täitmise tagamiseks. Samuti ütleb IKS §12, et isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekul peab tahteavaldus olema selge ja arusaadav, millega inimene annab nõusoleku enda isikuandmeid töödelda. Samuti peab andmetöötleja tegema andmesubjektile selgeks andmete töötlemise eesmärgi, milleks andmeid üldse töödeldakse. Ühtlasi on ka § 12 alusel õigus andmesubjektil nõuda andmete töötlemise lõpetamist ning ka juurdepääs tema kohta töödeldavatele isikuandmetele. Informatsioonilisel enesemääramise õigusel on tähtis roll privaatsuse kaitsmisel. Kui isik ei saa enam ise otsustada, millises ulatuses ta end välismaailmale avalikustab, siis kaotab privaatsus oma põhiväärtuse - võimaluse enda eest vabalt otsustada.
Internet on ka väga kiire suhtlusvahend, kuna ta levib üle terve maailma ja kiiresti. On võimalik saata teadet ühest maailma otsast teise vaid hetkega. Nii kasutavatgi paljud noored interneti suhtlemiseks ja mitte ainult trükkimise teel, võimalik on edastada ka heli ja pilti reaalajas, kui on olemas vastavad vahendid. Ohud internetis Internetis valitseb ka palju ohte. On reaalsed ohud, mis võivad rikkuda su arvutit, pääsed aligi su isikuandmetele jne. Näiteks viirused võivad arvutit rikkuda, kuid spyware salvestab lihtsalt sinu poolt trükitud info, millest on võimalik välja lugeda kasutajanimesid ja paroole. Sellistest ohtudest saab hoiduda, viirusetõrje programmide abil. Internetiga kaasnevad aga ka teised ohud. Loomulikult kui pikalt arvutitaga istuda ja interneti kasutada kaob ajataju ja see võib põhjustada ebameeldivusi reaalses elus. Teadlaste uuringutel võib interneti kasutamine pika aja vältel
Mulle on teatavaks tehtud isikud või nende kategooriad, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Samuti on mulle teatavaks tehtud juhud, millal on isikul õigus nõuda isikuandmete töötlemise lõpetamist ning isikuandmete parandamist, sulgemist, kustutamist; juhud, millal isikul on õigus saada juurdepääs tema kohta töödeldavatele isikuandmetele. _____________________________________________________________________________________ Andmesubjekt (allkiri) Lisa 1 nõusolekule isikuandmete töötlemiseks ja avalikustamiseks lähtudes isikuandmete kaitse seadusest § 4. Isikuandmed (1) Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. (2) Delikaatsed isikuandmed on:
seadmetele; - ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; - ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; - tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; - tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; - tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate
lisandumisel saab tervisetõendi taotleja valida, millise otsuse kellele ta saata soovib. Otsuste variandid on: „jah“, „jah piirangutega“, „ei“. Otsus „jah, piirangutega“ tähendab, et tervisetõendiga kaetud tegevus on lubatud vaid täites teatud tingimusi (nt kandes prille või kontaktläätsi). 5. Õigusaktidest tulenevad reeglid seoses terviseandmeid sisaldavate dokumentide sulgemisega Tervisetõendi taotlejal ehk kodanikul on õigus keelata juurdepääs isikuandmetele nii täies ulatuses kui ka dokumentide kaupa, st saab sulgeda arstile kas kõik meditsiinidokumendid (st sulgeda kogu terviseloo) või 6 ükshaaval konkreetsed dokumendid (sh tervisetõendid, tervisedeklaratsioonid jne). Tervisetõendi väljastajal on tervisetõendi taotleja terviseseisundi väljaselgitamiseks ja tervisetõendile otsuse andmiseks õigus paluda avada suletud dokumendid.
isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist" (RKHKo 12.07.2012, 3-3-1- 3-12, p 19). Andmete, sealhulgas isikuandmete hulk ja neis sisalduv teave üha suureneb ja sekkumine isikuandmete sfääri üha laieneb. Ühe näitena võib tuua biomeetriliste andmete lisamise reisidokumentidesse. EIK on tunnistanud, et isikuandmete säilitamine ja kasutamine võib riivata õigust eraelu austamisele (EIKo Leander vs. Rootsi, 26.03.1987), käsitlenud isikuandmetele juurdepääsu lubamist (EIKo Gaskin vs. Ühendkuningriik, 07.07.1989) ning isikuandmete kogumist ja kasutamist (EIKo Amann vs. Sveits, 16.02.2000 ja EIKo Rotaru vs. Rumeenia, 04.05.2000), isiku meditsiiniliste andmete kaitset (EIKo Z. vs. Soome, 25.02.1997). Isikulise kaitseala poolest on PS § 26 kõigi ja igaühe õigus. PS § 26 kaitse laieneb nii Eesti kodanikule kui ka Eestis viibivale välisriigi kodanikule ja kodakondsuseta isikule (PS § 9).
Tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest on kõik andmetöötlejad, kes puutuvad kokku delikaatsete isikuandmetega, kohustatud registreerima delikaatsete isikuandmete töötlemise või muudatused delikaatsete isikuandmete töötlemisel Andmekaitse Inspektsioonis. Delikaatsete isikuandmete töötlemiseks loetakse kõiki andmetega tehtavaid toiminguid: andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. Delikaatsete isikuandmete töötlemine on keelatud, kui: 1. delikaatsete isikuandmete töötlemine on Andmekaitse Inspektsiooni poolt registreerimata; 2
IT maailmas on mõlemad eeltoodud variandid teoreetiliselt lahendatavad. Nende praktiline lahendatavus sõltub huvigruppide tahtest säärased IT-teenused üles ehitada. Isikuandmete töötlemine Töötlemine ei ole kindlasti ainult muutmine. Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, 7 sulgemine, kustutamine või hävitamine või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. Isikuandmete töötlemise põhimõtted 1. Seaduslikkuse põhimõte isikuandmeid võib koguda ausal ja seaduslikul teel 2
Isikuandmete töötleja - füüsiline või juriidiline isik, välismaa äriühingu filiaal või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid. Isikuandmete töötlemine - iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. Kaitsvad õigusnormid on juriidilist vastutust kehtestavad ja reguleerivad riiklike kaitsevahendite (sunnivahendite) kasutamist.
7) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta; 8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Isikukood ei ole delikaatsed isikuandmed. Isikuandmete töötlemine Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. Isikuandmete töötlemise põhimõtted Isikuandmete töötlemisel on kohustuslik järgida põhimõtteid: 1) seaduslikkuse põhimõte isikuandmeid võib koguda vaid ausal ja seaduslikul teel;
Riigi ja OV majandusprognoosid Kuritegevuste statistika Dokumentide vormid Ametijuhendid Ametnike telefoninumbrid ja e-mailid Eelarved Täitmata ametikohustused Avalike ürituste kavad Palgamäärad Jõustunud kohtuotsused Erakondade liikmete nimekirjad Asutuste dokiumendiregister EI AVALIKUSTATA: riigisaladusi, teabevaldaja võib kuulutada teabe asutusesiseseks. Juurdepääsupiiragus on ka delikaatsetele isikuandmetele, nt tervsilik seisund, etniline päritolu, usulised vaated, juurdluse materjalid, lapsendamisega seonduv. Eesti kodakondsuse alused Eesti kodakondsus saab aluse 26. Novembrist 1918 (Maapäeva määrus). Kõik, kes elasid Eestis, said Eesti kodanikuks. See kaktkes 17. Juuni 1940. 1992. aastal võeti Eestis vastu uus kodakondsusseadus. Nüüd loeti Eesti kodanikuks need, kes olid Eesti kodanikud enne 17. Juunit 1940 või nende järeltulijad. Kodakondsusest
tagamiseks. Samuti ütleb IKS §12, et isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekul peab tahteavaldus olema selge ja arusaadav, millega inimene annab nõusoleku enda isikuandmeid töödelda. Samuti peab andmetöötleja tegema andmesubjektile selgeks andmete töötlemise eesmärgi, milleks andmeid üldse töödeldakse. Ühtlasi on ka § 12 alusel õigus andmesubjektil nõuda andmete töötlemise lõpetamist ning ka juurdepääs tema kohta töödeldavatele isikuandmetele. Informatsioonilisel enesemääramise õigusel on tähtis roll privaatsuse kaitsmisel. Kui isik ei saa enam ise otsustada, millises ulatuses ta end välismaailmale avalikustab, siis kaotab privaatsus oma põhiväärtuse − võimaluse enda eest vabalt otsustada. Informatsioonilise enesemääramise õiguse mõiste tuleneb 1983. aasta Saksamaalt. Lähtuvalt Saksa Konstitutsioonikohtu otsusest seisneb isiku õigus informatsioonilisele 26 enesemääramisele õiguses ise otsustada, mis
5. kohus on tunnistanud teabenõudja teovõimetuks. Kulud katab üldjuhul teabevaldaja. Osa teabest kuulub avalikustamisele. (Riigi ja omavalitsuse majandusprognoosid, kuritegevuse statistika, põhimäärused, dokumentide vorming, ametijuhendid, info ametnike kohta, täitmata ametikohad, avalike ürituste kavand, palgamäärad, jõustunud kohtuotsused, erakondade liikmete nimekirjad). Riigi saladused ei kuulu avalikustamisele. Juurdepääsu piirangud on ka veel delikaatsetele isikuandmetele. (tervislik seisund, etniline päritolu, usulised vaated, juurdluse materjalid, lapsendamisega seonduv) Järelvalvet selle seaduse täitmise osas teostab Andmekaitse Inspektsioon. Kodakondsusseaduse alused Kodaniku mõiste pärineb juba Vanast Kreekast. Kodanikud on see osa inimestest riigis, kes on riigiga tihedamalt seotud kui mittekodanikud ja kellel on veidi rohkem õigusi ja kohustusi. Eesti kodakondsus sai alguse 26. novembril 1918, mil Maapäev võttis vastu selle kohase määruse.
