Ettevõtte nimi 01. oktoober 2009. a Soovituskiri Pille Pihlakas on töötanud OÜ-s ____________ vahemikus 03.03.2007-02.02.2009 värbamisassistendi, hiljem värbamiskonsultandi ametikohal, kus tema peamisteks tööülesanneteks olid: värbamisprotsesside assisteerimine (konsultantide abistamine värbamisprojektide teostamisel ja juhtimisel, töökuulutuste koostamine, potensiaalsete kandidaatide leidmine, tööpakkumiste koostamine, kandidaadisuhete arendamine ja hoidmine, andmebaaside haldamine/andmete sisestamine, CV`de analüüsimine, (telefoni)intervjuude läbiviimine, taustauuringute teostamine, raportite koostamine, kandidaatidele tagasiside andmine, personaalsete eesmärkide täitmine jms). Kliendisuhete hoidmine ja loomine. Personali otsimine ja värbamisega s...
Kuidas erineb identiteet päriselus ja internetis? Üritan leida vastust nendele küsimustele tuginedes suhtlemispsühholoogiale ja erinevatele läbiviidud uuringutele. Statistikaameti andmetele tuginedes on 2013.aastal 80,6% Eesti leibkondadest kodus Internetiühendus (Statistikaamet,2013,/5/). Internetisuhtlus on muutunud samaoluliseks kui teised suhtlemisviisid. Kas võime seda võrdsustada tavalise näost-näkku suhtlemisega? Facebooki mõju isiksuseomadustele Viimase kuue aasta jooksul on saanud Facebookist üks kiiremini arenev internetikeskkond. Oktoobris 2012 raporteeris Facebook, et seda saiti kasutab kuus keskmiselt miljard inimest. (Facebook, 2012,/2/) Facebookil on oluline roll just (üli)õpilastel, kellest üks neljandik tõdes, et Facebook on nende jaoks populaarseim veebileht. (Shu-Chuan, 2011,/4/) Ühes Kanada ülikoolis viidi läbi uuring 269 üliõpilasega, kelle seas leidus nii Facebooki
negatiivseid külgi. Kohanemisvõime on üks olulisi alustava ettevõtja edukust mõjutavaid tegureid. Sest samal ajal kui idee oma ettevõttest küpseb, märkab tulevane ettevõtja, et ärikeskkonnas on jõude, mida ta ei saa kontrollida sellisel määral, nagu ta sooviks. Nende jõududega kaasnevad riskid ja ettevõtja peab olema valmis muutustele paindlikult reageerima, nendega kohanema. Ettevõtte asutamise motiivid Lisaks ülalttoodud mõjuteguritele, isiksuseomadustele ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi pöördepunkt elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi minna. Selliseks pöördepunktiks võib olla: · töökoha kaotus; · õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis; · konflikt ülemusega, võimetus senisel töökohal oma ideid realiseerida; · elukohavahetus (näiteks abiellumise või abikaasa karjääriga seoses); · isikliku elu muutused (abiellumine, lahutamine, vananemine, laste täiskasvanuks
-ametlik töötulemusi iseloomustava informatsiooni kogumine, töötlemine ja interpreteerimine kord aastas. -mitteametlik - töötajate hindamine igapäevaselt, so subjektiivne, ei leia töötajate poolt heakskiitu, mitteusaldusväärne. Personali hindamise meetodid: · tagasivaatemeetodid; · tulevikku suunatud meetodid; ( Hindamisintervjuude puhul keskendutakse töötaja käitumisele ja töötulemustele, mitte isiksuseomadustele ning see peaks kaasa aitama juhi käitumisele tulevikus. Juhtimine eesmärkide kaudu aga eeldab eesmärkide püstitamist ja neist juhindumist sellest kasvas välja tasakaalustatud tulemuskaart ja tulemusjuhtimine.) · võrdlevad meetodid;(essee, paarisvõrdluse meetod) · kirjalikud meetodid. ( Järjestamine kujutab endast hinnatavatest töötajatest ühise pingerea koostamist.
