Nende vägivallaliikide aluseks eeldatakse olevat erinevaid neurobioloogilisi mehhanisme. Kaasegseteks juhtivateks uurimissuundadeks vägivaldse käitumise põhjuste leidmisel on neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. 5. Psüühikahäirete käsitluse erinevused juriidilises ja kliinilises kontekstis Mõiste "psüühikahäire" sisu on on psühholoogias ja õiguses oluliselt erinev, sellest tulenevalt erinevad arvamused ka selles osas, milliste eriteadmistega
Nende vägivallaliikide aluseks eeldatakse olevat erinevaid neurobioloogilisi mehhanisme. Kaasegseteks juhtivateks uurimissuundadeks vägivaldse käitumise põhjuste leidmisel on neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. Valdav enamik uurimusi otsib erinevusi deviantsete ja mittedeviantsete gruppide vahel. Huvipakkuvamaid tulemusi on saadud arengulise dünaamika uurimisel: - vägivaldsus on kõrgeimal tasemel väikelapseeas, edaspidise arengu käigus langeb;
Nende vägivallaliikide aluseks eeldatakse olevat erinevaid neurobioloogilisi mehhanisme. Kaasegseteks juhtivateks uurimissuundadeks vägivaldse käitumise põhjuste leidmisel on neurobioloogiline ja arenguline suund. Praeguste tulemuste alusel on püstitatud hüpoteesid: - indiviidid erinevad oma kalduvuse poolest vägivaldseks käitumiseks; need erinevused on olemas juba varasel eluperioodil; - agressiivsusel ja vägivaldsusel on ühiseid elemente isiksusejoontega, mida eeldatakse olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. Valdav enamik uurimusi otsib erinevusi deviantsete ja mittedeviantsete gruppide vahel. Huvipakkuvamaid tulemusi on saadud arengulise dünaamika uurimisel: - vägivaldsus on kõrgeimal tasemel väikelapseeas, edaspidise arengu käigus langeb;
anda. Ilmselt oleme märganud, et need inimesed, kellel on palju lahendamata isiklikke probleeme, on konfliktsemad. Inimese sisemine konfliktsus võib avalduda võitluses, aktiivses vältimises, passiivses vältimises ja probleemide lahendamises. Võitlus on konfliktis käitumise viis, mis on suunatud otseselt teise osapoole vastu. Võitlevalt kalduvad 22 käituma paranoiliste, nartsissistlike ja hüsteeriliste isiksusejoontega inimesed. Paranoilised jooned väljenduvad kahtlustamises. Kogu aeg otsitakse teiste käitumises varjatud ja salakavalaid motiive. Kahtlustava käitumise üheks põhjuseks võib olla teiste kriitika või reedetuse poolt löödud hingehaavad enam ei usaldata kedagi. Nartsissistlik ehk ennastimetlev isiksus tunnetab oma erilisust. Tema varjatud motiivideks on tähelepanu ja eriprivileegide saamine. Konfliktsituatsioonides osutuvad need inimesed
taskuraha, kasu - vähene seotus kooliga: ennekõike emotsionaalselt, psühholoogiliselt, eraldiolemise tunne - internaliseeritud käitumine/probleemid: need lapsed, kes kergesti silma ei jää, vb jäävadki 2 silma vahele 2) kiusamisega seotud Kiusaja: - impulsiivsus, koleerilisus - dominantne isiksus - puudub empaatia - raskused reeglite omaksvõtmises: seotud isiksusejoontega, dominantsusega, rahutusega: miks pean? - madal frustratsioonitaluvus - positiivne suhtumine vägivalda - füüsiline tugevus (poisid) - järk-järgult kahanev huvi akadeemiliste saavutuste vastu: kiusajal kogemus, et saavutab asju elus muul moel, jõuga Ohver: - ettevaatlik: iseloomult, käitumisega; seda näha lapse kõnnakus. Laps kes kardab, näitab seda oma kehakeelega välja
erinevaid nüansse. 21) Fundamentalisti käitumisviisid Üheks suureks küsimuseks religioonipsühholoogide jaoks on olnud see, kas fundamentalistid on teatud kindlat tüüpi isiksused või mitte. On ebaadekvaatne väita, et fundamentalistid on rigiidsed ja võimukad inimesed. Paraku pole fundamentalistliku ellusuhtumisega inimeste isiksuseuuringud andnud üheselt mõistetavaid tulemusi. Uuringud näitavad, et fundamentalistide seas on väga erinevate isiksusejoontega inimesi. See tulemus viitab asjaolule, et fundamentalism pole mitte sügavalt isiksuslik, vaid pigem õpitud nähtus. Sama tulemuseni on jõutud ka näiteks äärmuslike usuliikumiste uurimisel, kus on tõdetud, et ühe teiste jaoks äärmusliku ja kummalises usuliikumisega võivad liituda erinevad isiksused, kellel on erinev haridustase ja sotsiaalne staatus. Fundamentalismi ja käitumise vaheliste seoste uurimine on selle probleemi lahendamisse toonud mõningat selgust: 1
