Anna Ivanovna suri 1740. aastal ja see võimaldas pead tõsta rahvuslikel jõududel. 1741. aastal tõsteti troonile Peeter I tütar Jelizaveta, kes valitses 20 aastat. Tema valitsusajal suurenesid aadlike privileegid. Peale Jelizaveta surma sai troonile Peeter I tütrepoeg Peeter III. Tema naiseks sai väikese AnhaltZerbsti vürstiriigi printsess Sofia Frederike Auguste Katariina II. Ta osutus väga tugevaks valitsejaks. Kaardiväe abil kukutas ta keisri ja lasi selle hiljem mõrvata. Isevalitsejana juhtis Katariina II oma soosikutega Venemaad aastatel 17621794. Tema valitsusajal kinnitusid Peeter I reformid. Katariina II käis ajaga kaasas. Venemaad arvestati riigina, kus valitseb valgustatud valitseja. Ta oli kirjavahetuses ka Prantsuse kuulsa valgustaja Voltaire'iga.. Sõjad Vene impeeriumi laiendamiseks: Peeter I reformidega loodi Venemaal armee, mis ei erinenud väljaõppelt Euroopa moodsatest armeedest
Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning ehitati Liivimaa esimene kivisild Tartusse. Allikas:Maailma ajalugu 1600-1918 1.osa lk 103-104 Jwlizaveta Petrovna surma järel sai Venemaa troonile Peeter I tütrepoeg, Holsteini hertsog Peeter III. Tema naiseks oli väikese Anhalt-Zerbsti vürstiriigi printsess Sofia Frederike Auguste- Katariina II, kes osutus iseäranis tugevaks isiksuseks. Kaardiväe abil kukutas ta 1762. a. keisri ning lasi selle hiljem mõrvata. Tugeva isevalitsejana juhtis Katariina II koos oma soosikutega Venemaad aastail 1762-94. Just tema valitsemiseajal kinnistusid Vene ühiskonnas Peeter I algatatud reformis. Katariina II käis ajaga kaasa. Venemaad arvestati Euroopa riigina, kus valitseb "valgustatud monarh". Katariina oli kirjavahetuses filosoof Voltaire'ga ja püüdis maailmale tõestada, et Venemaa on tsiviliseeritud kultuurriik. Vene ühiskond elas Katariina II valitsemisajal üle terava protesti aadliriigi tugevnemise astu. 1773.a
Legendi järgi üritas poolakate väesalk noort tsaari enne Moskvasse jõudmist kinni võtta, teejuhiks hakanud talupoeg Ivan Sussanin juhtinud aga seltskonna sohu, hukkudes ka ise, andes elu tsaari eest. Nii sise- kui välispoliitilise stabiilsuse saavutamine nõudis veel aastaid. Segaduste aja pärandina kutsuti veel mõnda aega tähtsamate otsuste läbiarutamiseks kokku maakogud. Kuigi bojaarkond oli lootnud opritsnina-eelse ,,vana hea aja" tagasitulekule, jätkas ka Mihhail isevalitsejana, jagades mõnda aega võimu patriarhist isaga. Mihhaili poja Aleksei [164576] valitsemisaeg oli täidetud rahutustest. Suurimaks neist kujunes Stepan Razini juhitud Doni kasakate mäss, mis kasvas üle kogu Alam- ja Kesk-Volgamaad haaravaks talurahvasõjaks (167071). Ulatusliku rahvakäärimise tõi kaasa ka patriarh Nikoni läbiviidud kirikureform. Pikaajaline eraldatus teistest kreeka-katoliku (õigeusu) maadest oli Venemaa kirikukombestikku toonud
annaabi.ee 
