Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika
Kuna isiksusjooni on väga
suur hulk, on püütud nende hulka vähendada, koondada paljude erijoonte kirjeldused
väiksemaks arvuks isiksuse baasdimensioonideks. Sageli kasutatav strateegia stabiilsete
isiksusejoonte koondamiseks on statistiline tehnika – faktoranalüüs. Faktoranalüüs käigus
analüüsitakse suurt hulka andmeid, otsides väiksemat arvu neid ühendavaid faktoreid.
Raymond Cattell oli esimesi, kasutas faktoranalüüsi sadade isiksusejoonete koondamiseks 16
faktori ehk dimensiooni alla. Nende dimensioonide mõõtmiseks kostas ta spetsiaalse isiksuse
küsimustiku, mille eri versioone on psühholoogid kasutanud aastakümneid. Tavaliselt on
dimensioonid bipolaarsed ja iga indiviid kogub igas dimensioonis kas kõrgeid või madalaid
väärtusi. Paljude isksuse uurijatele on tunutud aga, et 16 dimensiooni on liiga palju, mistõttu
on dimensioonide arvu püütud vähendada. Näiteks H. J. Eysenck väitis, et kolmest