Kombinatiivmuutlikus- alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Geenivool- erinevate populatisoonide isendeit ristamine. Populatsiooni genofondi võivad sattudauued, varem sealt puudunud alleelid. Geenitriiv- juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Looduslik valik- seisneb org. ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. Evolutsioon- süsteemi pöördumatu muutumine arengus mingi aja jooksul. Fossiile leidub maa sees, erinevates kihtides, selle järgi saab umbkaudse vanuse teada. Suurem valik on looduslik, eluta looduse tegurid. Kohastumiseks nim. org. paiknemist erinavates elupaikades
PÄIKESEENERGIA Milleks maksta võrguelektri eest, et saada sooja vett ning mõnusalt hubast toasooja? See kõik on võimalik ka päikeseenergiat kasutades! Päikeseenergia energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. · Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvatel termotuumareaktsioonide tulemusel. · Seda saab kasutada soojuse ja elektri tootmiseks. Päikeseenergiat saab tasuta kätte, see on taastuvenergia, ta on puhas, töötab ilma keskkonda kahjustamata. Iga päev langeb Maale Päikeselt energiakogus, millest jätkuks maa- asukale 27 aastaks. Me kasutame sellest ära vaid ÜHE protsendi!!! Päikeseenergiat saab kasutada ka Eesti tingimustes, kuigi võiks arvata, et Eestis paistab liiga vähe päikest. Et päikeseenergiat oma huvides ära kasutada, peab soetama päikesekollektori või päikesepaneeli. Eestis on päikesepaneel võimeline sooja ja elektrit tootma 9 kuul aastas, ka pilves ilmaga. ...
EESTI KLIIMA Peamisteks Eesti kliimat kujundavateks teguriteks on päikesekiirguse juurdevool ning Atlandi ookeani põhjaosa kohal toimuvad atmosfääriprotsessid. Päikesekiirgus kuna territoorium on väike, siis on erinevusest tingitud päikesekiirguse muutused tühised. Kõige enam saavad kiirgust rannikualad ja saared, vähem aga kõrgustikud kuna on peamised sademetepüüdjad ja pilvede tekitajad. Õhumassid sõltub päikesekiirgusest kui ka aluspinna iseärasustest. Õhu soojenemisega tekivad tõusvad õhuvoolud ja õhurõhk alaneb tekib madalrõhuala ehk õhurõhumiinimum. Kõrgrõhualad ehk õhurõhumaksimumid tekivad 30-40o pl, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. Aluspind mõjutab päikesekiirgusest saadavat energiahulka ja õhumasside liikumist. Kiirguse hulk oleneb selles, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad.
Taastuvate energiaressursside potentsiaal nende praktiliseks kasutamiseks on väga erinev ja on sõltuv antud riigi või piirkonna kliimast ja maastikulistest iseärasustest. Paljud riigid soosivad igati taastuvate energiaressursside kasutamist. Taastuvate energiaressursside üldiseloomustus ja kasutusvõimalused Taastuvate energiaressursside saadavus, levik, varieerumine ja intensiivsus on küllaltki erinev, sõltuvana antud piirkonna klimaatilistest ja muudest iseärasustest. Paljusid taastuvate energiaressursside allikaid iseloomustab tugev varieerumine ööpäeva lõikes, kuude ja aastate lõikes (tuule kiirus, päikesekiirguse intensiivsus jne). Taastuvenergeetika ressursside kasutusvõimalusi on palju. Osa nendest on praegu veel tehnoloogilise arengu staadiumis ja on seetõttu liialt kallid. Tabel 1. Ülevaade võimalikest kasutustehnoloogiatest taastuvate energiaresssursside kasutamisel
energiaallikaid. Suurema osa energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid, nt USA(35%). Taastuvenergia Taastuvenergia on energia, mis toodetakse loodustsäästvalt: Hüdroenergia Tuuleenergia Ookeanide soojusenergia Orgaanilises aines sisalduv keemiline energia (puit) Maa siseenergia Biogaas ja mass Päikeseenergia Taastuvate energiaressursside saadavus, levik, varieerumine ja intensiivsus on suhteliselt erinev, sõltuvana antud ala ilmastikust ja muudest iseärasustest. Taastuvenergia on omaks võetud Euroopa maadest näiteks Skandinaaviamaades, Taanis, Saksamaal, Hollandis, Hispaanias jne. Taastumatud energiad Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida loodus ei suuda taastoota või selleks läheb aega miljoneid aastaid: Nafta Süsi Uraan Maagaas Turvas http://kokkuhoid.energia.ee/ http://www.rohelineenergia.ee/html/?id=10395
ÕENDUS Õed on terviseala professionaalid, kel on kõige "püsivam ja tihedam kokkupuude vanematsüklis olevate naistega". Õed on vastutavad tervise edendamise eest perede ja laste seas. Abil või hoolitsusel, mida naine saab raseduse ajal ja esimesel aastal peale sünnitust, võib olla pikaajaline mõju nii naisele kui ka tema lapsele. Ema-lapse rolli kujunemist mõjutab hoolitsus ja informatsioon, mida õed jagavad. INIMENE Mercer ei defineeri otseselt inimest, aga viitab inimese "minale". Tema arvates on inimese "mina" eraldiseisev teistest rollidest, mida inimene enda kanda võtab. Sisemine "mina" areneb välja kultuurikontekstist ja näitab, kuidas olukordi vaadeldakse ja kujundatakse. Enesehinnang ja enesekindlus on tähtsad osad emarolliga kohanemisel. Ema kui isikut nähakse eraldiseisva, kuid samas seotuna oma lapse ja lapse isaga või kellegi teise tähtsaga. Ta on nii mõjutaja kui ka mõjutatava rollis. TERVIS Mercer defineerib tervist ku...
