Sass sündis pere ainukesena pojana. Kahe aasta pärast juhtus suur õnnetus, suri ema. Isa leidis uue naise, kellel oli poeg, mis oli 10 aastad vanem kui Aleksander. Sassi kasuema töötas õmblejana ja isa ehitustöölisena. Peres kodukeel oli vene keel. Haridust in Aleksandril 9 klassi. Praegu on Sass vallaline, kuna eelmisel aastal lahutasid oma naisega. Nendel on üks kahe aastane laps. Vahepeal töötas ta ehitustöölisena Eestis kui ka välismaal (Soomes ja Siiberis). Isikukirjeldus Aleksander on heledanahaline europiid. Ta on keskmise kasvu - kasv 180 sentimeetrit. 2 Kehaehitus on tal keskmine. Pea on Sassil keskmise suurusega, nägu ovaalne. Juuksed lühikesed, helepruunid. Natuke turris. Laup on kõrge, nina kitsas ja terav. Suu kitsas, huuled õhukesed. Lõug tugev ja natukene ettepooleulatuv. Kõrvad on mehel väiksed, terava kujuga. Käed on pikad ja keskmise käelabaga. Jalad pikad ja peenikesed
Kvantiteet erineb täiskasvanutest ehk täiskasvanute tunnistused on tavaliselt pikemad ja detailsemad. Kui lapsed saavad ise rääkida või kasutatakse avatud küsimusi, siis annavad ka väga väikesed lapsed infot, mis on täpsuselt võrdne täiskasvanuga. Lapsed kirjeldavad pigem tegevusi, täiskasvanud ja noorukid kirjeldavad välimust. 40. Seletage lahti väide: nägusid kodeeritakse terviklikult (holistiliselt) aga isikukirjeldust tükkhaaval? Isikukirjeldus kirjelduse objekt on lagunenud üksikuteks detailideks. Nägu võtab isik ühe tervikuna, kuid isikukirjeldus koosneb mitmetest erinevatest detailidest. Seega näo üksikasjad nii hästi meelde ei jää. 41. Mis on korduva küsitlemise plussid ja miinused? 42. Milline on kaastunnistajate mõju isiku ütlustele? 43. Mida tuleb silmas pidada vaimse alaarenguga lapse ja täiskasvanu küsitlemisel? Tuleb anda aega vastamiseks; oluline on mitte üle rääkida, s.t
kriminaalasja kohtueelsel uurimisel jaotatakse kriminalistika tehnika e menetlustehnika: · menetlustehnika kohtulike tõendite kogumisel · uurimisel kasutatavaks tehnikaks Sõltuvalt menetlustehnika kohtulike tõendite kogumise ja uurimisel kasutatavate tehnikavahendite rakendusalast, eristatakse selliseid harusid nagu: 1. kohtuballistika 2. trassoloogia 3. kohtufotograafia 4. kirja uurimine 5. isikukirjeldus 6. dokumendi tehniline uurimine Menetlustehnika kohtuliku tõendite kogumisel 1. mitmesugused otsimisseadmed · sündmuskoha, ruumi ja paikkonna vaatlusel ning läbiotsimisel kasutatakse otsimiseks mitmesuguseid tehnikavahendeid. Esemete otsimisel sõltub vahendite valik sellest mida otsitakse (nt maetud, pehmesse mööbliesemesse, madratsisse või riideeseme voodri alla peidetud kõvast materjalist eset otsitakse uurija kohvrist võetud torkevarda abil).
