Siit tekkis uus koormiste liik- teokohustus, mis oli algul veel perioodiline talgutesarnane töö. Keskaja lõpul mõisapõldude laienedes hakkas aga teopäevade hulk suurenema, muutudes 16. sajandi jooksul korraliseks nädalateoks: iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. Talupoegade väärtus keskaja jooksul kasvas, paraku ei toonud see neile endale kasu, vaid vastupidi: 15. sajandi teisel poolel juurdus arusaam, et talupoeg ei ole isiklikuklt vaba, vaid kuulub maa külge, mida ta harib, s.t. tekkis sunnismaisus. Koos teokohustuse suurenemisega suurenesid ka talupoegadelt nõutavad maksud. 13. sajandi kümnis (10% saagist) suurenes 15. sajandil veerandini saagist mistõttu jäid paljud talud mõisadele võlgu. Talupoegade nö. põgenemise vältimiseks kitsendati ka tema liikumisvabadusi. 1507. aastal võeti talupoegadelt relvakandmiseõigus. 16. sajandiks oli Liivimaal välja kujunenud pärisorjus. 7
Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest ministeriaalid -, mis sulas hiljem alamaadli sekka. Ka need rüütlid, kes vallutasid 13. sajandil Eestit, pärinesid suurelt osalt just ministeriaalide hulgast. Üheks aadliku rahuaegseks ülesandeks oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas ta sageli oma asemikule, kuid kõrgema astme kohtu instungitel, näiteks senjööri või Inglismaal krahvkonna kohtus, osales ta isiklikuklt. Aadlikultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris teised seisused üritasid aadlist eeskuju võtta nii eluviisi kui ka kommete poolest. Kaspar Kuldkepp 4 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Turniir Aadli ühiskondlik funktsioon oli sõdimine. Sõjakäik tähendas aadlikule kõrghetke võimalust demonstreerida oma vaprust ning koguda kuulsust ja au
annaabi.ee 