Mikroevolutsioon- evolutsioonilised muutused liigi sees Makroevolutsioon- liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon Liik- looduslik organismirühm; isendid võivad vabalt ristuda Liikide väljasuremine- ebasobivatest elutingimustest ja org. omadustest tingitud liigi kadumine Populatsioon- väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm Geenivool- erinevate populatsioonide isendite ristumine Geenitriiv- juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris Pudelikaelaefekt- algsest populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid Looduslik valik- organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis tuleneb nende iseärasustest Hübriid- liikidevaheline järeltulija. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: liigikaaslased, teiste liikide isendid, eluta looduse tegurid Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv valik- kõrvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega org. eelispaljunemine. Tingimused: püsiv keskkond. Tagajärg:...
välistele erinevustele on erinevad ka personaalsuselt ja temperamendilt. Siiami kass on tuntud kui väga häälekas ja ekstrovertne, samal ajal Pärsia kass on üldiselt rahulikum ja harjub paremini eluga toas. On olemas palju raamatuid, mis kirjeldavad erinevaid kassitõuge, aga arvatavasti parim viis erinevate kassidega tutvumiseks on külastada kassinäitust. Seal avaneb võimalus rääkida tõuaretajate ja kassiomanikega erinevate tõugude iseärasustest. Enamik kassiomanikest ei vali endale tõukassi, nende arvates on kõik kassile vajalikud omadused olemas ka "segaverelises" kassis, paljud peavad neid lisaks intelligentsemateks, sarnaselt tõukassidele on nad välimuselt eri värvides ja mustrites. Abel Aaberkukk AABU Adam Aadu Aali year 2012 Abaduu Abricot absurdity Ada admiral Adolf Agda Agly-Dagly Ahnepäts Aibolit guessing AIO Akira The Acropolis Aksel Aksma Akso Alaska Albert Alberts albino Albion Alexander Alexa Alexandra Alexandre
keemilistest elementidest. Kõige rohkem on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mikroelemendid- keemilised elemendid, mida esineb organismis väga väikeses koguses, kuid on siiski hädavajalikud. DNA- pärilikkuse kandja, üks elu tunnustest. Vee tähtsus: Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: see on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Vee omadused tulenevad H2O molekuli ehituslikest iseärasustest. Polaarse lahustina lahustab vesi hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid anorgaanilisi ühendeid. Mittepolaarsed ained, nagu näiteks õlid ja rasvad, lahustuvad vees vähesel määral. Veel on ka suur soojusmahtuvus( See soojeneb ja jahtub aeglaselt). Rakkudes esineb: Happeid, Aluseid, Sooli. Anioonid- negatiivselt laetud ioonid. Olulisemad: hüdroksüül, karbonaat, fosfaat, kloriid ja joodiioonid. Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid.
välistele erinevustele on erinevad ka personaalsuselt ja temperamendilt. Siiami kass on tuntud kui väga häälekas ja ekstrovertne, samal ajal Pärsia kass on üldiselt rahulikum ja harjub paremini eluga toas. On olemas palju raamatuid, mis kirjeldavad erinevaid kassitõuge, aga arvatavasti parim viis erinevate kassidega tutvumiseks on külastada kassinäitust. Seal avaneb võimalus rääkida tõuaretajate ja kassiomanikega erinevate tõugude iseärasustest. Enamik kassiomanikest ei vali endale tõukassi, nende arvates on kõik kassile vajalikud omadused olemas ka "segaverelises" kassis, paljud peavad neid lisaks intelligentsemateks, sarnaselt tõukassidele on nad välimuselt eri värvides ja mustrites. Abel Aaberkukk AABU Adam Aadu Aali year 2012 Abaduu Abricot absurdity Ada admiral Adolf Agda Agly-Dagly Ahnepäts Aibolit guessing AIO Akira The Acropolis Aksel Aksma Akso Alaska Albert Alberts albino Albion Alexander Alexa Alexandra Alexandre
Võrsumine Mis on võrsumine? Taime harunemise vorm, kus esimese järgu külgharud moodustuvad ainult võrse alusel maapinna lähedastest või maaalustest pungadest. Iseloomulik põõsastele ja mitmeaastastele rohttaimedele. Toimub 10…16 päeva pärast tärkamist, 3...4 lehe moodustumisel. Võrsumine algab +5 C juures, optimaalne temperatuur +10...15. Kestvus ja kvaliteet olenevad taimeliigi ja sordi iseärasustest; külvinormist, -viisist, -ajast ja -sügavusest; toitainete ja niiskuse olemasolust mullas; temperatuurist. Taliviljad vs suviviljad Oluline on produktiivvõrsumine e. seemisvõrse, mille õisikus on moodustund vähemalt 1 normaalne tera. Taliviljadel areneb välja keskmiselt 3...6 peadkandvat võrset, suviviljadel vähem. Taliteraviljad võrsuvad peamiselt septembri lõpus, võrsumine võib jätkuda ka kevadel. Intensiivsemalt võrsuvad varasemad (...
