ja uute asulate planeerimisprojekte, Tallinna Keskväljaku ja Kultuurikeskuse kavandid (19451951), elamute, lasteaedade ja maakoolimajade tüüpprojektide võistlustööd aga ka Tallinna laululava ja Tartu Vanemuise teatrimaja konkursiprojektid (fond 3). Lisaks plaanidele-projektidele sisaldab arhiivkogu ka mitmesuguseid tekstidokumente, sh Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis 1970. 1980. aastatel koostatud uurimusi. Märkimisväärse osa muuseumi põhikogust moodustavad arhitektide isikuarhiivid, mis sisaldavad väga erilaadset materjali õpilastöid, jooniseid ja projekte, fotosid, käsikirju (sh mälestusi, kirjavahetust). Muuseumi Maketikogu on kasvanud paarisajani, kolmandik sellest on püsivalt eksponeeritud I korruse näitusesaalis. Kogu sisaldab nii ajaloolisi kui muuseumi enda näituste jaoks tellitud makette, samuti arhitektuurivõistlustele esitatud töid. Mööblikogu hõlmab nii vanema põlve arhitektide Edgar Johan Kuusiku,
poolt. Eesti ajalooarhiiv- sisaldab endisaegsete Eesti alal tegutsenud riiklike asutuste, kohtu-ja politseiorganite, rüütelkondade, linnade jatalupoegade omavalitsuse materjale. Hoitakse kirikue-ja haridusasutuste dokumente, mõisa ja isikufonde, seltside ja ettevõtete arhivaale. Leidub ka haruldasi ürikuid, pitsastijäljendeid, valitsejate originaalkirju, pärgamente, gravüüre ja fotosid. Eesti kõige suurem ajalooliste maakartide kogu. TÜ raamatukogu- sisaldab käsikirjakogu (isikuarhiivid ning asutuste ja organisastioonide arhiivifondid) ning fotokogu (eeskätt Tartu Ülikooli elu ja ajalugu kajastavad portreefotod, koha- ja kroonikavõtted) Tallinas- Eesti riigiarhiiv, Eesti filmiarhiiv, Eesti rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikooli raamatukogu (baltica osakond). Väljaspool eestit- väliseesti arhiivid, Helderi instituut Saksamaal. Kultuurigeograafia uurimismeetodid- üht kindlat meetodit ei ole. Kasutatakse kõiki tuntuid teadusmeetodeid
Kõige olulisemad arhiivikogud on nn Baltiarhiiv, mis on füüsiliselt hoiul Rootsi riigiarhiivis, mis sisaldab dokumentatsiooni eesti pagulaste kohta; Ameerika Ühendriikides, Austraalias ja Kanadas arhiivimaterjali Eesti kohta. Paljud väiksemad arhiivikogud on tagasi Eestisse tagasi toodud, arhiivi ja kirjandusmuuseumi kõrval on arhiivikogusid vastu võtnud ka Rahvusraamatukogu. Selline üleandmine on olnud mõistlik ja vajalik - mida aeg edasi, seda rohkem isikuarhiivid jäävad saatuse hooleks ja hävivad. Eesti alane dokumentatsioon on seotud just Balti küsimusega rahvusvahelises kontekstis, seal riikides elanud eestlaste kohta - üldisemas plaanis siiski kõige tagasihoidlikumal kohal. Osa allikaid on ka publitseeritud. Ka lähiajaloo puhul on dokumentide publitseerimist viljeletud, need publitseeritud dokumendid saame jagada 3 suurde rühma: dokumendikogumikud, üksikdokumentide publikatsioonis ja mälestused
annaabi.ee 