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimine KESKMISE LAPSE SÜNDROOMI MÕJU ISIKSUSELE Referaat Juhendaja: Kaidi Hallik TALLINN 2011 SISSEJUHATUS Kas sünnijärjekord, kui kronoloogiline positsioon perekonnas avaldab mõju meie isiksuseomadustele? Väga kerge oleks inimese isiksust kirjeldada vaid läbi erinevate sünnijärjekorda käsitlevate teooriate, kuid kuigi paljude perede vanimast lapsest on saanud juht, keskmisest mässaja ja noorimast hellik, ei määra sünnijärjekord üksi inimese isikuomadusi. Oma osa isiksuse kujunemisel on vanemate suhtumisel lastesse, lastele esitatud nõudmistel, neile pühendatud ajal ja tunnetel. Esimene laps
(Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Asenduskodu peres peab ööpäevaringselt tööl viibima vähemalt üks kasvatusala töötaja. Kui aga peres on üle poole lastest alla kolmeaastased või raske või sügava puudega, siis peab päevasel ja õhtusel ajal kohal olema täiendavalt veel üks kasvatusala töötaja. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Seadus kehtestab nõuded kasvatusala töötajate ja perevanemate teovõimele, isiksuseomadustele, haridusele, lastega töötamise kogemusele jmt. Muuhulgas ei tohi kasvatusalatöötaja või perevanem olla kohtulikult karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Samuti kehtib kasvatusala töötajatele ja perevanematele nõue läbida sotsiaaltööalane või pedagoogiline täiendkoolitus, mida neile pakutakse riigi kulul Tervise Arengu Instituudis. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Asenduskoduteenuse osutaja kohustused
seotud grupi soorituse edu või ebaeduga- erinevaid isiksuse tasemeid võib seostada ka erinevate oskustega. Kui on grupis erinevad isiksused, tulevad paremini välja ka nende unikaalsed omadused. Steiner ütleb ka, et grupi sooritus sõltub grupi kõige nõrgemast liikmest. Mõne isiksuse vähene võime või oskus võib kogu grupi soorituse alla tuua. Seetõttu tuleks valida vastavalt grupis olevatele isiksuseomadustele ka sellele grupile sobiv ülesanne. Arutelu Organisatsiooniline sooritus on lisaks ühe inimese panusele üha enam ka kollektiivne pingutus. See uurimus ongi tegelenud sellega, et millistest isiksuseomadustest koosneb inimene ja et milliste omadustega inimesi valida konkreetse töösoorituse tarbeks. Meie tulemused näitavad, et ülesanded, kus on tarvis erinevaid oskusi ja kus on samas madal seotus teiste grupiliikmetega on ekstraverdid edukad. Üks uurimuse tulemus on ka see, et see
Sedasi samm sammult saab inimene tegeleda enesetäiendamisega, aga ka liikuda edasi karjääriredelil organisatsiooni sees. Arenguvestlusel peaks olema paika pandud reeglid, sest saadud tulemusi on kergem võrrelda, kui nad on saadud ühesuguse metoodikaga. Meeles tuleks pidada, et arenguvestlusel saadud hinnangud ei tohiks olla suhtekesksed ja peaks olema tugevalt piiritletud. Tuleks arvestada ka seda, et arenguvestluse käigus ei tohiks keskenduda ainult isiksuseomadustele ja käitumisele ja peaks olema rakendatud koostöösse mõõdetavate tulemustega. Teiseks võimaluseks hinnangu andmiseks klienditeenindajale on testost, mis toimub, kas näost näkku testides (nn testost) või distantsilt. Testost pärineb Ameerikast. 1940 alustati Walmartis klienditeeninduse mõõtmisega eesmärgiks teeninduse parandamine. 1970-ndatel hakati seda teenust juba pakkuma. 1990-ndatel levis selle teenuse kasutamine massiliselt. (http://en