Hea õpetaja on autistile sageli rohkem abiks kui hea arst. Abiks lapsele võivad olla käitumis ja kõneteraapia, mänguõpetus ja individuaalne tegelemine, et harjutada rahulikus, rutiinses keskkonnas õigesti reageerima erinevatele elusituatsioonidele. Õppimiseks vajab autist enamasti spetsiifilist kooli, kus on individuaalse õpetuse võimalus. Autismi ennetamine pole võimalik. PROGNOOS Prognoos sõltub igal lapsel just tema iseärasustest ja suhtlemispuude raskusest. Paljud autistid õpivad elus toime tulema, enamasti on aga vajalik tugiisiku olemasolu ja järelvalve. KUST SAADA LISAINFORMATSIOONI JA ABI: www.autismeesti.ee email: [email protected] Telefon: + 372 557 9980 KASUTATUD MATERJAL www.inimene.ee Armasta mind kaugelt web.zone.ee/iamfree/autism.htm www.nupsu
Looduslik valik Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik miitlikkus) ja elutingimuste piiravatest toimetest(olelusvõitlusest) Piiravad keskkonnategurid: *abiootilised (valgus, niiskus, soolsus, temperatuur) *biootilised (konkurents, kisklus, parasitism) Olelusvõitlus- organismide sõltuvus antud tingimustest Looduslik valik- individuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses. Isendite erinev edukuse hindamine toimub nende fenotüübi järgi. Võitja-annab kõige rohkem järglasi. Tema geene on järgmises põlvkonnas rohkem. Kui kasulik tunnus on määratud geenidega, on järgmises põlvkonnas neid geene rohkem muutub populatsiooni geneetiline struktuur ->evolutsioonilised muutused. Kohastumus- väikseim evolutsiooniline muutus. Loodusliku valiku vormid: 1
ning säilitada see kogu distantsi vältel. Selle ülesande täitmiseks õpilane peab keskenduma maksimaalse kiiruse saavutamisele ja säilitamisele. Õpilase kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Viimast mõjutavad õpilase oma lihasjõud, avaldatava pingutuse võimsus ja mobiilsus. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, tehnikas ja koordinatsioonist. Jrk Aeg Tegevus Eesmärk . 1. 1.nädal Reaktsiooni täiustamine. Kasutada erinevaid Reaktsiooni kiiruse (2x) stardisignaale ja stardiasendeid nt selili, istudes, arendamine. seistes). Erinevad liikumisviisid kõrge põlvetõste, sääretõste. Kestvus kokku 30 minutit.
Võrsumine Mida nimetatakse võrsumiseks? Võrsumine on taime harunemise vorm, kus esimese järgu külgharud moodustuvad ainult võrse alusel, tavaliselt maapinna lähedastest või maaalustest pungadest. Võrsumine on iseloomulik põõsastele ja mitmeaastastele rohttaimedel. Võrsumise faasid Võrsumine on kasvufaaside 21s-30s faas, see võib ka varem pihta hakata, kuid siis tõuseb see kasvufaas ka nö 21sse faasi. Nendeks võrsumise faasideks on – 21.Esimene kõrvalvõrse nähtav: võrsumise algus 22. Kolmas kõrvalvõrse nähtav Staadiumid järgnevad kuni.. 29. Üheksa ja enam kõrvalvõrset nähtav Ja edasi muutub asi kõrsumiseks.. Võrsumisfaas Võrsumisfaasis (algab 10...16 päeva pärast tärkamist, 3...4 lehe moodustumisel) kujunevad taimel välja võrsed ja lisajuured (narmasjuurestik). Need saavad alguse võrsumissõlmest, mis paikneb 1...2 cm sügavusel. Võrsumissõlm on kõrrelistel taimedel väga oluline organ (kui võrsumissõlm saab viga siis taim hu...
Iirimaa ja Prantsusmaa. Keskmise soomlase ökoloogiline jalajälg on 7,0 hektarit ehk 3,7 korda suurem keskmisest ökoloogilisest jalajäljest. Soomlaste metsajalajälg on eriti suur, seda kodumaise puu- ja paberitarbimise tagajärjel. Jalajäljest on kõrvaldatud ekspordiosa, kuid sellest hoolimata tekitab kasutatud meetod Soomele keskkonnakaitsjate hinnangul tegelikust suurema jalajälje, mis on tingitud paberitööstuse spetsiifilistest iseärasustest. Kui paberitarbimise osas võib jalajälje mõõtjaid pisukeses ülekohtus süüdistada, siis palju tõsisem on asi importtoodete tarbimisega. Soomlane tarbib ohtralt importtooteid, kasvõi toiduõli ja banaane. Sisseveetud toodete tarbimine aga kasvataba ökoloogilist jalajälge oluliselt. WWF-i uurimistöö kinnitab tõika, et Euroopa peab oluliselt rohkem arendama jätkusuutlikke tootmis- ja tarbimisviise. EL-i ökoloogiline jalajälg paisub eeskätt kasvava energiatarbimise tagajärjel
Juhul, kui võõrkeha tungib barjääridest läbi, aktiveerub kaasasündinud immuunsüsteem. Kui selline kaitse ei tööta, siis järgmiseks astmeks on omandatud immuunsus. - Esimesed kaitsebarjäärid on mehhaanilised, keemilised ja bioloogolised. Näiteks, mehhaanilised kaitse funktsioonid täidab nahk. Samuti ohtlike mikroorganismite väljutus teostatkse pisarate ja kusi abil. - Kaassündinud IS reageerib võõrkehade peale sõltumatu nende iseärasustest. Antud süsteemi aste ei ole tõhus kuna see ei toimi pikaajaliselt ühe kindla infektsiooni vastu. Põletik üks varastest IS reaktsioonidest infektsiooni vastu. - Omandatud immuunsus on ilmunud välja evolutsiooni ajal. Tema immuunvastus on juba kindlam ja põhjalikum. Antud süsteem kindlustab immunoloogilist mälu, mille abil IS jätab meelde iga läbinud võõrkeha.
