Praegu on vabade tundide sisustamiseks olemas ääretu palju tegevust, mis laiendab inimese teadmisi ja huvideringi, arendab vaimseid võimeid, toob kasu igapäevasele tööle. Ajalehed ja ajakirjad, raadio ja televiisor on pärast kolhooside ja sovhooside elektrifitseerimist maal tavaliseks, kõigile kättesaadavaks muutunud. Neist kuuleb-näeb igaüks oma huvidele vastavat. Rändkinode lai võrk annab õhtutundidel head meelelahutust. Kolhoosiklubides asuvad raamatukogud, tegutsevad isetegevusringid, peetakse loenguid aktuaalsetel teemadel. On küllaldaselt ka teisi võimalusi vaba aja sisukaks ja kultuurseks veetmiseks. Neid võimalusi tuleb ainult kasutada, sest koos nendega arenevad ka vaimsed võimed. Töötajatele tuleb korraldada ekskursioone nii töökogemuste vahetamiseks kui ka kodumaa kaunite ja ajalooliste kohtade külastamiseks. Nende tähtsust ei saa alahinnata, sest need ei ole mitte ainult lõbusad
*Pagulasühiskonna sisepoliitilise elu tähtsaks osaks olid väliseesti ajalehed, nt. ,,Vaba Eesti Sõna" NYs, ,,Meie elu" Torontos ja ,,Teataja" Stockholmis. *Tulemuseks oli see, et enamik lääneriike ei tunnustanud EV annekteerimist de jure NSVL poolt. *Kultuuritegevus jätkus kõigest hoolimata. Saksamaal organiseeriti lätlaste ja leedulastega Hamburgis Balti Ülikool ja Bonnis Balti Instituut. Põgenikelaagrites algas kirjandus-, teatri- ja kunstitegevus. Toimusid skaudiliikumised, isetegevusringid, üliõpilasseltside ja korporatsioonide tegevus. *1972 toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad (ESTO) Torontos. Kultuurikeskustena tegutsesid mitmes riigis Eesti Majad. *Pagulaste ja kodueestlaste suhted sõjajärgse ,,külma sõja" ajal olid minimaalsed. 50ndatel hakkasid suhted tasapisi kerkima, kirjavahetuse ja külaskäikudega kodumaale. *60ndatel muutusid järjest olulisemaks kultuurialased kontaktid, mida kasutas ära NSVL
palju majandushooneid ja kauplusi. Kohanimed: Jõgeva 15 korda, Kuremaa, Mooritsa, Adavere 2 korda, Suure - Jaani, Lullikatku, Torma, Lustivere, Moskva, Eesti, Nõukogude Liit, Kaarina, Põltsamaa 3 korda, Adavere, Siimusti 2 korda, Tabivere. 5.4. Vooremaa 2007 2008 85. Vaiatu rahvamajas tehti alates tänavu kevadest põhjalikke renoveerimistöid. Tänavune Vaiatu rahvamaja avati kolhoosi kontor klubina 1965. aastal. Vaiatu rahvamajas tegutsevad mitmed isetegevusringid, osa ruume on antud aga tasuta kasutada kohalikule külaseltsile (Lukas: 2007). 4 Vaiatu rahvamajas on alati elav tegevus toimunud. Seal askeldava küla vanimad ja ka küla noored saavad ringides käia. Sisemised ruumid on saanud kauni ja moodsa väljanägemise. Renoveerimine aitab kultuuril säilida kauem ja näidata järgmistele põlvedele, mis nende külades olemas on. Samas on see hea koht, kus on võimalik põlvkondade järjepidevust kogeda
annaabi.ee 