(82%). Nad hindasid enda juures kõrgelt ka seltsivust, jutukust, iseseisvust, julgust. Negatiivsetest omadustest võib märkida hoolimatust ja kinnisust (24%), mõtlematust (19%), ka riiakust, lohakust (18%). Poisid olid oma hinnangutes tüdrukutest kriitilisemad. Tüdrukud pidasid ennast hoolsamateks, tasakaalukamateks, rõõmsamateks, kohusetundlikemaks. Poisid aga järelemõtlikemaks ja võimuahnemaks. Analüüsides õpetajate ja lapsevanemate hinnanguid õpilaste isiksuseomadustele, selgus, et ka nende arvamuse järgi on lapsed eelkõige iseseisvad, elurõõmsad, õnnelikud, südamlikud ja seltsivad. Andekate laste enda hinnangud oma isiksuseomadustele olid kriitilisemad kui vanemate ja õpetajate arvamused. Õpetajate ja vanemate hinnanguid kõrvutades ilmnes, et õpetaja pidas last täpsemaks, oma tegemistes rahulikumaks ja tasakaalukamaks kui tema vanemad. Õpetajad iseloomustasid õpilasi positiivsemalt kui nende vanemad. Kõige kõrgemalt hindasid õpetajad andekate
Huvipakkuv töö Tunnetus 6. Millised on Herzbergi poolt defineeritud hügieenifaktorid? Palk Kindlustunne tööl Töötingimused Kontrolli tihedus, ulatus Inimestevahelised suhted Töökultuur Juhtimise kvaliteet 7. Millised on erinevad teaduslikud lähenemised eestvedamise uurimisel (Alas 2008; loengu slaidid Northouse 2015 järgi)? Liidri isiksuseomaduste teooria - keskendub liidri isiksuseomadustele Käitumisteooria - keskendub liidri käitumisele alluvate suhtes Situatsiooniline teooria - keskendub liidri käitumisele ja olukorra vahelistele seostele. Northouse järgi 5 olulist liidri isikuomadust: intelligentsus; enesekindlus; otsustavus; ausus (integrity); sotsiaalsus. 8. Millised on Maslow´ poolt defineeritud vajadused? Füsioloogilised vajadused Turvalisuse vajadus Kuulumise vajadus
ausa ja usaldusliku kohtlemise luues neile head töötingimused. AVALIKU TEENISTUJA ATESTEERIMINE Avaliku teenistuse seadus näeb ette avalike teenistujate perioodilise atesteerimise läbiviimise kohustust üks kord kolme aasta jooksul. Sseadusest tulenevalt on isiku atenteerimine tema töötulemuste ja ametikohal esitatavatele nõuetele vastavuse hindamine. Atesteerimisel on nõuded haridusele, kogemustele, teadmistele ja oskustele ning isiksuseomadustele. Atesteeritakse ametnikke ja ametnikukandidaate ning atesteerimisvormid on seotud: - perioodilise atesteerimisega - edutamisega - avaliku konkursiga - ametinike reservi arvamisega. Atesteerimisperioodiks loetakse perioodilist atesteerimist, mis toimub üks kord kolme aasta jooksul. Atesteerimisperiood sisaldab ka juhi alluva iga-aastaseid vestlusi. Ametnikke atesteerivad komisjonid ning nende moodustamise kord aon sätestatud seadusega.