Agenda21- ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm,mis on paljude mriikide vastava valdkonnategevuskavade koostamise aluseks. Biloogilise mitmekesisuse konventsioon-riikidevahline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks. Eesti keskkonnastrateegia 2010- riigikogupoolt 2005a. Heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku kekkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Eesti looduskaitseseadus-Riigikogu poolt 2004.a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisue säilitamine. Eroisioon-mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuulm õhutemp. Suuremad kõikumised. Happevihm-happelise reaktsiooniga sademed , mis tekivad kütuste põletamisel atmosfääri sattunud happelise oksiidide(So2So3,No,No2) ühinemise...
Läksin :Evolutsiooni tõendid: >> Loodulik valik Paleontoloogia uurib fossiile ehk kivistisi - seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja Tavaliselt:mida sügavamad kihid,seda vanemad organismid. paljunemises,mis tuleneb nende geneetilistest ja Suhteline vanus näitab seda,millised organismid eksisteerisid varem elutingimuste iseärasustest. ja millised hiljem. >>Ellujäämist ja paljunemist piiravad Aboluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust. - liigikaaslased(konkurents) Võrdlusmeetodid: -teiste liikide isendid(-||- , toitumine) Võrdlev anatoomia. -eluta looduse tegurid .
isendite migratsiooni ja ristumise teel. · Geneetiline triiv puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide (ja seetõttu ka genotüüpide) sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. 3. Olelusvõitlus organisimide sõltuvus biootilistest (konkurendid, haigused, vaenlased) ja abiootilistest (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus) teguritest. 4. Mis on looduslik valik? Idividuaalsetest geneetilistest iseärasustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses on looduslik valik. See muudab populatsiooni järglaspõlvkodandade geneetilist struktuuri, põhjustades kohasemate genotüüpide sageduse tõusu ja ebakohasemate sageduse langust. 5. Loodusliku valiku vormid: stabiliseeriv, suunav ja lõhestav valik. Valiku nimetus Eelistatud fenotüüp või Toimimise tingimused Tagajärg tunnus (valikutegur)
Probleemis käitumisega lapsel olulistes raskustes standardiseeritud aritmeetilisi teste tuleks kuulamisharjumuse, kõne, jutustamise, On ebaselge, kas selliste häirete anda lugemise, kirjutamise või matemaatiliste esinemissagedus sõltub keele iseärasustest oskuste omandamises (esmakordselt ja/või kirjapildist Ei ole seotud muude defektidega defineeritud 1963, täpsustatud 1994.) ÕIGEKIRJAHÄIRE Visuaal-ruumilise ja nägemistaju Kuidas ? vilumused võivad olla häiritud
Päikeseenergia: Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast Päikeseenergia vabaneb Päikesel toimuvatel termotuumareaktsioonide tulemusel Päikese- ehk helioenergia kuulub alternatiivse ja taastuva energiaallika alla. Kasutatakse nii soojus- kui elektrienergia tootmiseks, samuti ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia kasutamise eelised: On taastuv ja lõputu enerigaallikas Päikesepaneeli "kütus" ehk päikesevalgus on tasuta kättesaadva. Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik, tootmisega ei kaasne mingisuguseid saasteid Puuduvad transpordikulud, kuna toodetakse kohapeal Otstarbekas kasutada seal, kus pole vaja tugevat voolu ja elektrihulka Päikeseenergia kasutamise puudused: Ei ole kuigi varustamiskindel, kuna sõltub päikesevalgusest, mis jõuab maani igas ajaühikus. See muudab päikesepatarei kasutuks öösel ja pilvistel päevadel. Efektiivseks kasutamiseks ööpäevaringselt tuleks ehitada välja elektri trantsporti...
Keemil evol- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni Bioloogiline evol- elu areng maal esimestest eluosolestest inimeseni Sotsiaalne evol- inimühiskonna areng Molekulaarbioloogia- bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel Prokarüoot- eeltuumne organism Looduslik valik- looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb ende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest Geenisiire- kombinatiivset muutlikkust suurendab erinevatesse populatsioonidese kuuluvate isendite ristummine, nn geenisiire Mutatsioon- muutused raku geneetilises materjalis Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest Rudiment- kõrgematel loomadel võib esineda ka alamatele loomadele iseloomulike tunnuste algmeid, mis ei ole äielikult välja arenenud ega täida enam oma algset ülesannet, nt õndraluu lülid, osaline karvkate
geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. · Loomade ränded · Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik Geenitriiv Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. · Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. · Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult. LOODUSLIK VALIK Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: · liigikaaslased (konkurents) · teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) · eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) (Darwin nimetas organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust nendest takistavatest asjaoludest - olelusvõitluseks) Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik
eripära: külgvaates Skulptuurid on määrtud otse eest vaatamiseks Isikupära Suurusega rõhutati valitseja Varaode pilk suunatud üle tähtsust ja erandlikkust , kõigi ja üleolev naeratus. Ei rõhutamine: kõrvale jäeti isikupärased hoolitud individuaalsetest tunnused-kasutati üldistatud iseärasustest. Sarnased nägemust üksteistele. Teemad, motiivid: Mütoloogia, 1)Varaod ja jumalused ajalugu(pitsatsilinder), 2)Lihtrahvas ja loomad sõjalised võidud ja rõhutab valitseja võimu suurust(kivisambad), troonil istuv valitseja ja tema kummardavad alamad
kahjusttavatest keskkonnateguritest. Haigusi, mis kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes, nim päriliku eelsoodumusega haiguseks. Keskkonnategurid kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguste teket. Olulisel kohal päriliku eelsoodumusega haiguste ennetamisel on aga iga inimese eluviiside ja harjumuste muutmine tervislikumaks. Vähkkasvajaid põhjustavad inimese geeniregulatsiooni häireid. Valede geenide avaldumine võib tuleneda geenotüübi iseärasustest, olla tingitud keskkonnateguritest või mõlema koostoimest.
