Kvantiteet erineb täiskasvanutest ehk täiskasvanute tunnistused on tavaliselt pikemad ja detailsemad. Kui lapsed saavad ise rääkida või kasutatakse avatud küsimusi, siis annavad ka väga väikesed lapsed infot, mis on täpsuselt võrdne täiskasvanuga. Lapsed kirjeldavad pigem tegevusi, täiskasvanud ja noorukid kirjeldavad välimust. 40. Seletage lahti väide: nägusid kodeeritakse terviklikult (holistiliselt) aga isikukirjeldust tükkhaaval? Isikukirjeldus kirjelduse objekt on lagunenud üksikuteks detailideks. Nägu võtab isik ühe tervikuna, kuid isikukirjeldus koosneb mitmetest erinevatest detailidest. Seega näo üksikasjad nii hästi meelde ei jää. 41. Mis on korduva küsitlemise plussid ja miinused? 42. Milline on kaastunnistajate mõju isiku ütlustele? 43. Mida tuleb silmas pidada vaimse alaarenguga lapse ja täiskasvanu küsitlemisel?
· harjumuslikud lisajooned XII ISIKUKIRJELDUS 1. Isikukirjelduse mõiste Paljudel juhtudel on kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja operatiiv-jälituslike ülesannete täitmisel vaja kindlaks teha süüdlase samasus tema välistunnuste järgi. Isikukirjeldus meetodi teaduslikud alused rajas Prantsuse kriminalist A.Bertillon 19sajandi kaheksakümnendatel aastatel. Ta süstematiseeris isikukirjelduse tunnused ja esitas nende kirjeldamise nõuded. A.Bertillon nimetas isikukirjeldust - sõnaliseks portreeks ja rakendas seda antropomeetrilises kriminaalregistratsioonis. Isikukirjelduse tunnuste järgi on võimalik isikut identifitseeerida sellepärast, et täiskasvanud inimese välistunnused on suhteliselt püsivad ja moodustavad iga inimese puhul individuaalse kogumi. Inimese välistunnuste kogum on isikupära. Kuigi erinevatel inimestel esineb ka sarnaseid isikukirjelduse tunnuseid, ei kordu ühe isiku välistunnused oma kogumis kunagi kellegi teise juures
annaabi.ee 