Lapsed õpivad end ära tundma alles 2. eluaastaks. Alison Gopnik kommitest: kommikarbis pliiatsid, küsitakse lastelt mis sees on. Vastus: "kommid", hiljem väidavad kõik 3. aastased, et arvasid seda kohe algusest peale Rahvapsühholoogia tüüpilised teadmised inimese hinge- ja vaimuelu nähtuste, käitumise kohta nt arvamus, et ainulapsed närvilisemad, vähem sotsiaalsed. Uurimustes ei vasta tõele. Enamusel juhtudel ei vasta rahvuse stereotüübid tegelikele isiksuseomadustele! Eraldi kasvanud kaksikud väga sarnased seega kasvatuse mõju väike. Vanematel ei ole olulist mõju iseloomuomadustele, kuid nendest oleneb väärtushinnangute, harjumuste ja hoiakute kujunemine. Psühholoogia: üldiste seadustpärasuste uurimine eksperimentaalselt, väited ümberlükatavad, teadmised vastastikku kontrollitavad (tulemused avaldatakase avalikult, et teised saaksid kontrollida), Emil Kraepelin: esimene ekps. Psühholoogia labor Eestis asus Näituse 2
Keltner loetleb rea lepitaja omadusi, mis on vajalikud edukaks tegevuseks. Need on Iiobi kannatlikus, inglise avameelsus ja buldogi karakter, iiri teravmeelsus, maratonijooksja füüsiline vastupidavus, jalgpalluri väledus, Machiavelli salakavalus, hea psühhiaatri isiksusemõistmine, tumma saladusehoidmine, ninasarviku nahk ja Saalomoni tarkus. Jääb vaid märkida, et need kiiduväärt omadused sobiksid inimsuhtlemisega seotud ameti puhul. Lisaks eelnimetatud üldistele isiksuseomadustele võib lisada mõned operatsionaalsemad oskused, mis peaks lepitajal olema. 1. Oskus kindlaks määrata põhiküsimusega seotud informatsiooni. 2. Empaatia kõigi osapoolte suhtes. 3. Veenmis- ja esitlusvõime. 4. Pinge maandamise oskus tähendab suutlikust pidurdada ja lahendada ülemääraseid pingeid. 5. Suhtejuhtimise aluseks on tundlikkus ja arusaamine konfliktis toimuvast. 6. Asjatundlikkus põhiküsimustes, kui tarvis.
sarnased. Mida tähendab „kultuur“ kultuure võrdlevas psühholoogias? • Etnopsühholoogia (indigenous psychology). • Kultuuripsühholoogia. Märksõnad ja teemad loengust Kultuuridimensioonid/-sündroomid Erinevused isik(s)u(se) mõistes: – “sõltumatu” ja “sõltuv” mina-kontseptsioon; – käitumise kirjeldamine ja põhjendamine – eneseanalüüs Kultuuriti võrdlev (etic) ja kultuurispetsiifiline (emic) lähenemine isiksuseomadustele: – Suure Viisiku universaalsus – kultuurispetsiifilised isiksuseomadused Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused Selfi/”mina” kaks aspekti: 14 – eneseteadvus – stabiilsed enesekohased representatsioonid, mina-kontseptsioon Eneseteadvus lastel ja teistel liikidel – lingvistilised markerid – kognitiiv-käitumuslikud markerid (Gallupi peeglitest) – emotsionaalsed markerid
Sotsiaalne kapital- sotsiaalsete suhete võrgustik (horisontaalsed suhted) organisatsiooni liikmete vahel, mida reguleerivad normid, mis mõjutavad tegevuse tulemuslikkust. Seotud vaimsusega, peegeldab org. kvaliteeti, kannab usaldust- aitab saavutada eesmärke. Tugineb mitteformaalsetele suhetele, vastastikune usaldus, ootused ja kohustused. 19. Loovjuhtimine ja innovatsioon ja selleks vajalikud tingimused. Loovuse juhtimiseks organ. keskendutakse innovatsioonile- isiksuseomadustele ja individuaalsetele stiilidele pööratakse suuremat tähelepanu. Loov inimene on iseseisev, energiline, eksperimenteeriv, uudishimulik, mänguline, mitmekesine, originaalne, pühenduv. Innovatsiooni on võimalik suurendada: ideede pööramine, ekspertide nõu, analoogiate jälgimisega. Innovaator on ideede generaator, ressursi otsija, ideede läbisuruja, organiseerija, liider. Loovus informatsiooni kogumine (järgida ja uurida oma keskkonda, loodusest
