ka olemas. Ta tõi välja 3 gruppi isiksusejooni. Esimese grupi moodustavad kardinaalsed jooned. Vahel võib juhtuda, et mingi üksik omadus on niivõrd tugev, et allutab kõik ülejäänud endale. See on suhteliselt haruldane juhus ja enamikel juhtudel on välja kujunenud 5-10 tsentraalset joont. Ülejäänud joonte grupp on sekundaarsed isiksusejooned. See oli üks esimesi katseid luua isiksusekäsitlus, mis põhineb erinevatel isiksusejoontel. 2. Cattell - Ta hakkas usinalt kasutama matemaatilisi, statistilisi meetodeid isiksusemudeli kokku panemiseks. Ta püüdis faktoranalüüsida (püüab selgitada erinevate joonte omavahelisi seoseid) isiksusejooni. Catelli isiksusemudel, koosnes 16 isiksuse faktorist. Nende põhjal lõi ta sellise testi, mis oli 20. sajandi teisel poolel üks enamkasutatavaid teste (Cattelli 16 PF test). 3
kasutamisega.Eelöeldut vaadeldes märkame terminoloogia sarnasust sõltumata sellest, kas tegemist on aktsentueeritud isiksuse või psühhopaatiaga. Samas on rõhuasetused erinevatel autoritel erinevad. K. Leonhard märgib korduvalt, et aktsentueeritud isiksus on normaalne inimene. Näiteks pakkus see autor välja, et Berliini elanikkonnast on 50% aktsentueeritud isiksused ja 50%standardsed indiviidid.39 Kui aga meelde tuletada, et niisugustel isiksusejoontel on omadus muutuda ebasoodsate tingimuste korral patoloogiliseks (toimub nn patokarakteroloogiline areng), jõutakse väga julge teadusliku üldistuseni. Põhimõtteline küsimus on, kas psühhopaatia on ikkagi psühhiaatriline diagnoos või eetiline kategooria isiksuse hindamiseks. K. Leonhard toetab pigem teist seisukohta, väites, et negatiivse üldpildi korral eelistavad arstid rääkida psühhopaatiast ja positiivse korral aktsentueeritusest.A
annab isiksusele eripära, aitab teda paremini mõista ja iseloomustada. Need on need jooned, mis on tugevamini ja selgemini väljakujunenud, ja tihti on ka omavahel seotud. Ülejäänud joonte grupp on sekundaarsed isiksusejooned ja need võivad olla olemas, aga need ei ole piisavalt selged ja tugevad, et kasutada seda isiksuse iselooustamiseks. Need ei ole väga püsivad (tulevad, kaovad). See oli üks esimesi katseid luua isiksusekäsitlus, mis põhineb erinevatel isiksusejoontel. Seda laadi käsitlusi ongi hakatud nimetama isiksusejoonte teooriateks. 2) Raimond Cattell võttis järgmise etapi isiksusepsühholoogia arengus. Ta hakkas usinalt kasutama matemaatilisi, statistilisi meetodeid isiksusemudeli kokku panemiseks. Ta püüdis faktoranalüüsida (püüab selgitada erinevate joonte omavahelisi seoseid) isiksusejooni. Ta pani kõik sõnad ritta ja üritas katseliselt välja selgitada, milline tunnus on mingi teise asjaga seotud
annaabi.ee 
