Piirid meis ja meie ümber Piirid meis ja meie ümber määravad meie elu ja me ei saa neist üle ega ümber. Me ei saa hüpata üle iseenda varju. Me sipleme nagu kärbsed ämblikuvõrgus oma ja teiste loodud piiride rägastikus. Piirid seab meile maailm milles me elame, ja osa piire seame me endale ise. Eksisteerivad piirid meis endis ja piirid väljaspool meid. Sisemised piirid tulenevad meil isiksuslikust omadustest, temparemendist, mis on suures osas kaasa sündinud. Kas me oleme kartlikud, konservatiivsed, passiivsed ja lepime üsna rahulikult nende piiridega, mis on meile seatud väljaspoolt? Või oleme me aktiivsed , agressiivsed, rahutud ja ei taha, ei suuda leppida meile seatud piiridega? Kas me oleme kuulekad, juhitavad või oleme me ise juhtijad, kes suudavad teisi mõjutada ja sundida piire muutma? Piiride alla kuulub ka sõprus. Sõpru tuleb osata valida ja neid, kes nimetavad end su
Eriksoni isiksuse arenguastmed avada kõlbelisuse kujunemist? E. Eriksoni astmed võimaldavad avada isiksue kõlbelisuse kujunemist sotsiaalse kogemuse ja selle peegeldusega tema eneseteadvuses. Eriksoni teooria kohaselt on inimese elutsüklis kaheksa astet, millest kuus jääb kooliikka. Iga aste väljendub spetsiifilise arengukriisina, mille lahendamise edu või ebaedu mõjutab edasist üldist arengut nii sellel astmel kui ka kogu edaspidises elus. Eriksoni astmeid käsitledes räägitakse isiksuslikust ja sotsiaalsest arengust põhiliselt üldises tähenduses, puudutades vaid riivamisi arengukeskkonna eripära. (perekond, kaaslased, elukeskkond, kool, massikommunikatsioon, televisioon, internet). Esimese kriisi äärmusväljunditena kujuneb lapsel, kas globaalne usaldus või usaldamatus teiste inimeste vastu. Järgmisel kahel arenguastmel tehakse valik autonoomia ja häbi ning kahtluse ja seejärel initsiatiivi ning süütunde vahel
Enesekehtestamine on kunst saada oma tahtmist nii, et ka teised oma tahtmist saavad ja rohkem ja paremini kui nad ilma sinuta oleksid saanud mõlemal on lõpuks hea olla. (Maie Kreegipuu, 2003) 1 KÄITUMISE KOLM STIILI Kehtestamist käsitletakse ka kui viisi enda isikliku ruumi kaitsmiseks või teiste inimeste mõjutamiseks. Selles kontekstis tasub mõelda kolmele erinevale viisile käitumisteljel, millede hulgas on ka kehtestav käitumine. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. 1.1 Alistuv käitumine Alistuvalt käituv inimene seab teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest olulisemaks. Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. Sellise käitumisstiiliga inimesed ei ütle oma mõtteid välja, nad suruvad oma tundeid ja ettepanekuid alla. Selline käitumine võimaldab suhtluspartneril neid ignoreerida
Sõnad on vaid suhtlemise üks osa, mida me kuuleme või ütleme. Sõnade taga peituvad mõtted. Sõnu ilmestavad hääletoon, kehakeel ja paljud muud tegurid. Suhtlemisstiile on üritatud seletada ammustest aegadest, mistõttu on tekkinud erinevaid inimeste jaotamisi vastavalt nende käitumisstiilile on loodud palju erinevaid mudeleid ja teooriaid. Inimkäitumises eristatakse enamasti kolme põhilist käitumisstiili. Käitumisstiil sõltub inimese isiksuslikust eripärast, kuid ka erinevatest olukordadest ja situatsioonidest. Suhtlemisstiile jaotatakse alistuva, agressiivse ja kehtestava käitumisena. Alistuvalt käitudes seab inimene teiste soovid, huvid ja tahtmised enda omadest olulisemaks. Teised on tähtsamad! Selline inimene on ebakindel ja kõigega nõus. Tema jaoks on raske väljendada oma mõtteid, tundeid ja soove. Ta on harjunud teiste vajadusi enda omadest olulisemaks pidama. Kui ta
esindatust meedias ning kannavad selliseid teemasid ja maine kuvandeid, mida toimija publikule vahendada soovib. Poliitiline suhtekorraldus ei suuda asendada diskussiooni ühiskonnas. Ta võib seda ainult täiendada (Palmaru, R). Meediavägivald Meta- analüüsides on meediavägivalla ja agressiivse käitumise vahel nõrk seos (eksperimentides r=0,4, küsimustikes r=19). Mõju sõltub vahendatavatest teguritest: Isiksuslikust agressiivsusest ja 01.06.2014 Tartu Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta meediavägivalla tähendusest
täiskasvanute sanktsioonid. Vanemad lapsed saavad aru ka teiste laste positsioonist ning käitumise tagasimõjudest kui ma teen midagi(eba)meeldivat sinule, sa vastad mulle ilmselt samaga.Lawrence Kohlberg arendas seda Piaget ideed edasi ja koostas kolmetasandilise moraalse arengu skeemi, mida on akadeemilistes ringkondades tunnustatud ligi nelikümmend aastat.Esiteks toimub areng üleminekuna ühelt etapilt teisele sõltuvalt vanusest ja isiksuslikust küpsusest. Etappe vahele jätta ei saa. Liikumine moraalisfääris on seotud kognitiivsete võimete kasvuga, s.o egotsentriliselt, konkreetselt mõtlemiselt minnakse üle abstraktsele mõtlemisele. Teiseks, sõltumata sellest, millises arenguetapis on indiviid, peab tema käitumine olema vastav erinevates sotsiaalsetes kontekstides. Näiteks olles 3. etapis ja soovides korraliku inimesena teiste heakskiitu,
tarvitse olla täpselt formuleeritud ja see võib kogemuste mõjul muutuda, kuid on selge, et igas tegevuses peab olema mingi kavatsus, mida püütak- se saavutada (või vältida). Arenguprotsessis avardub indiviidi maailmapilt pidevalt. Tegevuse uute vormide areng nõuab lapselt üha suuremat määrat- letud aktiivsuse realiseerimist, s.t tegevuse motiivi tuleb suhestada elulise- malt laiema tegevuse motiiviga. Vajalikuks tingimuseks, et motiivist saaks eesmärk, on tunnetuslik areng. Isiksuslikust-motivatsioonilisest aspektist tähendab see progressiivse motivatsioonistruktuuri ülekaalu saavutamist. Õpi- ja saavutusmotivatsiooni valdkonnas eristatakse kaht eesmärkide kategooriat: 1) valdamisorientatsioon või orienteeritus ülesandele, mis lähtub sise- misest vajadusest omandada meisterlikkus, kompetentsus, kõrged võimed või võimekus; 2) soov ilmutada üleolekut teistest, paista teistest kompetentsem või
annaabi.ee 
