Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuuüdis ja põrnas, harvemini (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Vereloomel on kaks põhilist teed: Lümfoidne B, T ja NK-rakud, mõned dendriitrakud. Müeloidne - erütrotsüüdid, granulotsüüdid (monotsüüdid) megakarüotsüüdid (vereliistakud), basofiilid, eosenofiilid, neutrofiilid, nuumrakud, dendriitrakud. Tüvirakud seejärel rakk- eelased (on kaotanud iseuuenemise võime (self-renewing) edasi rakud prolifereeruvad ja differentseeruvad vastavateks raku tüüpideks (näit. erütrotsüüdiks) sõltuvalt protsessis osalevatest kasvufaktoritest ja tsütokiinidest. Tekkinud vererakud siirduvad luuüdi kanalitesse, mille kaudu sisenevad tsirkulatsiooni e. ringlusse. 10. Im.süsteemiga seotud organid (primaarsed ja sekundaarsed lümfoidsed organid) Organid jaotatakse funktsiooni järgi: primaarsed
haruldase toidupala otsimise hind (sellele kuluv aeg) on liiga suur, mistõttu valivus vähendaks puhaskasu. Kuidas tuleks toituda isetaastuvast ressursist? Veel üks harilik probleem, millega puutuvad kokku need loomad, kes toituvad taastuvast ressursist (rohi, nektar, puulehed jms). Jätame ka seekord vahele konkreetse optimaalsusmudeli koostamise kirjelduse. Kõige olulisem põhimõte, mis tuleneb vastavast mudelist, on see, et tagamaks ressursi optimaalse iseuuenemise, ei tohiks toitujad erinevaid toitumiskohti külastada mitte juhuslikult, vaid süsteemipäraselt, kindlate ajavahemike järel. Alati pole toitumisel peamiseks väljakutseks energia omastamine, mõnigi kord on limiteerivaks hoopis vajadus defitsiitsete mikrotoitainete järele, nagu asendamatud aminohapped, karotinoidid, kaltsium vms Kui toitumisalal on palju kiskjaid, siis on loomal tihti kasulik toituda pigem agregeeritult paiknevaist kui
annaabi.ee 