Üldsoojendusele järgneb erialane soojendus. Erialane soojendus Mida keerulisem on koordinatsiooniliselt treeningu- või võistlusharjutus, seda pikaajalisem ja mitmekülgsem peaks olema soojenduse erialane osa. Erialane soojendus viiakse läbi harrastatava spordiala spetsiifiliselt, et tagada vajalike treening- või võistlusharjutuste optimaalne sooritus. Soojenduse pikkuse erinevused on tingitud spordiala spetsiifikast, ilmastikutingimustest, sportlase individuaalsetest iseärasustest ja soojenduse intensiivsusest. Näidetena võib tuua sprinteril lühikeste intervallide läbimine, korvpalluril kiirenduste tegemine, hüpped, pidurdused jne. Individuaalne soojendus - harjutuste valik lähtub konkreetse sportlase iseärasustest. Kui näiteks jalgpalluril on sageli raskendatud liikuvus puusaliigeses ja on ka seljaga probleeme, tuleks suuremat tähelepanu pöörata niude-nimmelihaste venitusharjutustele. Soojendusharjutused
genotüüpide kombineerumisest ning populatsioonidevahelisest geenivoolust. Väikestest populatsioonidest võib geneetiline triiv põhjustada ulatuslikke, kuid juhusliku suunaga geneetilise struktuuri muutusi. Kindlasuunalisi, kk-tingimustega kooskõlalisi muutusi populatsioonis(ja kogu liigis) pühjustab looduslik valik. Looduslik valik seisneb isendite ebavõrdses paljunemises sõltuvalt nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimustest olelusvõitlusest. Põlvkonnast põlvkonda toimiv kindlasuunaline looduslik valik kinnistab geneetilisi iseärasus, mis on ebasoodsad. Sültuvalt tingimustest eristatakse suunavat, stabiliseerivat ja lõhestavat valikut. Bioevolutsioonis toimuvad mitmesuguse ulatusega ja mitmesuguste tagajärgedega muutused. Esmaseks ja tähtsaimaks evolutsiooniprotsessiks on kohastumine, mille tulemusena kujunevad
kahepaiksetelt, lootekestad- roomajatelt, püsisoojasuse ja piimanäärmed- ürgimetajatelt, poegade ülessünnituse- esimestelt pärisimetajatelt, ruumilise nägemise seoses silmade ümberpaiknemisega pea külgedelt ette- ahvidelt. 22. Bioloogiline evolutsioon on elu areng Maal esimestest elusolenditest inimeseni. 23. Looduslik valik on organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis tuleneb nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest, geenitriiv on geneetilise muutlikkuse allikas. 24. Pärilik muutlikkus on, kui organism sarnaneb oma vanematega, geenisiire on erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine. 25. Inimese aju muutus evolutsiooni käigus väiksemaks, arenenumaks. 26. Inimese evolutsiooni määravad paljud loomariigi evolutsiooni astmed, ahvilaadsete eellaset arengut pärisinimeseni. 27
mutageene sageli kantserogeenideks. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid, kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid) Modifikatsiooniline e. mittepärilik muutlikkus keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine (fenotüübiline varieeruvus). Sugulisel teel ei pärandu järglastele ning ei kaasne muutusi kromosoomides. Pärilikud haigused isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutl kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonidest. Üks osa vastsündinu haigustest võib olla põhjustatud ka geenidest, mis ei tulene geenidest vanemate kromosoomistikus, vaid ema ja isa on need pärinud oma vanematelt ning ema ja isa on seega vaid alleelide kandjaks. (lühinägevus, kurtus, hemofiilia ja daltonism. Downi sündroom.)
Apteek autos, tööl ja kodus Referaat Tallinn 2011 Esmaabipakk Igas kodus, autos ja tööasutuses peaks olema esmaabikomplekt, milles on esmaabi andmiseks vajaminevad esemed. Esmaabikarp peab olema kuiv ja puhas ning kõigil seal olevatel rohtudel peavad olema selged etiketid. Kasutatud vahendid ning katkiläinud kaitsekorgiga pudelid ja ampullid tuleb kohe uutega asendada. Autoapteek-iga auto kohustuslik osa. Komplekt sisaldab kõiki seadusega sätestatud elemente. Komplekt on vutlaris ja sisaldab kõiki seadusega sätestatud elemente, miinimumnõuded sõiduautode esmaabivahenditele. Sisuinfo Kompress 10cm × 10cm (2tk pakis) 2 pk Kompress 10cm x 20cm 1 pk Kaitseside 40cm × 60cm 1 tk Elastne rullside 10cm × 4m 1 tk Elastne rullside 15cm × 4m 1 tk Plaaster 10 tk Kangasplaaster ...
