ning ruumide tsoneeringuga loodud voolava ja avatud ruumi efekt, mida võimendab elutoa suur kaarjas aken ja esiku ulatumine ülakorruseni. Hoonel pole keldrikorrus, kõik abiruumid asuvad I korrusel, eluruumid II korrusel. „Venna maja“ väärtusteks on see, et hoone on Eesti sõjajärgse arhitektuuri üks sümbolehitisi, kuigi see on vaid tuntud rohkem erialainimeste sea. Väga hea ning ehedalt säilinud näide postmodernismi huvist traditsiooni, argiste ning isetekkeliste vormide vastu, mis eemaldub modernismi estetiseerivast ning korrastavast lähenemisest keskkonnale. Maja on väga hästi säilinud nii vormis kui viimistluses. Suureks plussiks on see, et maja on algse omaniku valduses. Majaesised mägimännid on kahjuks kasvanud suureks ning veninud vormist välja, varjates ühtlasi vaadet majale. Kaasaja näide Tartu A.Le Coq spordihoone Tartus asuv spordihoone kannab oma nime tänu A.Le Coq’i toetusele spordihoone ehituseks.
ning ruumide tsoneeringuga loodud voolava ja avatud ruumi efekt, mida võimendab elutoa suur kaarjas aken ja esiku ulatumine ülakorruseni. Hoonel pole keldrikorrus, kõik abiruumid asuvad I korrusel, eluruumid II korrusel. ,,Venna maja" väärtusteks on see, et hoone on Eesti sõjajärgse arhitektuuri üks sümbolehitisi, kuigi see on vaid tuntud rohkem erialainimeste sea. Väga hea ning ehedalt säilinud näide postmodernismi huvist traditsiooni, argiste ning isetekkeliste vormide vastu, mis eemaldub modernismi estetiseerivast ning korrastavast lähenemisest keskkonnale. Maja on väga hästi säilinud nii vormis kui viimistluses. Suureks plussiks on see, et maja on algse omaniku valduses. Majaesised mägimännid on kahjuks kasvanud suureks ning veninud vormist välja, varjates ühtlasi vaadet majale. Vilen Künnapu on kirjutanud ,,Venn maja" ja arhitekti kohta poeetiliselt: ,,Ärevalt ja irreaalsena mõjub venna eramu Meriväljal (1983)
annaabi.ee 
