigieelarve, ratifitseerib välislepinguid. Korraldab rahvahääletusi, kontrollib täidesaatvat võimu. Kokku on 11 alatist komisjoni- komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid, kontrollivad
d) President valitakse iga 5 aasta järel. (PS §60, 79, 92, 156) (Vastus: Vabariigi valitsuse volitused kestavad teatud sündmuse saabumiseni, seega on ebaôige väide c.) 13. Kes osutusid valituks? Loe läbi järgmine tekst. Valimisringkonnas on registreeritud kolm erakonda ja kaks üksikkandidaati. Valimisringkonnas on 10 mandaati. Valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel mandaatide arvuga. Lihtkvoodi (isikumandaadi) alusel osutub valituks kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi vôi on sellega vôrdne. Pärast isikumandaadi jaotamist jaotatakse ringkonnamandaadid. Ringkonnamandaatide jagamisel ei osale üksikkandidaadid. Ringkonnamandaadid jaotatakse nende erakondade vahel, mille kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. Erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt alla 5% häältest, langevad konkurentsist välja.
Seda kasutab näiteks Vene föderatsioon. VALIMISED EESTIS Valitakse kas Riigikogu või kohalikkeomavalitsusi. Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem. Valitakse iga 4 aasta tagant. Kohtade jagamisel lähevad jagamisele kolme liiki mandaadid: · Arvutatakse välja ringkonna lihtkvoot. Kõik kehtivad hääled jagatakse mandaatide arvuga. Need kandidaadid, kes saavad lihtkvoodi jagu hääli saavad isikumandaadi. · Järgmisena, arvutatakse välja ringkonna mandaat. Partei nimekirjad saavad kohti lihtkvoodi alusel saavad. Kasutusel lahtised nimekirjad. Mandaatide jagamisel saavad kohti ainult need parteid, kes saavad üleriigiliselt rohkem kui 5%, mida nimetatakse ka valimiskünniseks. · Ülejäänud hääled lähevad jaotamisele üleriigiliselt. Üleriigiline kompensatsiooni mandaat, mis arvutatakse välja väga keerulise mudeli, d´Hondti jada alusel. Need
8. EV Riigikogu valimistel 9-mandaadilises valimisringkonnas N käis hääletamas (kehtivate hääletussedelite arv) kokku 63000 valijat. Üleriigilise valimiskünnise ületanud erakonna X antud ringkonna avatud tüüpi valimisnimekirjas said kandidaadid hääli järgmiselt: A: 3600 B: 1800 C: 8200 D: 2500 E: 7500 F: 5400 Kes nimetatud kandidaatidest ning missuguses järjekorras sai(d) isikumandaadi ja kes ringkonna- mandaadi? LKv: 63000/9 =7000 1- C isikumandaat 2- E isikumandaat 3- F ringkonnamandaat 4- A 5- D 6- B 9. Valimistel said 5 erakonda alltoodud arvu hääli. Missugused erakonnad ja mis järjekorras said mandaadi, kui kokku jagati 7 mandaati jagajate (ehk nn kõrgema keskmise) meetodil, kus jagajad moodustavad d'Hondti jada (1, 2, 3, 4, ...)? A: 84000 B: 66000 C: 48000 D: 27000 E: 18000
„RIIGIVÕIMU TASANDID“ (TEEMAD 3.1 – 3.5) 1.Miks ei või Riigikokku kandideerida kaadrikaitseväelane? Et vältida relvastatud struktuuride politiseerumist ja nende ärakasutamist erakondlikes huvides. 2.Kui vanalt võib Eesti kodanik kandideerida Riigikokku? Alates 21-aastaselt. 3.Kuidas pääsetakse Riigikokku isikumandaadi alusel? Kandidaat, kes kogub ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli (kui näiteks meie valimisrongkonnas on lihtkvoot 4500, siis kandidaat kes kogub 4500 või nt 4501 on isikumandaadiga valitud, sõltumata sellest, kus ta nimekirjas asub). 4.Kas Riigikogu liikmete arvu peaks vähendama ning kui suur see võiks olla? Palun põhjendage oma vastust. Ma arvan, et piisab 50 saadikust, sest meie riik on nii väike ja me ei vaja nii suurt parlamenti. 5
1992 oli ka kodanike valimisliidud. o Hiljem keelustati valimisliitude osalemine parlamendi valimistel o Alates 2003 aastast võivad erakonnad esitada pralamendivalimistele 125 kandidaati ehk iga ringkonna mandaatide arv +2 o Valituks on võimalik saada kolmel erineval viisil: Isikumandaat Ringkonnamandaat Kompensatsiooni mandaat · Isikumandaat o Mandaadi arv oleneb valijaskonna arvust o Isikumandaadi saamiseks tuleb koguda mingi arv hääli, mis selgub alles pärast valimisi. See selgub, kui ringkonna kogu häälte arv jagatakse ringkonna mandaadi arvuga. Näide: Tartus oli viimastel valimistel 46 229 hääletajat. Kui jagada see arv ringkonna mandaatide arvuga, mis on 8, siis saame, et: 46229:8=5735,88. Nüüd see arv ongi isikumandaadi saamiseks vajalik hulk. Tartus suutis selle koguda vaid Urmas Kruuse.
Valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel, mis tähendab seda, et esinduskogu mandaadid (valimisringkonnale eraldatud saadikukohad) jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga. Seejuures kehtib 5% valimiskünnis, mis tähendab seda, et riigikokku pääsevad need kandidaadid, kes on saanud vähemalt 5% häältest, kas häälte üldarvust või häälte koguarvust mingis valimisringkonnas. Koha riigikogus võib saada ka isikumandaadi alusel valimisringkonnas. Riigikogu valimistel jaotatakse kohad ringkondade vahel kasutades Hare'i kvooti. Sisuliselt jagatakse valimisõiguslike kodanike arv ringkonnas kogu valimisealiste kodanike arvuga ja korrutatakse 101-ga; iga ringkond saab esiteks, selle korrutise täisosa jagu mandaate (näiteks 10,9=10) ja arvutatakse ülejääk (näites: 10,9- 10=0,9); niimoodi ülejäänud kohad jaoks järjestatakse ringkonnad suurima ülejäägi põhjal
Teatud leevendust sellele annab hübriidne valimissüsteem, kus kasutatakse korraga majoritaarset ja proportsionaalset süsteemi. Sellisel juhul valitakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise alusel. Antud süsteemi rakendatakse näiteks Venemaal, Leedus ja Ungaris. Mõistmaks Riigikogu valimistulemuste lugemise keerukust, on see alljärgnevalt ära toodud. Esmalt määratakse kindlaks isiku-, seejärel ringkonna- ja lõpuks kompensatsioonimandaat. Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodijagu hääli. Lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis. Näiteks kui mingis ringkonnas osaleb valimistel 44 000 valijat ja andaate on 11, siis läheb lihtkvoodi täiskogumiseks vaja vähemalt 44 000 : 11 = 4000 häält. Lihtkvoodi jagu hääli kogunud kandidaat saab Riigikokku ka siis, kui ta kandideerib üksikkandidaadina või kui tema nimekiri tervikuna ei ületa häälte künnist (5%).
Harei kvoodi ehk lihtkvoodi puhul jagatakse valimisringkonna esindajakohtade arvuga. Dhonti meetodik kasutatakse eestis . 12 Valimisringkonda Eestis: Erakonnad koostavad üleriigilised valimisringkonnad, suletus. Ringkondades valimisnimekirjad. Avatud. Lubatud on üksikkandidaadi osalus I voor:Valimaskäinud inimeste arv jagatakse mandaatide arvuga_KVOOT Inimene, kes kogub kvoodi jagu hääli saab isikumandaadi- kvoodi meetodiga o Üksikkandidaadi ainuke võimalus saada mandaat II voor:avatud nimekiri-järjestatakse ümber vastavalt häälte arvule ringkonnamandaadid Jagatakse erakondade vahel ,keskogusid üle riigi vähemalt 5% valimiskünnist Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati , kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi
mitmeparteilised valitsuskoalitsioonid või vähemusvalitsused. Liigset killustatust aitab osaliselt vältida häältekünnise kehtestamine. (Eesti Riigikogu valimistel kehtib 5%, Läti Seimi valimistel 4%, Israeli Knesseti valimistel 1%, Kreeka parlamendi valimistel 17% jne.) Kui valimisnimekiri seaduses ettenähtud künniseprotsenti ei ületa, jääb ta parlamendist välja. Eestis võib kandidaat siiski parlamenti pääseda seda reeglit eirates, kuid siis peab ta koguma isikumandaadi jagu hääli. Mitmes riigis (näit Saksamaal) valitakse pool parlamendi koosseisust parteinimeldrjade kaupa võrdelisuse põhimõttel, teine pool aga ühemandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse põhimõttel. Lähtudes valimissüsteemist ja sellest, kas tegemist on presidentaalse või parlamentaarse riigiga, saab demokraatlikke riike liigitada neljaks erinevaks põhitüübiks. Seda iseloomustab järgmine tabel: Presidentaalne
