Kolme põlvkonna teabevälja analüüs
Televiisori kohta ta märkimisväärset infot anda
ei saanud, sest lapsi selle ette eriti ei lastud. See oli rohkem täiskasvanute pärusmaa.
Teater, muusika ja kunstid ei olnud Eha elus tähtsal kohal ning seda mitmel põhjusel.
Väikeses kohas elades ei teki just palju võimalusi minna teatrisse või kinno, eriti, kui teatrit
praktiliselt ei eksisteeri ning kinoõhtuid tehakse harva. Teatrit tehti vaid kohalikus
kultuurikeskuses ning needki olid kõigest isetegevustrupid. Mainima peaks ka seda, et
teatrisse tegelikult lapsi eriti ei tahetud lasta, vähemalt Eha peres. Taaskord näide, kui range
oli tema peres olukord. Selle-eest filmiõhtutel käis ta ikka, kuna seal näidati selliseid filme,
mis korralikus venemeelses perekonnas kasvanud lapsele näidata võis. Enamasti näidati
sõjafilme, kus venelane oli hea ja sakslane halb. Palju oli ka filme noortest ja armastusest,
tublidest kolhoositöötajatest ning tüdrukutest, kes aurahasid said