geeniandmed); 6) andmed seksuaalelu kohta; 7) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta; 8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. § 5. Isikuandmete töötlemine Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. § 10. Isikuandmete töötlemise lubatavus (1) Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. § 12. Andmesubjekti nõusolek isikuandmete töötlemiseks
isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist” 38 Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Teadus on igasugune metoodiline, süstemaatiline ja kontrollitav tegevus tõe tunnetamiseks, nii alus- kui rakendusuuringud. Vabadus laieneb uurimisprobleemi ja -meetodi valikule. See hõlmab juurdepääsu olemasolevatele andmetele (sh isikuandmetele), dokumentidele jt alusmaterjalidele ning õiguse korraldada eksperimente ja kritiseerida varasemaid uurimistulemusi. 42 Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi Eesti kodaniku vaba tahte vastaselt koguda ega talletada andmeid tema veendumuste kohta. 44 Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud
andmed seksuaalelu kohta; andmed ametiühingu liikmelisuse kohta; andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine, või mitu eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja kasutatavatest vahenditest. Isikuandmete töötleja on füüsiline või juriidiline isik, välismaa äriühingu filiaal või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid.
Andmetöötlus peab töösuhtes olema seaduslik, eesmärgipärane, läbipaistev, vajalik, turvaline ja proportsionaalne. Töövahendid ja privaatsus Telefon, arvuti Jälgimisseadmed Igasugune töötaja jälgimine peab olema proportsionaalne mittejälgimisega tööandjale kaasneda võiva riskiga. Siin juures peab töötaja kindlasti olema jälgimisest informeeritud. Isikuandmete tõtlemine enne töösuhet Isikuandmete töötlemine töösuhte raames hõlmab lisaks töösuhte käigus töödeldud isikuandmetele ka töötlemist enne ja pärast töösuhet. Isikute andmete töötlemine, kes kandideerisid töökohale, aga ei osutud valituks andmekaitse põhiprintsiipe tuleks sellised andmed hävitada, praktika vastupidine. Nt soovitatakse mitte valituks osutunud töötajat teisele ettevõttele. Töösuhte raames võib tekkida küsimus tööandja õigusest küsida ja kolmanda isiku õigusest anda andmesubjekti kohta andmeid enne töösuhte loomist. Praktikas on
isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist118. Tänasel infotehnoloogia ajastul võib julgelt väita, et isikuandmete hulk ja neis sisalduv teave üha suureneb ja sekkumine isikuandmete sfääri aina laieneb. Ühe näitena võib tuua biomeetriliste andmete lisamise reisidokumentidesse119. EIK on tunnistanud, et isikuandmete säilitamine ja kasutamine võib riivata õigust eraelu austamisele120, käsitlenud isikuandmetele juurdepääsu 112 RKPJKo 05.03.2001, nr 3-4-1-2-01, p 14. 113 Annus, T. Riigiõigus. Kirjastus Juura, 2006, lk 290. 114 RKHKo 18.05.2000, nr 3-3-1-11-00, p 2. 115 EIK 13.06.1979 otsus asjas nr 6833/746833/74, Marckx vs. Belgia, p 40. 116 RKHKo 13.10. 2005, nr 3-3-1-45-05, p 16. 117 Annus, T. Riigiõigus. Kirjastus Juura, 2006, lk 292. 118 RKHKo 12.07.2012, nr 3-3-1-3-12, p 19. 119 Jaanimägi, K., Lõhmus, U. Kommentaarid §-le 26
annaabi.ee 