osalusprotsent kõrge ka tänapäeval. 4. VALIMISED EESTIS Valitakse kas Riigikogu või kohalikkeomavalitsusi. Eestis kehtib proportsionaalne valimissüsteem. Valitakse iga 4 aasta tagant. Kohtade jagamisel lähevad jagamisele kolme liiki mandaadid: · Arvutatakse välja ringkonna lihtkvoot. Kõik kehtivad hääled jagatakse mandaatide arvuga. Need kandidaadid, kes saavad lihtkvoodi jagu hääli saavad isikumandaadi. · Järgmisena, arvutatakse välja ringkonna mandaat. Partei nimekirjad saavad kohti lihtkvoodi alusel saavad. Kasutusel lahtised nimekirjad. Mandaatide jagamisel saavad kohti ainult need parteid, kes saavad üleriigiliselt rohkem kui 5%, mida nimetatakse ka valimiskünniseks. · Ülejäänud hääled lähevad jaotamisele üleriigiliselt. Üleriigiline kompensatsiooni mandaat, mis arvutatakse välja väga keerulise mudeli, d´Hondti jada alusel. Need
Valimiskomisjon. Esimees Heiki Sibul. -Registreerib kandidaadid -Korraldatakse valimisjaoskondade tööd -Koostab valijate nimekirjad -Annab pidevalt valimistulemuse kujunemise kohta ------------------------------------------------------------------------------ -Valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni -Kontrollib erakondade kulusid(valimiskampaaniad) 63% ***ÜLESANDED Ülesanne Kehtivate häälte arv: 52828 Mandaatide arv: 10 Lihtkvoot: 5282.8 Isikumandaadi said: Milvi Rabarber, Maiki Mustsõstar, Karl Kask 5% künnis: 18622.7 Künnise ületasid: Kõik erakonnad Okaspuud kokku: 7583 Lehtpuude kokku: 7905 Põõsaste kokku: 6486 Mandaatide arv: Okaspuud kokku: 7583 : 5282,8=1,43 =1 Lehtpuude kokku: 7905: 5282,8=1,5 = 2 Põõsaste kokku: 6486: 5282,8=1,23 = 1 Isikumandaadi alusel: Karl Kask, Maili Mustsõstar, Milvi Rabarber Ringkonnamandaadi alusel: Silvi Kuusk, Karl Kask, Peep Lepp, Maiki Mustsõstar 5% valimiskünnis on vajalik
Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad valimiskünnis 5% Eestis tulemuseks on mitmeparteiline poliitiline süsteem ja parlament Riigikogu valimissüsteem - valimisringkondades jagatakse isikumandaate ja ringkonnamandaate. Lihtkvoot arvutatakse kehtivate häälte arv ringkonnas / ringkonna mandaatide arv 5% künnise ületanud erakonnad osalevad ringkonna ja kompensatsioonimandaatide jagamisel Isikumandaadi saab persoon, kes ületab ringkonna lihtkvoodi Ringkonnamandaat - osalevad erakonnad, kes ületasid 5% valmiskünnise Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga Erakond saab nii palju mandaate, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti ( miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid) Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule.