- Võivad avalduda käitumishäired Lapseea separtsiooniärevus - Lahutamiskartus on ärevuse fookuses - Ärevus ilmneb varases lapsepõlves - Erista normaalsest lahutamisärevuses – intensiivsus ebatavaliselt tugev, püsi kauem, põhjustab probleeme toimetulekus Valikuline mutism - Väljendunud emotsionaalselt determineeritud valikulisus kõnelemisel - Mõnes situatsioonis on kõneoskused eakohased, mõnes ei kõnele - Sageli seotud väljedunud isiksusejoontega nt sotsiaalärevus MEELEOLUHÄIRED Emotsioon – afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega - Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused - Sõltuvalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida positiivsed või negatiivsed tunded - Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest ning
tulemusi (Lindgren ja Sluter, 1994). Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 21 o Intellektuaalne e üldandekus eeldab IQ väärtust 120-130 ja enam. o Eriandekus e spetsiifiline andekus saab avalduda sobivate keskkonnategurite kokkupuutel (muusika, kunst, kehaline jm). o Emotsionaalne intelligentsus kui sotsiaalne andekus. NB! See kirjeldub isiksusejoontega ja pole sisuliselt intelligentsus (Allik 2009). Üldandekuse tunnused Eakaaslaste keskmise tasemega võrreldes: o Vaimne võimekus kõrgem, info töötlemise kiirus kõrgem, varem kujunevad metavõimed. Teadmisi on rohkem ja need on hästi struktureeritud; o Loovus on kõrgem, ilmneb suur paindlikkus probleemide lahendamisel, iseloomulik on uudsete ja efektiivsete lahenduste leidmine; o Sisemine kõrge motiveeritus, iseloomulik on tugev vajadus maailmast aru saada,
võrdlus annab konservatiivselt hinnates vaheks vähemalt 10 punkti esimeste kahjuks. (Saar., 2007, lk 89) 1.5.1 Kurjategijate vaimne võimekus Umbes XIX ja XX sajandi vahetusel jõudsid paljud kurjategijate uurijad veendumusele, et vähene vaimne võimekus e madal intelligentsus on kuritegeliku käitumise peamine põhjus. Madalat intelligentsust ei peata otseseks kriminaalse käitumise põhjuseks, vaid pigem eelduseks, mis koos halbade keskkonnatingimuste ja psühhopaatiliste isiksusejoontega viib kuritegelikule käitumisele. (Saar, 2007, lk 91) 7 1.5.2 IQ ja kriminaalse käitumise seosed Oluline tähis diskussioonis kurjategijate intelligentsuse üle on Hirsci ja Hindelangi avaldatud artikkel. Nad analüüsisid kokkuvõtvalt kõiki varasemaid uuringuid ja leidsid, et nende põhjal saab järeldada statistilise seose olemasolu intelligentsuse ja kuritegeliku käitumise vahel. IQ
1914. aastal publitseeris Goddard oma uuringu tulemused, kus toodi ära andmed 16 parandusmaja kasvandike vaimsest võimekusest. Noorte vanglate kasvandikest 2889% (keskmiselt 50%) olid selle autori andmetel nõrgamõistuslikud, kes ei olnud võimelised oma elu ja suhete iseseisvaks korraldamiseks. Siinjuures ei pidanud Goddard madalat intelligentsust mitte kuritegevuse otseseks põhjuseks, vaid eelduseks, mis koos halbade keskkonnatingimuste ja psühhopaatiliste isiksusejoontega viib kuritegelikule käitumisele. Ta oli seetõttu kurjategijate karmi karistamise vastu, eriti kui kuritegu oli seotud piisaval tasemel vaimsete võimete puudusega ning pooldas rehabilitatiivseid meetmeid.Goddardi tulemusi esialgu aktsepteeriti, kuid siis hakati neid üha enam kritiseerima.1926. aastal avaldas Clarki ülikooli psühholoog C. Murchison raamatu ,,Kuritegelik andekus", kus näitas, et Ameerika noorsõdurite
• sageli varjab alasoorituse ilmnemine tõsisemaid psüühilisi, kognitiivseid või emotsionaalseid probleeme, nagu õpiraskused, tähelepanuhäire, emotsionaalne häire, püühilised häired või muud terviseprobleemid; 80 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? • koolikeskkonna sobimatus õpilase eripärade ja vajadustega; • alasoorituse põhjused on seotud isiksusejoontega, nagu madal moti- vatsioon, madal eneseregulatsioon või nõrk enesetõhususe tunne. Alasoorituse üheks Üheks alasoorituse oluliseks põhjuseks hinnatakse ootuste ja motiveerituse põhjuseks peetakse erinevusi. Ootused võivad olla lapse enda omad või väljastpoolt tulevad, ootuste ja motiveeri- tuse erinevusi. kuid need on igal juhul lapse jaoks olulised. Kui õpilaselt oodatakse vä-
annaabi.ee 