Fifth level Atmosfäär Merkuuri pinnavormid paistavad teravate, ümardamata servadega, mis näitab, et sellel planeedil pole olnud märkimisväärset atmosfääri. Gaaside avastamiseks mõeldud aparaadid leidsid planeedi lähedusest vaid tühisel hulgal heeliumi ja vesiniku aatomeid. Pinnas Merkuuri pinnal paistavad tohutud järsakud, mõned on sadu kilomeetreid pikad ja kuni kolm kilomeetrit kõrged. Üks suurimatest iseärasustest Merkuuri pinnal on Caloris Kauss , diameeter umbes 1300 km. Nagu kuukausid, tekkis arvatavasti väga suure kokkupõrke tulemusena Päikessüsteemi algstaadiumis. Merkuuril ka suhteliselt tasaseid lauskmaa alasid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sisemus
ajuinsuldi teket SÜDAMERÜTMIHÄIRED o Pidev suurtes kogustes alkoholi tarvitamine võib põhjustada südamerütmihäireid ka tervetel inimestel o Arütmia tulemusel tekib vererõhu langus ning oht südame ja vereringe seiskumiseks, teadvusekaotuseks ja koguni äkksurmaks. SÜDAMELIHASE KAHJUSTUS o Ehk kardiomüopaatia o Kardiomüopaatia võib tekkida inimesel, kes tarbib alkoholi mitme aasta vältel üle 90 g päevas. o Selle teke sõltub ka organismi geneetilistest iseärasustest MAKSAPÕLETIK o Ehk alkoholihepatiit o See haigus võib tekkida nii noorematel kui ka vanematel inimestel, kes tarvitavad pikema perioodi jooksul suurtes kogustes alkoholi o Alkoholhepatiit on taaspöörduv juhul, kui alkoholi tarvitamine lõpetatakse o Kui maksapõletiku puhul jätkatakse alkoholi tarvitamist, võib see muutuda krooniliseks ning kujuneda maksatsirroosiks RASVMAKS o Ehk alkoholmaks o Pidevalt alkoholi tarvitavatel inimestel hakkab
See tuleneb aga geenifondist. Geenifond liigi või populatsiooni kõigi geenide ja alleelide kogum. Variatsioonirida mõõdetavate tunnuste ja nende esinemissageduste jada, mis iseloomustab mittepärilikku muutlikkust ja annab ülevaate ka geneetilisest muutlikkusest. Variatsioonikõver variatsioonirea graafiline kujutis, mis iseloomustab eelkõige mittepärilikku muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneetilistest muutustest. Pärilikud haigused isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutl kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonidest. Üks osa vastsündinu haigustest võib olla põhjustatud ka geenidest, mis ei tulene geenidest vanemate kromosoomistikus, vaid ema ja isa on need pärinud oma vanematelt ning ema ja isa on seega vaid alleelide kandjaks. Nt: lühinägevus, kurtus, hemofiilia ja daltonism. Veel võivad tekkida haigused mutatsioonidest sugurakkudes, mille tulemusena saab vastsündinu
1.Mis on evolutsioon, bioloogiline evolutsioon? Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist.Bioloogiline evol- elu areng maal esimestest eluosolestest inimeseni2.Kuidas seletas Lamarck eluevolutsiooni?Temapõhiseisukohad olid: elu tekkis isetärkamise teel; rõhutas liikide põlvnemist; elu jooksulomandatudtunnusedärinevad järglastele.3.Millest tuletas Darwin loodusliku valiku?Looduslik valik- edukamate püsimajäämine. Võit looduslikus valikus tähendab ellujäämist ja paljumis võimalust. 4.Milline on Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? 5.Mis on fossiilid ja kuidas nad tekivad? Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fosiile(välja surnud organismide jäänuseid ja jäljendeid) 6.Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolut...
jälgida lapse joomist ja söömist, et vältida atsidoosi (hapete hulga suurenemist organis - mis) ja dehüdratatsiooni teket. Imikutel ja väikelastel arenevad haigused kiiresti (nt mädapõletikulised lähevad üle sepsiseks), kuna neil on kaitsekehade produktsiooni võime vähene ning nende organism ei suuda moodustada rakulist kaitsebarjääri nakkuskolde ümber. Lapse haigestudes tekib sagedamini hingamiselundite puudulikkus. Hingamissüsteemi anatoomilistest ja füsioloogilistest iseärasustest tingituna avalduvad paljud haiguslikud seisundid lastel just hingamissüsteemi kaudu; mida väiksem on laps, seda raskemini haigus kulgeb. Väikelaps põeb sageli hingamiselundite ägedaid viiruslikke-bakteriaal - seid põletikke ja laste nakkushaigusi, millega kaasnevad temperatuuri, hingamis- ja pulsisageduse tõus. Imikutel on ka kehavedeliku koostises rohkem vett, võrreldes vanemate lastega. Imiku- eas on termoregulatsioon vähearenenud. Neerud on vähem efektiivsed jääkainete
ka edaspidi kuna inimene pidevalt üritab loomade tootlikust parandada.Seda on vaja kuna üha enam kasvab nõudlus toodangu järele. 3 Valiku põhiparameetrid 1.Jõudlus on põllumajandus loomade tähtsaim omadus, mille pärast neid peetakse ja kasvatatakse.Jõudluseks nimetatakse loomade võimet toota kindlas ajavahemikus teatud kogus kõrgekvaliteedilisi loomakasvatussaadusi. Põllumajandus loomade jõudlus oleneb nende pärilikest iseärasustest ja tingimustest milles nad elavad. Pideva aretustööga e. paremate loomade valikuga populatsioonist on võimalik põllumajandusloomade jõudlust suurendada. Selleks on vaja teada põllumajandusloomade jõudluse kujunemise seaduspärasusi. 1.1.Piimajõudlus Piima annavad kõik imetajad, kuid inimene kasutab peamiselt veise ja kitse piima, vähemal määral ka lammast, hobuste ja kaamelite oma.Piimajõudlus näitab kui suure koguse piima jõuab loom teatud ajavahemikul anda
Enamasti kasutatakse tehisseinu treeningu eesmärgil ja võistluste pidamiseks. Ronitakse alt-/ülaltjulgestusega või boulderingi stiilis. Köieta vaba soolo on julgestusvahenditeta ronimine kõrgustel kus lahtikukkumine on juba eluohtlik. Ronija peab täielikult usaldama iseennast ja oma oskusi. [redigeeri]Erinevad stiilid Stiili all võib mõista nii raja läbimise meetodit kui ka kalju iseärasustest tingitud ronimise viisi. Raja läbimise viisid On-sight - ronija läbib raja vabaronimisega esimesel katsel ilma eelneva informatsioonita raja kohta. Kasutada võib vaid raja visuaalset vaatlust maapinnalt, sealjuures ei ole lubatud jälgida teisi ronijaid rada ronimas. Raskusronimise võistlused toimuvad enamasti on-sight stiilis. Flash - sama mis on-sight kuid lubatud on jälgida rajal teisi ronijaid ja koguda muud informatsiooni
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid populatsioonid ja liigid. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Populatsiooni genofondiks nim populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit. Populatsiooni geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Hardy-Weinberg- nad tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist str ei muuda. Seadus: teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Aga see kehtib ainult järgmistel tingimustel: populatsioon on väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik. Selline populatsi...