Mis on ametikirjeldus (ametijuhend)? Ametikirjeldus on dokument, mis määratleb ära iga üksiku ametikoha eesmärgi, põhiülesanded, vastutuse, õigused ja toob välja selle ametikoha asendi ettevõtte struktuuris ning sisaldab vajadusel ametikoha täitja profiili e. nõuete profiili. Kirjeldab tööd, mida töötaja peab tegema (ametinimetus; kellele töötaja allub, keda töötaja asendab jms; töö eesmärgi lühikirjeldus; võtmeülesanded; võtmetulemused) 27. Mis on isikukirjeldus? Kirjeldab inimese tüüpi, kes sobib ametikohal töötama (haridus; oskused; töökogemus; isiksus/isikuomadused; tervislik seisund). 28. Mis on organisatsiooni tootlikkus ja kuidas seda arvutatakse? Väljund (müügitulu, tooteid tunnis jms) Tootlikkus= Sisend (kogukulud, tööjõukulud, tunnitasu jms) Näide organisatsiooni tootlikkuse arvutamisest: 2010 2011 Muutus
atesteerimislehtedest . Lisa 8 : Arhiividokumendi koopia "Teenistuskiri" 3 lehel. Lisa 9: Arhiividokumendi koopia "Atesteerimisleht " 4 lehel Eesti politseijuhid käisid välismaal kriminaalpolitsei töökogemusi omandamas. Neid püüti kohaldada Eesti oludele. Kriminaalametnikele korraldati ka täiendkursusi. Jälitustoiminguteks vajalikke näpunäiteid saadi ka erialakirjandusest. Trükis ilmusid esimesed eestikeelsed politseiväljaanded, nagu "Politseiniku käsiraamat" (1920), "Isikukirjeldus" (1921) ja "Kuritegude jälgimine" (1927). Need kirjutas politseiinspektor A.Liit. Samuti ilmus politsei kutseajakirjas "Kuust kuusse" hulganisti erialaartikleid. Kriminaalpolitsei töö tõhustamiseks ja töökohustuste vahetamiseks korraldati kriminaalosakondade ülemate nõupidamisi. 1924.aastal allutati kriminaalpolitsei siseministeeriumile ning kriminaalpolitsei peavalitsus ühendati siseministeeriumi politseipeavalitsusega. Seeläbi koondati siseministeeriumi
ning on aluseks objekti kasutamisel asitõendina. Kui asitõendiks olevat dokumenti, asja või muud objekti on vaja täiendavalt uurida, tehakse asitõendi vaatlus. Vaatlusprotokolli kantakse: 14 1) sündmuskoha olustiku kirjeldus; 2) laiba isik või tundmatu laiba puhul isikukirjeldus; 3) vaatlusel avastatud dokumendi või muu objekti nimetus ja tunnused; 4) kuriteojälgede kirjeldus; 5) muud vaatlusandmed; 6) uurimistoimingus äravõetud ja asitõendina kasutatava objekti nimetus ja number. NB! Sündmuskoha vaatlusprotokolli ei kanta uurimistoimingus osalenud isiku seletusi ega vaatluse ajal tehtud jälitustoimingute andmeid. Läbivaatus - kui kuriteojälgede või kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja või kannatanu eriliste tunnuste kindlakstegemiseks isiku
§ 86. Dokumendi, muu objekti või asitõendi vaatlus (1) Dokumendi või muu objekti vaatlusel selgitatakse kuriteojäljed ja muud tunnused, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks ning on aluseks objekti kasutamisel asitõendina. (2) Kui asitõendiks olevat dokumenti, asja või muud objekti on vaja täiendavalt uurida, tehakse asitõendi vaatlus. § 87. Vaatlusprotokoll (1) Vaatlusprotokolli kantakse: 1) sündmuskoha olustiku kirjeldus; 2) laiba isik või tundmatu laiba puhul isikukirjeldus; 3) vaatlusel avastatud dokumendi või muu objekti nimetus ja tunnused; 4) kuriteojälgede kirjeldus; 5) muud vaatlusandmed; 6) uurimistoimingus äravõetud ja asitõendina kasutatava objekti nimetus ja number. (2) Sündmuskoha vaatlusprotokolli ei kanta uurimistoimingus osalenud isiku seletusi ega vaatluse ajal tehtud jälitustoimingute andmeid. NING KA § 146. Uurimis- ja muu menetlustoimingu protokoll Uurimistoimingu vormistamisest § 148
annaabi.ee 