Eesti valimissüsteem · Proportsionaalsed valimised, 5% künnis, 12 ringkonda, igas 6-13 mandaati · Valituks osutumiseks peab kandidaat koguma hääle miinimumnormi kvoodi o Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele häälte ülekandmise põhimõte · Mandaadid o Isikumandaat lihtkvoodi täis saanud isik Lihtkvoot = kehtivad hääled / mandaatide arv ringkonnas Erakonnad ei võida midagi, kuna isikumandaadi võitnud kandidaadid arvestatakse ringkonnamandaatide hulka o Ringkonnamandaat erakonna poolt antud hääled liidetakse ja jagatakse lihtkvoodiga o Kompensatsioonimandaat isikumandaadid + ringkonnamandaadid ei täida ära kõiki mandaate Üleriigiliselt erakonna poolt antud hääled liidetakse, jagatakse modifitseeritud d'Hondti jadaga Eesti erakonnad (3.5) Eesti Keskerakond (1991) · Esimehed: E. Savisaar, S. Oviir, A. Veidemann, E
isiklikud mandaadid ja häälte ülekandmise süsteem. (Eestis avatud, ehk vastavalt häälte arvule erakonna nimekirjad. Valimis- künnis 5% ) Eestis tulemuseks on mitmeparteiline poliitiline süsteem ja parlament. Riigikogu valimissüsteem - valimisringkondades jagatakse isikumandaate ja ringkonnamandaate. Lihtkvoot arvutatakse kehtivate häälte arv ringkonnas/ringkonna mandaatide arv. 5% künnise ületanud erakonnad osalevad ringkonna ja kompensatsioonimandaatide jagamisel. Isikumandaadi saab persoon, kes ületab ringkonna lihtkvoodi. Ringkonnamandaat- osalevad erakonnad, kes ületasid 5% valmiskünnise. Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii palju mandaate, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti (miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid). Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule. 75% reegel - kui erakond saab
1) Lihtkvoot ehk isikumandaat – kehtivad hääled jagatud mandaatide hulgaga. Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. See põhimõte on püsinud muutumatult kõikidel valimistel: kehtivad hääled ringkonnas kvoot = --------------------------------- mandaatide hulk ringkonnas See võimalus on ka ainuke üksikkandidaatide jaoks. Isikumandaatide hulk jääb 10-15 inimese juurde (kõige rohkem 1992, kui isikumandaadi sai 17 isikut). 2) Ringkonnamandaadi kaudu - iga erakond esitab konkreetses ringkonnas oma kandidaatide nimekirja, mis vastavalt kogutud häältele kujundatakse ümber. Kas ja kui palju see nimekiri kohti saab, sõltub kolmest asjaolust: erakond peab üle riigi koguma vähemalt 5% kehtivatest häältest, erakond peab oma kandidaadid üles seadma vähemasti kahes ringkonnas, nimekiri saab kohti niipalju, kui mitu täisisikukvooti need kandidaadid kokku kogusid ja vastavalt sellele
Erakond b. Mis on kautsjon? Miks kautsjonit vaja on? Riigikogu valimistel tuleb iga kandidaadi kohta tasuda kautsjon (suurus: kahekordne kuupalga alammäär) Kautsjoni eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ebatõsiste kandidaatide osalemist. c. Valimiskünnis Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. d. Isikumandaat Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli (lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis). e. Ringkonnamandaat Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus. f
RIIGIKOGU VALIMISTE SÜSTEEM 1. Isikumandaat – Kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab otse Riigikokku 2. Ringkonnamandaat: * Erakond on ületanud 5% valmiskünnise. * Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga. * Mandaatite arv on võrdne sellega, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti (miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid), arvu ei ümardata. * Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule. 3. Kompensatsioonimandaadid: * Erakond on ületanud 5% valimiskünnise. * Iga erakonna võrdlusarvude arvutamisel jäetakse vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond valimisringkondades kvootide põhimõttel.
osalemist. c. Valimiskünnis Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. d. Isikumandaat Kõigepealt jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, osutub valituks ehk teisisõnu, sai isikumandaadi. e. Ringkonnamandaat Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud häälte arv liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Neid mandaate nimetatakse ringkonnamandaatideks. f
Erakond b. Mis on kautsjon? Miks kautsjonit vaja on? Riigikogu valimistel tuleb iga kandidaadi kohta tasuda kautsjon (suurus: kahekordne kuupalga alammäär). Kautsjoni eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ebatõsiste kandidaatide osalemist. c. Valimiskünnis Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. d. Isikumandaat Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli (lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis). e. Ringkonnamandaat Ringkonnamandaat: Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus. f