Eesti toetused on piiritletud viie protsendiga põllumajandustoodangu koguväärtusest. Agraarstruktuuri tootmistegurid maa (mida tootmiseks kasutatakse, kas tootja omad või rendimaa); töö (kas alaline või ajutine tööjõud); kapital (varad, hooned, masinad, kari, söödad jne); juhtimine. Agraarstruktuur sõltub iga riigi või riikide liidu ajaloolistest traditsioonidest tulenevatest iseärasustest, mis sõltuvad nii looduslikest, kultuurilistest, sotsiaalsetest kui majanduslikest iseärasustest. Põllumajandus rahvamajanduse osana madala arengutasemega riigid (põllumajanduse osatähtsus SKPst üle 28%), keskmise tasemega riigid (alla 14%), üle keskmise taseme riigid (8%), kõrge tasemega riigid (2- 3%). Turuhinnatoetus tarbijad toetavad põllumajandust kõrgema hinna kaudu ning kõrged tarbijahinnad püsivad tänu pakkumiskvootidele, väliskaubandusbarjääridele, impordikvootidele, impordimaksudele, ekspordisubsiidiumidele.
Kaksikute meetod- päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunakaksikuta abil või ühe- ja erimunakaksikute võrdluse teel. Kantserogeen - mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähi teket. Kromosoommutatsioon-kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused Mutageen- mutatsioone tekitav tegur. Mutatsioon- muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Polüploidsus- organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Pärilik haigus- isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus. Reaktsiooninorm- ühe tunnuse modifikatsioonilise tunnuse muutlikkuse piirid. Somaatiline mutatsioon- hulkrakse organismi keharakkudes toimunud mutatsioon. Spontaanne mutatsioon-normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud Variatsioonikõver-variatsioonirea graafiline kujutis Variatsioonirida-mõõdetavad tunnnused koos nende esinemissagedustega kasvavasse /kahanevasse ritta pandud.
Sissejuhatus majandusgeograafiasse Mida uurib majandusgeograafia? · Majandusgeograafia uurib majanduse toimimist ruumist, st kuidas majandamine sõltub selle ruumi "asendist", loodusoludest, inimeste iseärasustest. · Majanduse paigutustegurid tingimused, mis mõjutavad majandusharude ja ettevõtte paigutust ehk majandusgeograafilist arengut. · Majanduse spetsialiseerumine mõne tootmisharu või toote eelisarendamine mingis riigis lähtudes looduslikest eeldustest ja inimresurssidest. · Import on kasulikum, kui tootims- ja veokulud kokku jäävad väiksemaks, kui kohapeal tootes.
doc Päikeseküte Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest 6-le miljardile maa elanikule jätkuks 27 aastaks. Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi. Eestis pole veel täpsemaid uuringuid tehtud päikeseenergia vallas, kuid praegused süsteemid on arvatavasti võimelised katma umbes poole päevasest vee soojendamise kuludes, säästes sellega raha pealt ja hoides loodust. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Meie laiuskraadidel on võimalik kasutada päikesekütet kombineeritult koos teiste soojusallikatega, kuna meie päikesekiirguse ressursid on küllaltki väikesed ning ebastabiilsed. Päikeseenergia kogumine ja kasutamine toimub kas passiivsel või aktiivsel kujul. Esimesel juhul projekteeritakse hoone nii, et see neelab võimalikult palju päikesekiirgust ja soojeneb
noorukieas, et neid tõmbavad samasoolised ning see tunne on püsiv. Tänapäeval ongi enamik uurijaid jõudnud arusaamisele, et on mõttetu otsida homoseksuaalsuse puhul ühte kindlat tekkepõhjust, homoseksuaalsus on niisama mitmekesine nähtus kui heteroseksuaalsus ja ei ole mingit kindlat reeglit, mis seda põhjustab. Kuid tänaseks on selgunud, et neurootilised sümptomid, mis homoseksualistidel tihti esinevad, ei tulene mitte seksuaalse suundumuse iseärasustest, vaid raskustest, mis seostuvad nende inimeste asendiga ühiskonnas. Võrdlevad uuringud heteroseksuaalsete ja homoseksuaalsete meeste vahel näitavad, et erinevusi elukäikudes ja isiksuseomadustes võib siiski leida. Nii on näiteks selgunud, et homoseksuaalse mehe perekond koosneb lapsepõlves sagedamini võimukast ematüübist ja emotsionaalselt kaugeks jäänud isatüübist. Paljud homoseksualistid väldivad lapsepõlves
LADINA KEELE ARENGUST JA ISEÄRASUSTEST Ladina keelt võib tinglikult nimetada Lääne-Euroopa kultuuri ühiseks emakeeleks, mis on mõjutanud kõige suuremate Euroopa keelte kujunemist. Päris emakeel on ta itaalia ja teistele romaani keeltele. Inglise ja saksa keelele on ta rohkem võõrasema moodi, aga sellele vaatamata on ta mõju ka nende keelte kujunemisele olnud väga suur. Ladina keel kuulub indo-euroopa keelte hulka ja ta sai oma nime latiinide hõimu järgi, kes elasid Latiumis, mis on maa-ala Apenniini poolsaare keskosas. Ladina keele kujunemist mõjutasid naabruses elavad teised itali hõimud, samuti latiinidest põhja pool asuvad etruskid. Kuigi etruski keelt ei peeta indo-euroopa leelte hulka kuuluvaks, oli just selle keele mõju ladina keelesüsteemi ja sõnavara kujunemisele suur. Itali hõimude ja etruskide kõrval kolmandaks tähtsaks mõjutajaks oli kreeka keel, millelt võeti üle tähestik (7.saj eKr) ja keelesüsteemi kirjeldamise põhimõtte...
