ohvitserid pandi linnas üpris heade tingimustega korteritesse määrati. Näiteks pärast Peeter I lahkumist Narva alt vene vägede ülemjuhataks saanud hertsog de Croy’le anti vangistuses olles mõõk tagasi ning Karl XII toetas teda ka rahaliselt. Lisaks sai ta vangistuses olles iga päev neli rooga ning kolm pudelit veini (lk. 226). Sellised viisakusavaldused näitasid, et rüütellikus polnud kadunud veel ning lahinguid ei võetud nii barbaarsetena ja isiklikena kui ehk sõdurid seda tegid. 1700. aasta oli Eestimaa Rootsi impeeriumi keskuseks, sest siin hargnesid olulisemad sündmused, mis eelkõige päädisid Narva lahinguga. Peale Narva lahingut võttis Karl XII ette aga raske retke läbi Eestimaa Riia alla. Pikemaks kujunes peatus Laiusel, millest sai pooleks aastaks Karl XII eluase ja ühtlasi ka Rootsi suurriigi keskpunkt (lk. 227). Karl XII võttis osa paljudest üritustest, käis isegi kohalike pulmas ning tihti ka põdra- ja karujahil
(Tulving 2002 : 36-37 ) Inimesed kasutavad sõna ,, tean ,, kui nad räägivad mingist semantilisest teadmisest. (Tulving 2002 : 119 ) Episoodilises mälus talletuv info on seotud inimese endaga, see on info, mis teeb võimalikukus inimese isikliku elu sündmuste mäletamise. Episoodiline mälu vahendab teadmisi, mida te tegite kuu aega tagasi või mida te tegite vahetult enne referaadi lugema hakkamist. Sündmusi elatakse läbi isiklikena ja tõestena ja neid tajutakse kui sündmusi, mis on inimesel endal reaalselt minevkus toimunud. (Tulving 2002 : 37 ) Üldine küsimus millele episoodiline mälu vastuse annab on : ,, Mida sa tegid mingil hetkel ja kus kohas". ( Tulving 2002 : 118-119) Kuid on veel kolmaski liigendus, mis teeb vahet eksplitsiitse ja imlistiitse mälu vahel. (Tulving 2002 : 46 ) Vt. Joonis 2 . Eksplitsiitne mälu eeldab, et inimene on isikliku informatsiooni tahtlikult meelde jätnud.
Semantilise mälu olemus on rohkem teadmistes kui tegudes. Episoodiline mälu on mälu liik, mis teeb võimalikuks inimese isikliku elu sündmuste mäletamise. Kui te mäletate seda, mida te tegite eelmisel pühapäeval, või see, mida tegite vahetult enne seda, ongi vahendatud episoodilise mälu poolt. Erinevalt semantilisest mälust eeldab möödunud sündmuste meenutamine tähelepanu ehk keskendumisvõimet ja konsentratsiooni. Sündmusi kogetakse isiklikena ja tõestena ning neid tajutakse kui sündmusi, mis on reaalselt minevikus toimunud. Teine eristus, mida psühholoogid peavad kasulikuks mälu uurimisel, on vahe lühiajalise ja pikaajalise mälu vahel. Nagu nimetused ise ütlevad, võimaldab lühiajaline mälu taasesitada informatsiooni vahetult peale selle tajumist; pikaajaline mälu tuleb mängu hiljem. Lühimälu ehk esmane mälu on teadvuse pikenduseks, mis lubab tajuda asja peale seda, kui ta on kadunud vaateväljast
annaabi.ee 
