mis aja jooksul vahetas nii mitmeid omanikke kui nimesid. 15.oktoobril 1945. aastal asutati Tallinna Töörahva Saadikute Nõukogu aktiga Nõmme kultuurimaja (kandis detsembrini 1948 nime Tallinna Kultuurimaja Nõmmel), mis pidi hakkama tegutsema kinohoones, tollase nimega ,,Endla". Reaalselt saadi aga esimesed ruumid kultuurimaja valdusse alles 1. septembril 1946. aastal, remondi ja ehitusega tegeldi veel mitme järgneva aasta jooksul. Isetegevusringide töö algas aga kõigest hoolimata hoogsalt, esialgu tegutseti kodudes ja koolimajades. 1946. aastaks oli moodustatud näitering, rahvatantsuring, laulukoor, solistide kollektiiv ja väike orkester.Tolleaegne kultuurimaja põhimäärus nägi ette esmase ülesandena poliitilise propaganda ja ideoloogilise töö, rahvalooming ja kunstilise isetegevuse arendamine kuulus viimaste ülesannete hulka. Ettekirjutustele, pidevale kontrollile ning ruumide
5. infosulg lääne kultuurist ei tohtinud NSV liidus keegi midagi teada, loomeinimesi välismaale ei lastud. 6. rõhutati kultuuriklassi iseloomu kultuur peab olema ,,sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik" 7. ateistlik propaganda TV lk 56 ül 3 Positiivseteks saavutusteks Stalini ajal võib pidada: 1. G. Hernesaksa võitlust laulupidude traditsiooni jätkamise eest, esimene sõjajärgne laulupidu toimus 1947 2. aktiivne osavõtt isetegevusringide tööst Hrustsovi aeg 1. saabus suurem loominguvabadus, sest tsensuur nõrgenes 2. tekkis uus põlvkond kirjanikke (J. Kaplinski, H. Runnel, E. Niit, J. Kross jt.), kunstnikke, muusikuid (A.Pärt, V. Tormis 3. lubati Jazz-, rock- ja beat-muusika 4. 1955 alustas tööd Eesti televisioon 5. 7-klassilise koolikohustuse asemel kehtestati 8-klassiline koolikohustus 6. isetegevusega tegeldi vähem, selle asemel eelistati käia nautimas professionaalset kõrgkultuuri. 7
Iga teema võib n-ö laiali valguda. Võtame näiteks kodukoha. Võime uurida selle minevikku, olevikku, majandust ja tootmistegevust, kultuurielu ning haridust, kuid ka detailsemalt, nt arengu üksikuid perioode, selles paiknevat ettevõtet või asutust, kooli jne. Edasi võime uurida veel üksikasjalikumalt ettevõtte mõnda osakonda; kooli õpilasi, õpetajaid, lõpetajaid; sporditööd; kultuurielust üksikute isetegevusringide tegevust või üksikute silmapaistvate kultuuritegelaste elu ja tegevust. Teemade lõpmatuse ja üksteisega seostatuse avamine on üks juhendamise osi. Siit tuleneb teadmine: mida kitsamalt ja kindlamalt ennast töös piirata, seda kaugemale jõutakse. Just väikeste probleemide uurimisega tehakse alguses suuri asju; hiljem tulevad suuremad teemad, mis väikeste uurimuste tulemused kokku võtavad.
annaabi.ee 