2. Ettevalmistusleht puudub, kohapeal hakatakse atesteerimislehe B-osa täitma ja kokkuleppeid sõlmima. 3. Ettevalmistuslehe täidab ainult juht või alluv 4. Hindamine toimib ainult ühesuunaliselt, st juht annab hinnanguid alluvale, kuid alluv ei anna tagasisidet juhile. 5. Juht omistab alluva edu põhjused situatsiooni teguritele (hea töökeskkond, head vahendid, hästi korraldatud juhtimine jne), alluva ebaedu tema kehvadele isiksuseomadustele. 6. Juhi poolne liigne leebus või rangus hindamisel (hinnangud on skaala äärmistes osades) 7. Juht omistab alluva edu põhjused situatsiooni teguritele (hea töökeskkond, head vahendid, hästi korraldatud juhtimine jne), alluva ebaedu tema kehvadele isiksuseomadustele. 8. Hiljutise käitumise mõju (juhi hinnangut mõjutab alluva hiljutine positiivne või negatiivne käitumine või sündmus) 9. Ülekoormatud hindaja (kiirustamine, hindamine jääb pealiskaudseks) 10
Personali hindamiseks on kasutusel mitmed meetodid. Üldiselt võib jagada neid nelja gruppi: · tagasivaatemeetodid; · tulevikku suunatud meetodid; · võrdlevad meetodid; · kirjalikud meetodid. Kohvikus kasutatakse kõige rohkem tulevikku suunatud meetodit. Tulevikku suunatud meetoditest on enam kasutusel hindamisintervjuud ja juhtimine eesmärkide kaudu. Hindamisintervjuude puhul keskendutakse töötaja käitumisele ja töötulemustele, mitte isiksuseomadustele ning see peaks kaasa aitama juhi käitumisele tulevikus. Juhtimine eesmärkide kaudu aga eeldab eesmärkide püstitamist ja neist juhindumist sellest kasvas välja tasakaalustatud tulemuskaart ja tulemusjuhtimine Personali arendamine on organisatsioonile vajalike töötajate ettevalmistamine ja koolitamine, nende teadmiste, oskuste ja võimete arendamine ning karjääri juhtimine. Personali arendamise eesmärgid:
tänu eneseteadvusele võimalik sisekõne- broca piirkonna aktivatsioon eneseteadvuse/refl ülesannete puhul. Selle abil reg enda käitumist ISIKSUS-2 Vaadet: indiviidile omased harjumused, käitumismustrid, sügavam olemus Kultuuridimensioonid/-sündroomid Erinevused isik(s)u(se) mõistes: "sõltumatu" ja "sõltuv" mina-kontseptsioon; käitumise kirjeldamine ja põhjendamine eneseanalüüs Kultuuriti võrdlev (etic) ja kultuurispetsiifiline (emic) lähenemine isiksuseomadustele: Suure Viisiku universaalsus kultuurispetsiifilised isiksuseomadused Maadevahelised erinevuse isiksusetesti skoorides ja nende põhjused Selfi/"mina" kaks aspekti: eneseteadvus stabiilsed enesekohased representatsioonid, mina-kontseptsioon Eneseteadvus lastel ja teistel liikidel lingvistilised markerid kognitiiv-käitumuslikud markerid (Gallupi peeglitest) emotsionaalsed markerid Eneseteadvuse adaptiivsed funktsioonid eneseregulatsioon infotöötlus
Karjääriankrute teooria võimaldab kindlaks määrata ja põhjendada inimese sobivust liidriks. E. Schein pakub välja viis peamist karjääriankrut: funktsionaalsus (technical competence), juhilikkus (managerial competence), stabiilsus (security), loomingulisus (creativity), autonoomia (autonomy). T. Delong lisab veel teenindamise (service), staatuse (identity) ja mitmekülgsuse (variety). Juhile ja liidrile on omased eelkõige juhilikkus, loomingulisus ja mitmekülgsus. Liidri isiksuseomadustele lähenevad erinevad uurijad erinevalt. Gary A. Yukl, tuntud liidri tunnuste süstematiseerija, arvates edukat liidrit iseloomustavad isiksuseomadused: kohanemisvõime, sotsiaalne tundlikkus, kõrge saavutus vajadus, enesekehtestamine, koostöö valmidus, domineerimine, enesekindlus, energilisus, stressitaluvus, vastutuse soov; vilumused: intelligentsus, probleemide ja lahenduste nägemuse võime, taktitunne,
