vajadused eesmärgid isiksusejooned (trait) eesmärkide saavutamise viis d) vajadus (need) - internaalne jõud, mis suunab käitumist e) surve (press) - eksternaalne jõud ehk tingimused, mis reguleerivad vajaduste väljendamist f) teema (thema) - vajaduse ja surve interaktsioonis kirjeldatav toiming g) tervikteema (unity-theme) - seotud vajaduste ja survete muster, mis kirjeldab suurt osa indiviidi elust; lapsepõlvest kompleks (complex) · käitumise juhtimine vajadused (needs) motiivid (motives) (mõtted, kujutlused, toimingud) II Vajadused · olemasolu kriteeriumid tüüpilised käitumise tulemused spetsiifiline käitumismuster selektiivne tähelepanu ja suunatud käitumine teatud stiimulite klassile seos spetsiifiliste emotsioonidega rahulolu/rahulolematus tulemusega · vajadused - taju, tunnetust ja käitumist reguleeriv jõud; rahuldus 39 vajadust (12+27) primaarsed e
vajadused eesmärgid isiksusejooned (trait) eesmärkide saavutamise viis d) vajadus (need) - internaalne jõud, mis suunab käitumist e) surve (press) - eksternaalne jõud ehk tingimused, mis reguleerivad vajaduste väljendamist f) teema (thema) - vajaduse ja surve interaktsioonis kirjeldatav toiming g) tervikteema (unity-theme) - seotud vajaduste ja survete muster, mis kirjeldab suurt osa indiviidi elust; lapsepõlvest kompleks (complex) · käitumise juhtimine vajadused (needs) motiivid (motives) (mõtted, kujutlused, toimingud) II Vajadused · olemasolu kriteeriumid tüüpilised käitumise tulemused spetsiifiline käitumismuster selektiivne tähelepanu ja suunatud käitumine teatud stiimulite klassile seos spetsiifiliste emotsioonidega rahulolu/rahulolematus tulemusega · vajadused - taju, tunnetust ja käitumist reguleeriv jõud; rahuldus 39 vajadust (12+27) primaarsed e
Manifestatsioonide paljusus – on miski, mis on sees ja mida me märkame ja suudame jälgida tema reaktsioonides ja käitumises. Ehk isiksuse omased omadused väljenduvad väga erineval moel. Nende tunnustega on isiksus kirjeldav. Isiksus - dünaamiline struktuur, psühhofüsioloogiline süsteem,mis määrab ära indiviidi käitumise, emotsionaalsuse ja tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. 5. ISIKSUSE TEOORIAD EHK PARADIGMAD. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA (kokkuleppelised viisid kuidas seletatakse teatud nähtust): Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Gustav Jung. Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid.
..........................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler..........................................................................................................................15 Neofreudism.............................................................................................................................17 Erich Fromm........................................................................................................................17 Karen Horney.......................................................................................................................19 Erik Erikson.........................................................................................................................19 Eric Berne............................................................................................
Kuigi teooria osutus ekslikuks, koondas see uurijate tähelepanu aju ja psüühika seoste uurimisele ja lõi eeldused mitmete neuroanatoomia faktide avastamiseks. · 19.saj psühhofüüsika- füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Algetapil kulges psühhofüüsika areng käsikäes mõnede naiivsete ideedega (nt meeleorganite spetsiifilise energia kontseptsioon Johannes Müller`i järgi). Kuid: 1. teadusele anti suur hulk materjali nägemise, kuulmise, haismise, maitsmise jm kohta. 2. formuleeriti psühhofüüsika seadusi (nt Fechner`i seadus). 3. arendati eksperimentaalpsühholoogia aparatuuri. · Hermann von Helmholtz, Franciscus Donders- mõõtsid eksperimentaalselt psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ning järgnevust.