nende jaoks parajasti tunduvad toimivat, ent pikemas perspektiivis pole samuti jätkusuutlikud. 15.praktika seadus - Tulemuste kõverate üldine seaduspärasus väljendub praktika seaduses. Selle kohaselt toimuvad ulatuslikud muutused tulemuses õppimisprotsessi algfaasis. Liigutustegevuse sooritamise hilisemates faasides tulemuste juurdekasv aga aeglustub. Seetõttu eristataksegi tulemuste kiire ja ühtlase paranemise faase, millede kestvus sõltub omandatava liigutusvilumuse iseärasustest. Tulemuste kõverate kasutamisel liigutusõpetuse hindamisel peab aga arvestama mõningate eripäradega. Esiteks, tulemuste kõverad ei ole õppimise kõverad, kuna nad iseloomustavad tegevuse sooritamise taset teatud ajahetkel. Kuigi tulemuste kõverad näitavad üldjoontes õppeprotsessi efektiivsust, ei peegelda nad suhteliselt püsivaid muutusi õpilase seisundis ja soorituse tasemes. Liigutusõpetus on aga seotud suhteliselt püsivate muutustega liigutustegevuste sooritamisel
DIFRAKTSIOON Frolova Karina Aro Aleksei 11B Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. Arvuti genereeritud intensiivsuse muster, mis on tingitud difrakteerumisest läbi ruudukujulise ava. Sarnane nähtus esineb siis, kui valguslaine levib läbi aine, millel on levimissihis muutuv murdumisnäitaja, või kui helilaine levib läbi muutliku akustilise impedantsiga keskkonna. Difraktsioon esineb kõiki tüüpi lainete puhul, k.a helilainete, vee lainete, elektromagnetlainete, nagu näiteks nähtava valguse ja raadiolainete korral. Ka füüsilistel objektidel on lainelised omadused (aatomtasandil), difraktsioon esineb ka mateeria korral ning seda uuritakse kvantmehaanika seaduspärasustega. Itaalia teadlane Francesco Maria Grimaldi võttis kasutusele sõna difraktsioon ja oli esimene, kes t...
Liis liinev 12.b Sotsiaalne tõrjutus paratamatus või vaba valik Inimene on sotsiaalne olend ning väga suur hulk, lausa enamik probleeme on sotsiaalse iseloomuga, mistõttu ka enamike probleemide lahendus ei ole ainult ühe inimese kätes. Nii on ikka mõistlik lahendusi otsida kollektiivselt. Sotsiaalne kuuluvuse vajadus tuleneb ligimese läheduse sõltuvusest ja on elus toimetulekuks hädavajalik. On muidugi inimesi, kes eelistavad elada isolatsioonis, kuid selle põhjused peituvad ilmselt tema lapsepõlve valusatest kogemustest. Olgu need siis tingitud kodusest keskkonnast või teistest inimestest, kellega ollakse elu jooksul kokku puutunud. Sotsiaalne tõrjutus võib olla paratamatu, kuid kas seda ainult teatud vanusegrupis. Siinkohal võiks eraldi grupina välja tuua lapsed, kes ...
Piirid meie ümber ja meie sees Inimene on saladus kaitsva väliskesta all peitub mitmekesine sisemus, mis omakorda koosneb sadadest väikestest iseärasustest, muutes igaühe ainulaadseks. Üldtunnustatud moraalinõuded seavad käitumisele teatud piirid, mis on vajalikud ühiskonnaliikmete edukaks kooseluks. Teiselt poolt kitsendavad need normid võimalust avalikustada oma mõtteid ja ideid. Lisaks sellele hoiab inimesi tagasi südametunnistus, omamoodi piirang, millega on vahel raske toime tulla. Tekib olukord, kus on raske endale teadvustada ja selgelt määratleda, mis on õige ning mis mitte.
Päeva menüüd on kasutusel turismirühmadele, nõupidamistel, seminaridel ja muudset kogunemistest osavõttijatele. Kui lühikese aja jooksul tuleb teenindada suurt hulka inimesi. Menüü koostatakse kolmeks või neljaks toidu korraks. Menüüs olevad road peavad rahuldama organismi vajaduse (valkude, rasvade, süsivesikute, mineraal soolade ja vitamiinide järele). See tähendab peavad andma vajalikul hulgal energiat. Päevamenüü koostamisel lähtutakse teenindatava rühma iseärasustest ja rahasummast.Päevamenüü võib olla ilma valikuta, siis valiku võimalustega. Hotellides hommiku eine tavaliselt kalkuleeritakse hotelli hinna sisse. Seda pakutakse Rootsi lauas. Tellimusmenüü On kasutusel konkreetse teenindamise, ntx: töö ehk ärilõunate puhul. Tellimus menüü võib olla varem, ette tellitud. Pidusöögimenüü On kasutusel pulmade, juubelite, tähtpäevade või mitmesuguste sündmuste tähistamisel. Roogade valik oleneb sündmusest ja tellija soovidest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