Erakond b. Mis on kautsjon? Miks kautsjonit vaja on? Riigikogu valimistel tuleb iga kandidaadi kohta tasuda kautsjon (suurus: kahekordne kuupalga alammäär). Kautsjoni eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ebatõsiste kandidaatide osalemist. c. Valimiskünnis Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. d. Isikumandaat Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli (lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis). e. Ringkonnamandaat Ringkonnamandaat: Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus. f
või kongress). Eesti on jagatud valimisringkondadeks. Hääletada saab ainult elukohajärgses valimisringkonnas kandideerijate poolt. Valijale antakse valimisjaoskonnas isikut tõendava dokumendi esitamisel allkirja vastu hääletussedel. Valija annab oma hääle ühele selles ringkonnas ülesseatud kandidaadile, märkides selle kandidaadi numbri valimiskabiinis kardina taga oma valimissedelile. Riigikokku pääsemiseks on kolm võimalust. Isikumandaat Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis. Näiteks kui mingis ringkonnas osaleb valimistel 44 000 valijat ja mandaate oli 11, siis läheb lihtkvoodi täiskogumiseks vaja vähemalt 44 000 : 11 = 4000 häält. Lihtkvoodi jagu hääli kogunud kandidaat saab Riigikokku ka siis, kui ta kandideerib üksikkandidaadina või kui tema nimekiri tervikuna häälekünnist ei ületa. Ringkonnamandaat
Valimistulemuste kindlakstegemine (RVS §62): - Esimeses etapid jaotatakse isikumandaadid: Tartu näitel: - Valijaid 70 968 (määrab mandaatide hulga - 8) - Valimas käis 46 229 osalus 65,1% - Isikukvoot: 46 229 : 8 = 5735,88 ISIKUMANDAADIKS vajalik 5735 häält (ainult Urmas Kruuse 6254) - Varasemalt Ansip ja Jänes (isikumandaadi saavad vaid linnapead) - Individuaalne tulemus! (2011. aastal 14 isikumandaati) - Ringkonnamandaadid: Piirangud: - 5% üle riigi (erakonnad, kes ületavad valimiskünnise) erakond peab olema populaarne üle terve riigi (ei saa olla regionaalne erakond; regionaalsed parteid võiks tekkida nt Ida-Virumaal venelastest kodanike partei; Saaremaal ja Hiiumaal Saartepartei; Petseripartei)
Eesti parlamendi valimissüsteem (isiku-, ringkonna- ja kompensatsiooni-mandaat) Kuidas kandidaat osutub valituks Riigikogu valimistel? Kolm + üks võimalust: 1.) Lihtkvoot ehk isikumandaat – kehtivad hääled jagatud mandaatide hulgaga. Valituks osutub kandidaat, kelle antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. See põhimõte on püsinud muutumatult kõikidel valimistel: kvoot=kehtivad hääled ringkonnas/mandaatide arv ringkonnas. Isikumandaadi kaudu valituks osutunud Riigikogu liikmeid ei ole olnud eriti palju: 1992.a – 17, 1995.a – 15, 1999.a – 11, 2003.a – 14, 2007.a – 10 (esimesena välja Jüri ratas 0,998). See võimalus on ka ainuke üksikkandidaatide jaoks. 2.) Ringkonnamandaadi kaudu – iga erakond esitab konkreetses ringkonnas oma kandidaatide nimekirja, mis vastavalt kogutud häälte arvule kujundatakse ümber. Kas ja kui palju see nmekiri kohti saab, sõltub kolmest asjast:
kongress). Eesti on jagatud valimisringkondadeks. Hääletada saab ainult elukohajärgses valimisringkonnas kandideerijate poolt. Valijale antakse valimisjaoskonnas isikut tõendava dokumendi esitamisel allkirja vastu hääletussedel. Valija annab oma hääle ühele selles ringkonnas ülesseatud kandidaadile, märkides selle kandidaadi numbri valimiskabiinis kardina taga oma valimissedelile. Riigikokku pääsemiseks on kolm võimalust. Isikumandaat Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis. Näiteks kui mingis ringkonnas osaleb valimistel 44 000 valijat ja mandaate oli 11, siis läheb lihtkvoodi täiskogumiseks vaja vähemalt 44 000 : 11 = 4000 häält. Lihtkvoodi jagu hääli kogunud kandidaat saab Riigikokku ka siis, kui ta kandideerib üksikkandidaadina või kui tema nimekiri tervikuna häälekünnist ei ületa. Ringkonnamandaat
Valimiskomisjon. Valimistulemused tehakse kindlaks kolmeetapiliselt. Kõigepealt selguvad valimisringkonnas isikumandaadiga otse Riigikokku saajad. Selleks jagatakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arv mandaatide arvuga. Näiteks on ühes valimisringkonnas 10 mandaati, kehtivaid hääli anti 30 000. Lihtkvoodiks on sel juhul 3000. Vähemalt nii palju hääli saanud kandidaadid saavadki Riigikokku isikumandaadi alusel. Selliseid pole tavaliselt kuigi palju eelmistel parlamendivalimistel kogu riigi peale 14. Nüüd tuleb mängu 5% künnis, mille arvutamisel liidetakse kokku erakonnale kõigis valimisringkondades antud hääled. Need erakonnad, mis kogusid üleriigiliselt alla 5% häältest, langevad edasisest konkurentsist välja. Järgneb ringkonnamandaatide jaotamine. Ringkonnamandaatide jaotamiseks reastatakse kandidaadid ringkonnanimekirjades ümber vastavalt saadud häälte arvule
annaabi.ee 