õppemeetodid võimaluseks õpilaste kaasatöötamise kindlustamiseks. Teseks oleneb õpilaste valmisolek tunnis distsiplineeritult kaasa lüüa õpetaja kujundatud tööharjumustest ja-korrast. Hea õpetaja teeb kõik selleks, et õpilased teaksid tunnis täpselt, millega nad peavad tegelema ka siis, kui õpetaja töötab teiste õpilasega. Õpetaja roll sotsialiseerijana ja kasvatajana. Õpetaja sobivus tööks erinevas vanuses õpilastega. Töö eri kooliastmetes esitab õpetajate isiksuseomadustele erinevaid nõudeid. Algklassides tulevad õppe- kasvatustööga paremini toime need õpetajad, kes on emalikult hoolitsevad ja kellele meeldib elementaarsete õpi- ning käitumisoskuste õpetamine. Keskastmeklassides sobivad õpetajatele, kes on valmis pühenduma murdeealiste õpilaste kasvatusprobleemidele ja raskustele, ning kooli vanem aste on kohane neile, kes näevad end pigem ainespetsialistide kui kasvatajatena. Õpilaste ootused õpetajate käitumisele
kõigile arengu aspektidele. Sellega tuleb õpetamise käigus arvestada. o Emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (0-1 a) o Esemeline tegevus (1-3 a) o Rollimäng (3 7 a) o Õppimine (7 11 a) o Suhtlemine eakaaslastega (11 18 a) 5. Arenguhälvete põhjused. Geneetilised tegurid. Monogeensed haigused. Polügeensed haigused ja keskkonna roll nende avaldumises. Kromosomaalsed häired autosoomsündroomid ja gonosoomsündroomid, nende mõju vaimsetele võimetele, isiksuseomadustele ja käitumisele. Keskkondlikud tegurid. Looduslikud ja kunstlikud teratogeenid, nende võime mõjutada loote arengut. Raseduse ja sünnitusega seotud riskid lapse arengule. Füüsilise keskkonnaga seotud riskid lapse arengule. Sotsiaalse keskkonnaga seotud riskid lapse arengule. Arenguhälvete varieeruvus Arenguhälbed on väga mitmekesised. o Avaldumine sama probleem võib ilmneda erinevalt, lapsel võib olla rohkem kui üks probleem.
juht peab keskenduma rohkem firma (`ettevõtte`) ressurssidele ja liider sellele, kuidas teiste inimeste töö kaudu eesmärke saavutada (Alas, 2004); juht on laiem mõiste kui liider (Alas, 2004). Joonis 34. Eestvedajalt nõutavad oskused (Üksvärav, 2004) Tabel 5. Lähenemised eestvedamise uurimisele (Bateman, Snell, 1996, viidatud Alas, 2004 järgi) Koolkond Lähenemine Liidri isiksuseomaduste teooria Keksendub liidri isiksuseomadustele Käitumisteooria Keskendub liidri käitumisele alluvate suhtes Situatsiooniline teooria Keskendub liidri käitumise ja olukorra vahelistele seostele 5.3. Eestvedamise põhitoimingud Et olla oma tegevuses tõhus, peab eestvedaja tundma nii iseennast kui ka tunnetama, analüüsima ja hindama ümbritsevat. See määrab ära eestvedamise suunitluse, sisu ja 42
Ma olen teid ühes võtavad tugiõpilase rolli, mis võimaldab noorematel (ja uutel) õpilastel klassi ja mänguväljaku teises tunnis varem näinud. Ju- sotsiaalsesse keskkonda sisse elada. „Eakaaslasest sõber“ saab loomupärastele oskustele ja huuu, õpetaja Rogers!“ Ta ütles isiksuseomadustele lisaks ka põhikoolitust, mis teda selliseks rolliks ette valmistab. seda „märka mind“-hääletoonil, Nii mänge, tegutsemist kui arutelusid sisaldavad rühmategevused võivad kaasa aidata koha- mida õpetajate tüütamiseks sa- nemisprotsessile ja üksteise tundmaõppimisele. Nimemängud võivad olla teises kooliastmes geli kasutatakse. Ma naeratasin
annaabi.ee 
